Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo KT kommunistlikud riigid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes olid mida tegid?

Lõik failist

Kordamine: kommunistlikud riigid


  • Kommunistlikud riigid
  • Sotsialismileeri kujunemine (tv 22/1,2)
  • Sotsialistlike riikide ühisjooned (tv 22/3)
  • Sotsialistlike riikide koostöö (tv 22/4)
  • Nõukogude Liit ja tema lagunemine
  • Stalini surm ja Beria uus kurss (tv 23/1)
  • Hruštšovi sulaaeg (§ 23/3, tv 23/2,3)
  • Stagnatsiooni kujunemine Brežnevi ajal (§ 23/4, tv 23/2,3)
  • Dissidentlus (§ 23/5)
  • Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused (tv 28/1,2)
  • Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine (§ 28/5, tv 28/4,5)
  • Idabloki lagunemine
  • Kommunismi kokkuvarisemise põhjused (tv 28a/1)
  • Murranguline 1989.aasta (tv 28a/2,3):
    • Poolas
    • Tšehhoslovakkias
    • Saksa DV-s
    • Rumeenias
  • Muutused riiklused (§ 28a/6):
  • Eesti NSV
  • Valitsemine ja EKP juhtide tegevus (tv 24/1,2 ja lk. 35./2.ül.)
  • Vastupanu vormid (tv 24/3)
  • Side läänega (tv 24/4)
  • Käsumajanduse tagajärjed (tv 24/5,6)
  • Kultuurielu põhijooned (tv 24a/1)
  • “40 kiri” (tv 24a/4)
  • Eesti taasiseseisvumine (§ 29, tv 29)
  • Uus ärkamisaeg :
    • Fosforiidikampaania- protest, mis algatati rahva ühtekuuluvuse jõul kaevanduste rajamisest loobumisest
    • MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodud esimene poliitiline ühendus, eesmärgiga tuua päevavalgele Hitleri- Stalini sobingu tõeline sisu (Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp)
    • IME- Isemajandava eesti majandusprogramm, mille aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Edgar Savisaar , Mikk Titma , Siim Kallas, Tiit Made) ettepaneku kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele.
  • Ühiskonna politiseerumine:
    • EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts
    • ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
    • RR- Rahvarinne
  • Laulev revolutsioon :
    • Võimukriis- konflikt, mis võib viia sõjani
    • Eestimaa laul”- 1988. a. Septembris Rahvarinde eestvedamisel korraldatud massiüitus, millest võttis osaligikaudu 300 000 inimest
  • Kolm poliitilist suunda (tv 29/2)- rahvuslikud jõud, impeeriumimeelsed jõud, rahvarinne ja rahvuskommunistid
  • Suveräänsusdeklaratsioon; Balti kett- 16.nov. 1988. a võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes; katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni (660 km, 2 milj. inimest)
  • Kodanike komiteede liikumine- ühiskonnas tekkisid mitmed poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid (erakonnad)
  • Iseseisvuse taastamine (tv 29/3)- perestroika+1991. a. augustisündmused+ Eesti taasiseseisvumine
  • Selgita mõisted:
    • Sotsialismileer
    • Sotsialistlik sõprusühendus
    • VMN
    • VLO
    • Sulaaeg
    • Stagnatsioon
    • Dissidentlus- 1960. aastate teisel poolel nõukogude ühiskonnas tekkinud tagurluse pealetungile teisitimõtlemine
    • Metsavendlus
    • Suurküüditamine
    • Perestroika- NSV Liidu majandusüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine)
    • Augustiputš
    • Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine
    • Sametrevolutsioon
    • Sametlahutus
    • ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei
    • RR- Rahvarinne
    • Eestimaa laul- 1988. a. Septembris Rahvarinde eestvedamisel korraldatud massiüitus, millest võttis osaligikaudu 300 000 inimest
    • Suveräänsusdeklaratsioon- 16.nov. 1988. a võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes
    • Balti kett- katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni (660 km, 2 milj. inimest)

