Kommunistlikud riigid-Nõukogude Liit ja tema lagunemine-Idabloki lagunemine-Eesti NSV (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes olid mida tegid?

Lõik failist

Kordamine: kommunistlikud riigid

Kommunistlikud riigid

Sotsialismileeri kujunemine:
Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine. Moskva toel aidati kommunistid võimule algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati mõju Ida- Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja- Koreale. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all riike rahvademokraatliamaadeks. 50. aastatel võeti kasutusele nimetus „ sotsialismimaad “. Koos NL-iga moodustasid need riigid sotsialismileeri.
b)Sotsialistlike riikide ühisjooned: Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilise ja majandusliku arengutaseme ja kultuuritausta poolest. NL hakkas aga seda ühtlustama. Poliitiline elu allutati vaid ühele parteile- kommunistlikule parteile. Partei liidril oli isikuvõim.Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist- ja vaimuelu .Partei oluliseks toeks kõikides riikides said julgeolekuorganid.Ühiskonda aitas vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda . Valdav osa majandusest oli riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele

Sotsialistlike riikide koostöö: NL-i eestvedamisel moodustasid sotsialistlikud riigid mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsiooone: *Majandusalase koostöö organisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada, samas tugevdas see neis riikides Moskva ülemvõimu.
*Moodustati sõjaline liit: Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt. Asutamislepingus rõhutati kõigi liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti kõike Moskvast. Varssavi paktiga seadustati NL-i vägede viibimine Ida- Euroopa riikides.

Nõukogude Liit ja tema lagunemine

Stalini surm ja Beria uus kurss : Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega. Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit (kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele).Leevendas vägivallapoliitikat. Karistusaluseid vabastati vangilaagritest.Beria populaarsus tõusis – see ohustas konkurente. Organiseeriti Beria-vastane vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati 1953. aasta detsembris

Hruštšovi sulaaeg : Seoses Hrustšovi võimuletulekuga algas nn. sulaaeg (1956-1968).
NSVL -i majandust hakati mõningal määral detsentraliseerima.
Püütakse juurutada uusi meetodeid põllumajanduses - üleüldist maisikasvatust, kuid need algatused kukuvad läbi.
Poliitilises sfääris liberaliseerumise märke . Asumisele saadetud inimesed võivad naasta kodumaale , kuid ometi on nende õigused väga piiratud.
Kultuuriline järjepidevus taastatakse., on tekkinud mõningane loominguline vabadus. On võimalik saada teada ka välismaal toimuvast Välismaale põgenenud eestlastel on taas võimalik oma sugulastega ühendust võtta.

Stagnatsiooni kujunemine Brežnevi ajal: 1970.aastatel kasvas stagnatsioon (e seisak ) majanduses ning teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetest kui ka tarbekaupadest. Jätkuvalt paigutati raha sõjatööstusesse Tugevnes tagurlik poliitika
Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest. Karmistati riiklikku kontrolli ühiskonnas. Kõik eluvaldkonnad (majandus, poliitika, kultuur) ilmutasid mandumise märke ja suutmatust areneda. Valitses seisak ehk Stagnatsioon.
Suurenes mahajäämus läänemaailmast, Brežnevi valitsus- ja eluaja lõpuaastateks kujunes välja kõikeholmav majanduslik, sotsiaalne, pliitiline ja vaimne kriis.

Dissidentlus ehk teisitimõtlemine tekkis nõukogude ühiskonnas 1960. aastatel, seoses tagurluse pealetungiga stagnatsiooniajal.Dissidendid olid eelkõige haritlased, kes taotlesid ühiskonnaelu liberaliseerimist, tsensuuri lõpetamist ja püüdsid nõukogude elu hinnata realistlikult, st tegid tõele näkku vaadates õiglast ühiskonnakriitikat. Nad levitasid artikleid ja väljaandeid kus kajastati nõukogude ühiskonda tõepäraselt. Nad püüdsid teavitada läänemaailma inimõiguste rikkumisest NSV Liidus. Võimud pidasid dissidente partei ja riigi õõnestajateks, ning püüdsid nende tegevust tõkestada repressioonide abil. Repressioone teostas KGB , kasutati erinevaid meetmeid, näiteks:Töölt vallandamine. Arreteerimine,
maalt väljasaatmine , ülekuulamised ja piinamised, psühhiaatriline sundravi

Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused:
Gorbatsov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. Gorbatsov algatas perestroika
e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine,
et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Ta algatas avalikustamise (ehk glasnosti )
Gorbatsov algatas suhete parandamine Läänega , et tagada majandusreformide läbiviimine .Terkkisid poliitilised liikumised ja partied. Ettevõtetele anti suurem iseseisvus , erasektori laienemine.
Gorbatsovi algatatud muutused ja reformid NSV Liidus andsid eeskuju ja võimaluse muutusteks ka teistes Idabloki riikides.

Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine:
Vanameelsete riigipöördekatse toimus 19 aug, 1991. Moskvas tuli võimule RESK-riigipöörajate võimuorgan . Gorbatsov pandi koduaresti. Demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga ajasid riigipöörde nurja.
1994a tunnistati Balti riikide iseseisvust. 8 detsembrilsõlmiti SRÜ -Vene, Valgevene ja Ukraina liiduleping, millega liitus veel 8 endist liiduvabariiki. 25 dets 1991 loobus Gorbatsov presidendiametist ja teatati NSVL lagunemisest.

Idabloki lagunemine

Kommunismi kokkuvarisemise põhjused Välispoliitilised: NSVLiidu mõju taandumine Ida Euroopast. Sisepoliitilised:sotsialismi ammendumine,poliitilise opositsiooni tugevnemine.

Murranguline 1989.aasta:

Poolas-sai võimule imittekommunistlik peaminister ja aasta hiljem valiti presidendiks Lech Walesa
Tšehhoslovakkias- vägivallatu võimuvahetus.Presidendiks sai Vaslav Havel .
Saksa DV-s-astus massiliikumise survel tagasi vanameelne liider Honecker ja lammutati Berliini müür .
Rumeenias toimus detsembris rahvaülestõus ja kõrvaldati võimult diktaator Ceausescu , kes hukati koos naisega.

Muutused riiklused:

Saksamaa taasühinemine toimus 3.okt. 1991
1992 toimusTsehhoslovakkis rahumeelne jagunemine kaheks iseseisvaks riigiks ehk“ sametlahutus ”
Jugoslaavia lagunemine toimus kodusõja tagajärjel. Kodusõdade lõppemisele aitas kaasa ÜRO ja NATO rahujõudude sekkumine.Tulemuseks oli Sloveenia , Horvaatia, Makedoonia ja Bosnia-Hertegoviina iseseisvumine.

Eesti NSV

Valitsemine ja EKP juhtide tegevus: NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1954 moodustati Riikliku Julgeoleku Komitee - KGB. Siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse . KGB. pidi pidevalt ühiskonda jälgima ja kontrollima, et kõikvõimalikud nõukogudevastased kavatsused ja ettevõtmised juba eos lämmatada. KGB ülesandeks oli ka välisluure ja vastuluure korraldamine.. Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linna elamufondist võeti sõjaväe kasutusse.

EKP juhid:1) Nikolai Karotamm – Tema juhtimise all toimus Nõukogude võimustruktuuri kujundamine. II küüditamine . Kolhooside rajamine
2) Johannes Käbin – oli laveeria Moskva ja Eesti vahel. Leebem olukord, immigratsioon .
3) Karl Vaino – umbkeelne, suur venestaja, majanduse allakäik, rahutused . Laulev revolutsioon .

Vastupanu vormid– Metsavendlus 1950 - põrandaalused noortrühmitused. 1970-1980 - Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele, püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda välismaal.

Side läänega: Eestlastel võimalused oli informatsiooni saamiseks lääne maailmast Nokupatsiooni ajal Välisraadiojaamad(Ameerika Hääl, Vaba Euroopa , Vabadusraadio), tihenesid Eesti NSV teadlaste sidemed nende välismaa kollegidega, SoomeTV

Käsumajanduse tagajärjed: Käsumajandus ei arvestanud kohalikke tooraine - ega tööjõuressursse, Peale sõda toimus massiline võõrtööliste sissevool . Nad töid kaasa teistsugused harjumused, tavad, traditsioonid ja ellusuhtumise, kujundades venekeelse elanikkonnaga asustuspiirkonnad. Muulaste massiline sisseränne kahandas eestlaste osatähtsust

Kultuurielu põhijooned : Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade poolt loodud kultuuripärandi valikuline hävitamine. Nii puhastati raamatukogud sõjajärgsetel aastatel “kodanliku ühiskonna pärandist”, mille käigus hävitati märkimisväärne osa iseseisva Eesti ajal ilmunud perioodikast ja ilukirjandusest ning enamik allesjäänust suleti erihoidlatesse. Tugev tsensuur ja sõnavabaduse puudumine pidurdas kultuuri arengut.Tugeva surve all oli ka usuelu . Eesti kultuuril Eesti NSVs tuli vastu seista venestamisesurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ja tagas eesti kultuuri püsimajäämise.

