Pärast II maailmasõda kokkuvõte (0)

Inglismaaa
Inglismaa oli võitjariik. Pärast II maailmasõda, inglismaa oma rolli maailmapoliitikas oli kaotanud. Nii nagu Prantsusmaal, leidis ka Inglismaal aset koloniaalimpeeriumi lagunemine . Inglismaal toimus koloniaalimpeeriumi lagunemine suhteliselt rahumeelselt. 1940. aastate teisel poolel algas Inglise koloniaalimpeeriumi lagunemine Aasias. (india – jagunes Pakistaniks (isalmiusuline riik, koosnes esialgu kahest osast: lääne ja ida – tänapäeval Bangladesh) ja Indiaks)
1950.60 – aafrikas. 1960-70 – Ladina-Ameerika, Okeaania .
Suurim kaotus oli India kaotamine
Peamised kaks parteid külma sõja perioodil: Leiboristid – riigi osa suurendamine majanduses. Riigistasid olulisi tööstusi – raudteed, söe- ja terasetööstus.
Konservatiivid – riigi osa vähendamine majanduses. Müüsid ettevõtted erakätesse, mis leiboristid olid riigistanud.
1970. I poolel sai Inglismaast Naftat tootev maa – põhjamere nafta . Võeti kasutusele, sest OPEC oli tõstnud naftahinda toimuvate kriiside tõttu.
Falklandi sõda – saar Atlandi ookeani lõunaosas, mis on olnud tüliküsimuseks Inglismaa ja Argentiina vahel. 1960. aastatel algasid nende vahel kõnelused, et anda Falklandi saar üle Argentiinale. 1982. aastaks üleandmise küsimuses ei olnud kuskile jõutud, 1982 Argentiina hõivas selle saare ja lootis et Inglismaa jätab selle küsimuse niisama. Margaret Tatcher otsustas, et see saar tuleb tagasi vallutada, sinna saadeti Inglise dessant ja 25 päevaga suudeti ala uuesti enda kontrolli alla saada. Kuulub Inglismaale – enamik elanikkonnast ka inglased.
Inglismaa jaoks oli murepiirkond Põhja- Iirimaa . Olukord teravnes 60. a. lõpus, sest leidis aset majanduslangus. Iirlased asusid võitlema enda poliitiliste õiguste eest. Kohalik valitsemine P-I oli protsestantide ehk inglaste käes. Valimispiirkondades olid koostatud nõnda moodustatud, et katoliiklased, iirlased olid vähemuses, ei saanud selle tõttu valitsemises osaleda. Tegevust aktiveeris Iiri Vabariiklik Armee - IRA, kes alustas terrorirünnakuid võimude vastu. IRA liikmeid võeti kinni, vangistati, kes alustasid näljastreiki. Nende eesmärk oli iseseisvus .
Sotsialismileeri teke
5 sõjale järgneva aasta jooksul läks võim Ida-Euroopas ja osa Aasia riikides kommunistide kätte. Suuresti oli see seoutud NSVL vägede kohalolekuga antud riikides.
Erandiks Jugoslaavia , kus oli valitsejaks Tito, teiseks Albaania , kus oli tegemist Jugoslaavia abiga. Hiina. – kommunistid tulid võimule oma jõuga.
Kujunes 2 kommunistlikku riiki: NSVL ja Mongoolia , kes oli sõltuvusest NSVList
Euroopas tekkis 9 sotsialismileeri riiki:
1. Poola
2. SDV
3. Tsehhoslovakkia
4. Bulgaaria
5. NSVL
6. Ungari
7. Rumeenia
8. Jugoslaavia
9. Albaania
Aasias:
1. Mongoolia
2. Hiina
3. Põhja-Korea
4. Põ- Vietnam ->vietnam
Ameerikas:
1. Kuuba
NSL Liiduvabariigid :
1. Venemaa
2, Ukraina
3. Eesti
4. Läti
5. Leedu
6. Valgevene
7. Moldova
8.Armeenia
9. Gruusia
10. Usbeki
11. Tadšiki
12. Kõrgõstan
13. Kasashtan
14. Turkmeni
15. aserbaidzan
Moodustavad kokku Sotsialislku sõprusühenduse – va. Hiina, Põ-Korea, Albaania, Jugoslaavia
Destaliniseerimine – Stalini isiku kultuse hukkamõistmine
Iseloomustas üheparteivõim. Võis olla näiline mitmeparteisüsteem, aga võim kuulus siiski ühele parteile.

• Näiline demokraatia.
  
• Käsumajandus
  
• Riiklk omand
  
• Põllumajandus kollektiviseeritud
  

NSVL
Kõige olulisem oli Kommunistliku partei peasekretä.
Stalin 1922-53 - hilisstalinism
L. Beria 1953
Nikita Hruštšov 1953-64 - sula
L. Brežnev 1964-82 – stagnatsioon e. seisak
J. Antropov 1982-84
K. Tšernenko 1984-85
Hilisstalinism –
hilisSTALINism

• Repressioonide jätkumine.
  
• 1/10 tööjõust oli GULAGi laagrites.
  
• Küüditamine – 49. aasta küüditamine
  
• 46/47 suur põud.
  

EESTI NSV
Loovutati Narva jõe tagused alad, mis läksid Leningradi oblastile ja Petseri ümbrus läks Pihkva oblastile Vene föderatsioonis. Eestis säilisid maakonnad ja vallad . Algselt oli 11 maakonda : kadus petserimaa, juurde tekkis Hiiumaa, Jõhvimaa, Rakvere,
1950-90 oli tegemist rajoonide ja külanõukogudega. 39 rajoonist jäi alles 15 rajooni.
1952-53 organiseeriti ka eesti aladele oblastid : Tallinna, Pärnu, Tartu oblast .
Kõige olulisem roll oli kommunistlikul parteil . Kõik otsused vastavalt kommunistliku partei esimesele sekretärile. Valitsus oli täidesaatev organ. Ülemnõukogu presiidiumi esimees oli vormiliselt riigipea, aga tegelikult esimehel sellist rolli ei olnud. Ülemnõukogu ehk parlament ei käinud koos pidevalt, istungid toimusid enamasti kaks korda aastas, sest need inimesed, kes olid nõukogu ülemnõukogu valitud, olid muud põhitöökohad ja istungitel käidi töö kõrvalt. Ülemnõukogusaadikute rolliks oli hääletada etteantud otsuste/seaduseelnõude poolt.
Julgeolekuorganid: NKVD – siseasjadekomissariaat -> hiljem KGB – riikliku julgeolekukommitee. Olid olemal riigitassandil kui rajoonitasandil.
Eesti aladel paiknes ka NSVL sõjavägi. Võimalu skohapeal aega teenida kadus ja siisnsed ajateenijad saadeti laiali üle kogu nõukogude liidu. Paldiski muutus kinniseks linnaks, sest Paldiskisse rajati õppekoht, kus paiknes tuumaallveelaeva reaktor , kus õpetati välja tuumaallveelaevnike. ENSV aladel paiknes ka piirivalve , mis paiknes põhja- ja läänerannikul. See oli piiritsoon, selleks oli vaja luba. Loa saamiseks oli vaja küllakutset, piirivalve kontrollis tugevalt.