  • Kes olid, mida tegid?
    J. Stalin -
    L.Beria- tema eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega; NSVL uus juht Stalini surma järel
    N. Hruštšov - partei 20. kongressil 1956 pidas Stalini kuritegusid paljastava ettekande; 1958 sai Ministrite Nõukogu esimeheks, koondades sel viisil kogu võimu enda kätte
    L.Brežnev-
    A.Sahharov- NSVL akadeemik; nõudis demokraatiat ja inimõiguste austamist
    A.Solženitsõn-
    J.Andropov-
    K.Tšernenko-
    M. Gorbatšov -1985. Aastal uus NKLP peasekretär, 1988. aastal valiti Nõukogude ülemnõukogu Presidiidiumi esimeheks; pani liikvele sündmused, mis viisid maailma esimese sotsialistliku riigi lagunemiseni
    A. Jakovlev -glasnosti (avalikustamispoliitika) eestvedaja; proovis sobitada demokraatia kogemusi nõukogude ühiskonda
    B.Jeltsin-Venemaa Föderatsiooni esimene president (1991-1999); kritiseeris Mihhail Gorbatšovi ning kutsus teda üles presidendikohalt tagasi astuma.
    L.Walesa-
    V.Havel-
    N. Ceausescu -NSV Liidu tuntud dissident +tuumafüüsik, kes nõudis demokraatiat ja inimõiguste austamist; osales 1950. aastatel NSV Liidu tuumarelva väljatöötamisel
    S.Milosevič- Serbia ja Jugoslaavia poliitik , kes oli Serbia president ja Föderaalse Jugoslaavia president aastatel 1997- 2000
    N. Karotamm -1940. Aastal tuli ta eestisse uut võimu üles ehitama; temast sai EKP üks juhttegelasi, 1944 nimetati ta EKP 1 sekretäriks
    J.Käbin-õp.lk. 53
    K.Vaino-õp.lk. 53
    V.Väljas- juhatas 16.november Eesti NSV Ülemnõukogu istungit+
    T. Kelam - Aastatel1988–1995 oli ta Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ning aastatel 2002–2005 Isamaaliidu esimees. Alates 2004. aastast on Tunne Kelam Euroopa Parlamendi liige.
    E.Savisaar- (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990–1992, Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli 2001–2004 ja on alates 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea .
  • Millal toimus?
    Loodi VMN
    Loodi VLO
    Algas sula
    Algas stagnatsioon-1970
    Algas perestroika-1985
    Toimus augustiputš
    Lagunes NSVL-
    Langes Berliini müür-
    Taasühines Saksamaa-
    Toimus suurküüditamine Eestis-
    Toimus EKP VIII pleenum-
    Koostati “40 kiri”-
    Algas uus ärkamisaeg-
    Toimus laulev revolutsioon-
    Võeti vastu suveräänsusdeklaratsio -16.nov. 1988. a
    Toimus Balti kett-
    Taastati Eesti iseseisvus-1991.aasta 20.aug
  • Vasakule Paremale
    Ajaloo KT kommunistlikud riigid #1 Ajaloo KT kommunistlikud riigid #2 Ajaloo KT kommunistlikud riigid #3 Ajaloo KT kommunistlikud riigid #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karelpoiss17 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    doc

    Ajaloo kordamisküsimused vastustega

    Ajaloo KT 6.Mõisted Sotsialismileer- Sotsialismimaad koos Nõukogude Liitu moodustasid sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühend-neid riike, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks hakkas Moskva 1960 aastatel nii nim. VMN-Oluline majandusala koostöö organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VLO-ida-Euroopa sotsialistlikud riigid moodustasi 1955 aastal lääneriikide sõjalise organisatsiooni. Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sulaaeg- Hrustsovi valitsemisaega nimetatakse nii. Stagnatsioon-1970 aasta ilmnes ühiskonnaelu kõigis valdkondades- majanduses, poliitikas, vaimuelus- valitsuse seisak ehk stagnatsioon. Dissidentlus-1960 aasta teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus.