“40 kiri” 28. oktoobril 1980 saatsid 40 eesti teadlast ja kultuuritegelast avaliku kirja NSV Liidu keskajalehele Pravda ning ENSV keskajalehtedele Sovetskaja Estonija ja Rahva Hääl. Kirjas protesteeriti vene keele kasutusala sundusliku laiendamise ja selle õpetamise intensiivistamise vastu, mis oli toimunud alates 1978. aastast. 40 kirja otsesed ajendid olid 1980. a septembri lõpu ja oktoobri alguse õpilasrahutused Tallinnas, mis venestuse vastu protesteerisid ning mille julgeolek ja miilits brutaalselt maha surusid. 40 kirja ei avaldatud, kuid seda levitati käsikirjaliselt ning see sai Eestis üldiselt teatavaks. Kirja autorid represseeriti sovetlike meetoditega: kehtestati esinemiskeelud, piirati välisreise, tehti takistusi uue elamispinna hankimisel jms ning ähvardati julgeolekus. 40 kiri sai laialdaselt teatavaks välismaal

Eesti taasiseseisvumine (§ 29, tv 29)

Uus ärkamisaeg : Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus.

Fosforiidikampaania: protestiliikumine eestis aastatel 1987-1988
MRP-AEG- oli aastatel 1987–1988 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. Organisatsioonil oli põrandaalune omakirjastuslik väljaanne, mida trükiti kirjutusmasinalja levitati ajavahemikus 1987 kuni 1988.
IME- oli Eesti taasiseseisvumise algusajal (1987) välja töötatud ja suurt vastukaja tekitanud majandusprogramm, mille kohaselt tulnuks Eesti NSV majandus sisuliselt lahutada üleliidulisest.Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi töötas 1987. a septembris välja rühm Eesti majandusteadlasi. Programm näitas Eesti NSV võimalusi iseseisvaks majandamiseks.

Ühiskonna politiseerumine:

EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts loodi1987a.
ERSP- 21. jaanuaril 1988 avalikustati üleskutse „Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomiseks”, millele oli alla kirjutanud 14 isikut. ERSP asutamiskongress peeti 20. augustil 1988 väikeses Kesk-Eesti asulas Pilistveres. Partei esimeheks valiti endine poliitvang Lagle Parek. Erakonna eesmärgiks seati okupeeritud ja annekteeritud Eesti iseseisvuse taastamine
RR- Rahvarinne (ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks, hiljem Eestimaa Rahvarinne) loodi 1988. Liikumise idee käis välja selle hilisem juht Edgar Savisaar aprillis 1988 Eesti Televisiooni populaarses telesaates. Rahvarinne ei olnud vormiliselt partei, vaid laiapõhjaline rahvuslik massiliikumine. Esimesel tegutsemisaastal toetas Rahvarinne Eestile NSV Liidu koosseisus laiaulatusliku autonoomia andmist. 1989. a asuti toetama Eesti iseseisvust Eesti riigi (nn kolmanda vabariigi) väljakuulutamise põhimõttel. organiseeris aastatel 1988–1991 mitu massiüritust, millest suurim oli kolme Balti riigi rahvarinde korraldatud Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäevale pühendatud Balti kett augustis 1989.

Laulev revolutsioon:

Võimukriis: 1988. aasta kevade jooksul oli Eesti-sisene kriitika kohaliku juhtkonna suhtes muutunud järjest avalikumaks. Vaino, kelle vastu tekkis opositsioon ka EKP juhtide seas, ei soovinud siiski vabatahtlikult lahkuda.,. Pärast 1988. aasta öölaulupidusid ja nn laulva revolutsiooni algust ning massimeeleavaldusi, võis oodata sündmuste väljumist võimude kontrolli alt. Ka Moskva jõudis arusaamisele võimulolijate vahetuse vajalikkusest Eestis. 16. juunil vabastatigi Karl Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Tema asemele määrati diplomaatiliselt töölt selleks puhuks kiirkorras tagasi kutsutud Vaino Väljas, kelle kandidatuuri toetas ka Gorbatšov .
“Eestimaa laul”- Üks silmapaistvamaid üritusi oli 1988. a septembris Tallinna Lauluväljakul Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul”, mis tõi väljaku rahvast täis (vähemalt 100 000 inimest) Poplauljad esitasid isamaalisi laule, mida publik kaasa laulis . Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste ütles seal esmakordselt välja mõtte, mis oleks vaid aasta varem olnud mõeldamatu — Eestist peab saama iseseisev riik.

Kolm poliitilist suunda: 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. 1.Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine.2. Impeeriumimeelsed jõud välistasid selle täielikult. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. 3. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus
Suveräänsusdeklaratsioon ja Balti kett: 16. novembril 988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus.
Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660 km, 2 miljonit inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvajelisel areenil. 1989. aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks.
Kodanike komiteede liikumine: Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kutsuti üles end registreerima , et valida hiljem esindusorgan – Eesti Kongress. Valimised toimusid 1990. aasta veebruaris ning nendel osalesid ka väliseestlased ning 34 000 Eestis elavate teiste rahvuste esindajat. Esialgu kodanike komiteede liikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti valimistest osa. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990. aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam.
Iseseisvuse taastamine: Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu “Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest”. Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik.

Selgita mõisted:
Sotsialismileer- Leer kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid
Sotsialistlik sõprusühendus- on leer kuhu kuulusid kõik NSVL kuulekd sotsialistlikud riigid(ei kuulunud Jugoslaavia)
VMN-Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.Sots riikide organ.Korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslikku koostööd.
VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon. Kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon.
Sulaaeg-Periood, mis algas peale Stalini surma.Stalini isikukulptuse hukkamõist,vägivalla heastamine , ühiskonna liberiseerimine. Nikita Hrutshovi võimuaeg.
Stagnatsioon –Seisak, peatumine, arengu seiskumine.
Dissidentlus-Teisitimõtlemine. NSVL-us mitte kommunistlik mõtlemine, tegutsemine
Metsavendlus- Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toetavate ja NSVL repretsioonide eest ennast varjavate nõukogude võimu vastaste relvastatud võitlus. 1944- 1953 aastal oli see Eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule
Suurküüditamine-Inimeste sunniviisiline ümberasustamine Eesti rahva suurküüditamine 26 märts 1949
Perestroika- Mihhail Gorbatsovi poolt 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm NSVLiidus.
Augustiputš-Riigipöördekatse Moskvas 19-21 aug 1991
Glasnost -oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus
Sametrevolutsioon - vägivallatu võimuvahetus Tšehhosslovakkias, kus sai presidendiks Vaclav Havel,
Sametlahutus- 1992 Tšehhoslovakkia rahumeelne jagamine kaheks iseseisvaks rigiks- Tš ehhi Vabariigiks ja Slovakkia Vabariik
ERSP- esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei
RR- Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks
Eestimaa laul- Lauluväljakul korraldatud massiüritus , millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Seal kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks
Suveräänsusdeklaratsioon- 16 november 1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.
Balti kett- 23 augustil moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. 660 km ja ~ 2 miljonit inimest. See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil.

Kes olid, mida tegid?
J. Stalin- Nõukogude valitsusjuht. Toetas totalitaarset riigikorda .
L.Beria- Nõukogude Liidu siseminister , kes pretendeers „suure juhi „kohale
N. Hruštšov - Nõukogude Liidu partei keskkommitee sekretär. Tema valitsemisega kutsuti sulaajaks.
L.Brežnev- Nõukogude poliitik ja riigijuht .
A.Sahharov- Nõukogude teisitimõtlejate juht, kes oli akadeemik
A.Solženitsõn- üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente. teisitimõtleja
J. Andropov - Nõukogude Liidu poliitik ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee juht
K.Tšernenko- Nõukogude Liidu riigijuht .
Gorbatšov- Nõukogude Liidu viimane riigipea.
A. Jakovlev - Glasnosti eestvedaja
B. Jeltsin - Venemaa Föderatsiooni esimene president .
L.Walesa- Poola sõltumatute ametiühingute juht
V.Havel- viimane Tšehhoslovakkia president ja esimene Tšehhi Vabariigi president
N.Ceausescu- Diktaator Rumeenias, püüdis lämmatada vabaduspüüdlused Poolas
S.Milosevič- Jugoslaavia ja Serbia poliitik. Serbia president.
N.Karotamm- EKP juht oli kuulekas venelane
J.Käbin- Eesti NSV riigitegelane , Eestimaa Kommunistliku Partei juht ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
K.Vaino- endine Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär
V.Väljas- partei juht lahendas võimukriisi ära
T.Kelam- Eesti poliitik-Eesti Komitee esimees.
E.Savisaar- Algats massiliikumise perestroika toetuseks. Valitsus juht

Millal toimus?
Loodi VMN- 1949 jaanuar
Loodi VLO- 1955
Algas sula- 1956
Algas stagnatsioon- 1970
Algas perestroika- 1985
Toimus augustiputš- 19 august 1991
Lagunes NSVL- 1991
Langes Berliini müür- 1989
Taasühines Saksamaa- 3 okt. 1990
Toimus suurküüditamine Eestis- 26 märts 1949
Toimus EKP VIII pleenum- 1950
Koostati “40 kiri”- 1980
Algas uus ärkamisaeg- 1987 kevad
Toimus laulev revolutsioon- 1988 sept
Võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon- 16 nov 1988
Toimus Balti kett- 23 august 1989
Taastati Eesti iseseisvus- 20 august 1991

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Kommunistlikud riigid-Nõukogude Liit ja tema lagunemine-Idabloki lagunemine-Eesti NSV #1

Kommunistlikud riigid-Nõukogude Liit ja tema lagunemine-Idabloki lagunemine-Eesti NSV #2

Kommunistlikud riigid-Nõukogude Liit ja tema lagunemine-Idabloki lagunemine-Eesti NSV #3

Kommunistlikud riigid-Nõukogude Liit ja tema lagunemine-Idabloki lagunemine-Eesti NSV #4

Kommunistlikud riigid-Nõukogude Liit ja tema lagunemine-Idabloki lagunemine-Eesti NSV #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Konnakivi Õppematerjali autor

kontrolltöö ajaloos 9kl .Kommunistlikud riigid, NSVL ja tema lagunemine, Idabloki lagunemine, ENSV

Ajalugu

doc

NSV Liidu lagunemine, Idabloki lagunemine, Eesti taasiseseisvumine

NSV Liidu lagunemine, Idabloki lagunemine, Eesti taasiseseisvumine Kontrolltöö Nõukogude Liidu lagunemine: 1. Millal sai M. Gorbatsov NSV Liidu juhiks ning miks alustas ta reforme? (õp. lk 100) Gorbatsov sai NSV Liidu juhiks ehk NLKP peasekretäriks 1985. aasta märtsis. Ta alustas reforme kuna ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatsovi kanditatuuri. Temast pidi saama partei uus

Ajalugu

docx

KT kordamine Eesti taasiseseisvumine

AJALOO KT KORDAMINE EESTI TAASISESEISVUMINE Muutused NSVL's Mihhail Gorbatsovi valitsusajal 1985 aastal sai NSV Liidu juhiks Mihhail Borgatsov. Selleks ajaks oli Nõukogude Liidu areng jõudnud ummikusse. Gotbatsov uuendustekava pidi tagama, et riigi majanduslik areng kiireneb. Päevakorda tõusis ka avalikustamine. See tähendas salastatuse avardumist. Tema eestvedamisel hakati ka koostama uut liidulepingut. Kavas oli Suveräänsete Riikide Liit. Balti riigid ei ühinenud. Perestroika ja glasnosti olemus Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost . See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati

Ajalugu

doc

Ajaloo KT nsvl lagunemine

(Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust) 19. August 1991. Aastal üritas võimule tulla RESK (Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee). Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti. NSVL eesotsa pidi saama asepresident Janajev. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördkatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. Nõukogude Liidu Lagunemine Riigipöördkatse läbikukkumine kiirendas oluliselt NSVL lagunemist. Lisaks Eeestile ja Lätile kuulutasid 91. Aasta augustis iseseisvuse ka Ukraina ja Valgevene. 91. Aasta septembris tunnustas NSV Liidu Riiginõukogu Balti riikide iseseisvust Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) sõlmiti 8. Detsembril 91. Aastal Vene, Valgevene ja Ukraina vahel, paari nädala pärast (21.) liitusid sellega veel 8 endist liiduvabariiki. See viis NSVL täieliku lagunemiseni. 25. Detsember 91

Ajalugu

Rohkem sarnaseid