Pärast II maailmasõda kokkuvõte (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Üliriigid

Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina- kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide ja nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Peagi kasvas see üle nõiajahiks, mille tagajärjel pidi ebameeldivusi taluma tuhandeid inimesi. 1954. mõistis senat Joseph McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid. Pärast Roosevelti surma 1945 sai liidriks Harry Truman, osutus võimekaks ja kaugelenägevaks poliitikuks. Loobus kandideerimast ja presidendiks sai vabariiklane Eisenhower, kes kritiseerid Trumani doktriini passiivseks ning lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda. John Kennedy, valiti 1960 presidendiks, kuulutas välja uute rajajoonte poliitika. (,,Ära küsi, mida riik saab

Ajalugu

5

docx

Kordamine - Külm sõda, sotsleeri riigid

NSV Liit üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata. USA ja NSV Liit katsetasid esimesi vesinikupomme. Pidevalt täiendati õhu- ja raketitõrjesüsteeme. · Võitlus kõrgema elatustaseme eest. · Teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine. · Luuretegevus. · Kosmose avastamine ja uurimine. · Võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides, nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis.  2. Külma sõja kriisid (dateering, isikud, olemus ehk milles kriis seisnes, kriisi tähtsus, tulemus) a) Berliini blokaad Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring

Ajalugu

25

ppt

Sotsialitlik süsteem ja selle kokkuvarisemine

· 03.10.1990 ­ Ida-Saksa alad liideti SLVga · 1991 ­ seoses NSVLi lagunemisega: Baltimaad taastasid iseseisvuse, tekkis rida uusi riike: Ukraina, Valgevene, Kasahstan, Moldova... · Tsehhoslovakkia jagunes Tsehhiks ja Slovakkiaks · Jugoslaavia lagunemine oli tunduvalt dramaatilisem Venemaa · 1991 ­ pärast ebaõnnestunud riigipööret lagunes NSVL. · B. Jeltsini algatusel sõlmiti detsembris 1991 kokkulepe SRÜ moodustamise kohta. · 1993 ­ vastasseis presidendi ja ÜNi vahel · 1994 ­ 1. Tsetseenia sõda · 1998 ­ rubla järsk langus · 1999 ­ B. Jeltsini tagasiastumine. Presidendiks saab V. Putin. Balkani probleemid · 1989 ­ kommunistliku reziimi kukutamine Bulgaarias ja

Ajalugu

6

odt

Suurbritannia poliitika ajalugu

tööpuudus ja inflatsioon. Sisepoliitika Kasutusel oli kaheparteiline süsteem Konservatiivne Partei. Iseloomulikud jooned:  • majanduses pooldavad vaba turumajandust (denatsionaliseerimine) • välispoliitiliselt aktiivsemad Leiboristlik Partei e. Tööerakond. Iseloomulikud jooned: • majanduses riigi osa suurendamine (natsionaliseerimine, sotsiaalabi programmid) • ametiühingute suur mõju poliitikas • välispoliitikas passiivsemad. • Peale II maailmasõda olid mõlemad parteid vaheldumisi võimul. Suurbritannia on parlamentaarne monarhia. Välispoliitika Üheks välispoliitiliseks eesmärgiks oli säilitada Suurbritanniale koht suurriikide seas. Suurbritannia oli NATO asutajaliige. 1956.a. sai ta tuumarelva omanikuks.1956.a osales Suessi kriisis. mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA

Ajalugu

3

doc

Külm sõda

Külma sõja algatajad: J.Stalin, H.Truman, W.Churchill, K.Adenauer See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb NSVLiidu langemisega. Trumani doktriin ­ 1947 USA presidendi poolt välja käidud. USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega

Ajalugu

4

doc

Kommunistliksüsteem

KOMMUNISTLIK SÜSTEEM Sotsialismileeri kujunemine: · Ida- Euroopas- Sotsialism kehtestati Moskva toel ning Sõjaväe- ja Julgeolekukomitee kaasabil: Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Ida- Saksamaa. · Aasias- enne 2 maailmasõda oli üks sotsialistlik riik: Mongoolia. Teise maailmasõda järel: Hiina, Põhja- Korea, Põhja- Vietnam, 76 aastast kogu Vietnam. · Kuuba alates 1959a. Terminid: · Rahvademokraatiamaad- esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele. · Sotsialismileer- 1950ndatel kasutusele võetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta. · Sotsialistlik sõprusühendus- 60nendad. Tähistati NL-le kuulekaid riike: NSVL,

Ajalugu

4

docx

Ajaloo kontrolltöö § 22-24A, õpik lk 44-61

12) Kolhoseerimine ­ inimeste kolhoosidesse sundimine küüditamiste ja repressioonide abil. Vara ja maa läksid kolhoosile. 13) ENSV ­ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 14) Kulak ­ inimene, kes oli kuulutanud end rahvavaenlaseks, sest nad olid rikkamad kui teised ning kasutasid palgatööjõudu. 15) ,,sahtlisse kirjutama" ­ midagi kirjutama, kuid tsensuuri tõttu mitte avaldama. 2. Isikud. 1) N. Hrustsov ­ NSVL-i riigipea pärast Stalinit. Sula. 2) L. Breznev ­ NSVL-i riigipea. Stagnatsioon. 3) J. Andropov ­ NSVL-i ja KGB juht. Töödistsipliini kampaania. 4) K. Tsernenko ­ NSVL-i riigipea. Ei püüdnud midagi teha ega muuta. 5) A. Sahharov ­ NSV Liidu tuntuim dissident, demokraatia pooldaja ja inimõiguste austaja. 6) A. Solzenitsõn ­ dissident, kirjanik. Koos Sahharoviga Nõukogude teisitimõtlejate juht. 7) N. Karotamm ­ ENSV juht

Ajalugu

6

docx

Lähiajalugu II 12. klass

Moskva otsustas taanduda ja leppida Gomulka valimisega Poola etteotsa ning mõnevõrra pehmendati sisepoliitikat. Korea sõda - 1950-53 peetud Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vaheline sõda. P-Korea toetajateks olid Hiina RV ja NSVL, L-Koreal aga USA. Kodusõja ajal sai surma ~3 milj. inimest. 1953.aastal sõlmiti vaherahu, millega Korea jäi jagatuks. P-Korea jäi kommunstlikuks riigiks, L-Korea aga demokraatlikuks. Suessi kriis - 1956 Suessi kanali haldamise pärast ühelt poolt Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli ning teiselt poolt Egiptuse vahel tekkinud konflikt. Alguse sai sellest, kui Egiptuse president natsionaliseeris Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele.Inglismaa ässitas Egiptusele kallale Iisraeli - konflikti sekkus ÜRO. Konflikti tulemusena jäi kanal Egiptusele, aga kanal oli rahvusvaheliselt laevatatav. Praha kevad - 1968 Tsehhoslovakkias toimunud liberaliseerumisliikumine, Riigis

Ajalugu

Kommentaarid (0)