    Ajalugu
    thumbnail
    10
    doc

    Kommunistlikud riigid-Nõukogude Liit ja tema lagunemine-Idabloki lagunemine-Eesti NSV

    Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine: a) Stalini surm ja Beria uus kurss: Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega. Kommunismi mõjuvõimu laienemise Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine. (kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele).Leevendas vägivallapoliitikat

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    pdf

    Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine

    Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine PTK 42 NL lagunemine • 1985 märts-Mihhail Gorbatšov sai NLKP uueks peasektetäriks. • Perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine. • Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine 1986a • 1989 märts-toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse-Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi • NL presidendiks sai Mihhail Gorbatšov (valiti Kongressi poolt valitud Ülemnõukogu poolt) • 1986a-Reykjavíkis toimus Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumine-NL ja USA suhted hakkasid parenema • 1987-Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. • 1989-Gorbatšov lõpetab sõja Afganistanis ja viib NL väed sealt välja. • Boriss Jeltsin-Vene Föderatsiooni esimees • 1990 jaanuar-Leedulaste meeleavaldus Vilniuses Gorbatšovi visiidi puhul • Suverään

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    doc

    NSV Liidu lagunemine, Idabloki lagunemine, Eesti taasiseseisvumine

    kokkuvarisemisel olid nii välised kui ka sisemised põhjused. Idabloki lagunemine toimus 1980 aastate lõpust 1992 aastani ning, mis oli põhjustatud Idabloki varajasest kriisiseisundist, sotsialismi ammendumisest Ida-Euroopas, segadused, riigipöördekatsed, rahvaülestõusud erinevates Ida-Euroopa riikides jne. 2. Kuidas toimus Idabloki lagunemine (näited)? (lk 105-106) Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    docx

    Eesti taasiseseisvumine ja XX sajandi teise poole ajalugu

    Eesti taasiseseisvumine Pärast Teist maailmasõda, kui sakslased olid kaotanud ja lahkusid Eestist, okupeeris Nõukogude Liit 1945. aastal MRP salajase protokolli järgi Baltiriigid, sh ka Eesti. Siin kehtestasid nad käsumajanduse ja poliitilise võimu ainsaks kandjaks sai Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Okupatsioon kestis kuni 1991 aastani, mil Eesti viimaks taasiseseisvus. Mis lubas Eestil Nõukogude Liidust pääseda? 1985. aastal kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei võimumonopoli. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatšov perestroika ja glasnosti. Perestroika

    Eesti ajalugu
    thumbnail
    24
    docx

    Uus ärkamisaeg ja taasiseseisvumine

    See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu “Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest”. Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. KASUTATUD KIRJANDUS 11  E. Vära, T. Tannberg, A. Pajur "Lähiajalugu"  L. Vahtre “Eesti ajalugu”  Maailma ajalugu  Google 12

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    doc

    Nõukogude Liidu lagunemine

    väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. 1991 19. august ­ Allkirjastati liiduleping. Balti Sõjaväeringkonna ülem teatas Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee eest, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. 1991 20. august ­ Ülemnõukogu võttis vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". 1991 6. september ­ NSVL'i Riiginõukogu tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust. 1991 september ­ Balti riigid võeti vastu ÜRO'sse. Isikud: Boriss Jeltsin ­Vene Föderatsiooni, NSVL'i suurima liiduvabariigi juht, alates 1991. Vene Föderatsiooni president. (SRÜ loomine). Mihhail Gorbatsov ­ NLKP peasekretär märts 1985- 25. detsember 1991 (perestroikapoliitika). Aleksandr Jakovlev ­ Diplomaat, avalikustamispoliitika üks eestvedajaid (1986 glasnost). Gennadi Janajev ­ RESK'i esimees, NSVL'i asepresident. (augustiputs 18. august 1991)

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    docx

    Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine

    Karl Vaino - EKP esimene peasekretär 1978-1988. 1985. märts - Mihhail Gorbatšov sai NLKP peasekretäriks. Mihhail Gorbatšov - NLKP viimane peasekretär. Perestroika (ümberkorraldamine) - 1980. aastatel algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 1986 - avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed B

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun