● Sotsialistlik sõprusühendus – NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad ● VMN – sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon ● VLO – sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit ● Sulaaeg – ühiskonna liberaliseerumine ● Stagnatsioon – ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades ● Dissidentlus - teisitimõtlemine ● Metsavendlus – aktiivne relvavõitlus NSVL-i vastu ● Suurküüditamine – ööl vastu 26. märtsi alanud operatsioon, kus küüditati 2,5% eestlastest ● Perestroika – sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine ● Augustiputš – Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse ● Glasnost – avalikustamis ja sõnavabaduse suurendamine ● Sametrevolutsioon – rahumeelne revolutsioon Tšehhoslovakkias ● Sametlahutus – sellega loodi Tšehhoslovakkia asemel Tšehhi ja Slovakkia Millal toimus? ● Loodi VMN 1949
V: Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil polnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. Mis oli nõukogude vägivallapoliitika eesmärk? V: Võimude vägivallapoliitika oli mitmekesine, selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. Mis moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust? V: Suurküüditamine nõrgendas metsavendlust oluliselt. Milles seisnes vastupanuliikumise eripära 1970. aastatel? V: Peamiseks võistlusvahendiks kehtiva reziimi vastu said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaal. Anna hinnang välismeedia rollile Nõukogude Eestis. V: Välismeedia saated aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva
näitemänguringid ning laulukoorid; väliseestikultuur: taastus laulupidude traditsioon; ideoloogiline surve; linnastumine; tsensuur; 1955. aastal alustas saateid Eesti Televisioon; infosulg Lääne suunal; 1970. aastate algul värvitelevisioon Eesti Vabariigi kultuuri halvustati 2.Kirjuta tabelisse antud perioodi EKP juht ja teise lahtrisse selle perioodiga seotud märksõnad, ,,40 kiri", suurküüditamine, ETV saadete algus, metsavendlus, ,,nõukogude Lääs", üleminek kohustuslikule keskharidusele aastas EKP juht märksõna metsavendlus; 1944-1950 Nikolai Karotamm suurküüditamine
1)Nõukogude võim taastati 1944.aastal. 2) EKP ja valitsus koosnes venemaaeestlastest, Eesti laskurkorpuse veteranidest ja juunikommunistidest. 3) Nikolai Karotamm 1944 1950. Johannes Käbin 1950 1978. Karl Vaino 19781988 ja alustas venestamist. 4)1940.aastad metsavendlus, suurküüditamine, vaimneja füüsiline vägivald. 1950.aastad põrandaalused noorterühmad. 1970.aastad avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. 5) Majanduspoliitika tunnused : põllumajanduse sund kollektiviseerimine(loodi kolhoosid), eelis arendati suurtööstust, käsumajandus. 6) Stalini, Breznevi, tsensuur, et hävitada suur osa iseseisvuseaegsest perioodikat ja ilukirjandust, väliseesti kultuur ja kodueesti kultuur, oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone,
Sulaaeg lääneriikidega; NSVL uus Toimus augustiputš Stagnatsioon juht Stalini surma järel Lagunes NSVL- Dissidentlus- 1960. aastate N.Hruštšov- partei 20. Langes Berliini müür- teisel poolel nõukogude kongressil 1956 pidas Taasühines Saksamaa- ühiskonnas tekkinud Stalini kuritegusid Toimus suurküüditamine Eestis- tagurluse pealetungile paljastava ettekande; 1958 Toimus EKP VIII pleenum- teisitimõtlemine sai Ministrite Nõukogu Koostati “40 kiri”- Metsavendlus esimeheks, koondades sel Algas uus ärkamisaeg- Suurküüditamine viisil kogu võimu enda kätte Toimus laulev revolutsioon- Perestroika- NSV Liidu L
Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatia maadeks,1950 võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad.1948 tekkis Moskval konflikt Jugoslaavia liidri Josip Broz Titoga.See konflikt lõppes Stalini surmaga.1969 tekkis relvastatudpiirikonflikt Hiina ja NSV liidu vahel.Riigid kes jäid NSVle ustavaks nimetati sotsialistlikuks sõprusühenduseks(selles oli 10 riiki:NSV, Vietnam,Poola,Rumeenia,Saksadv,Tsehosslovakkia,Ungari, Bulgaaria,Kuuba,Mongoolia.Riigid,mida NSV toetas rahaliselt ja majanduslikult nim. sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. Plaanimajandus-tootmine erinevates ametkondades plaanide alusel.Pearõhk oli sõjatööstusel.Varssavi pakt(vlo).Stalin suri 1953.Tema kohta tahtsid valitsusjuht Malenko,siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustov.Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaaviaga ja lääneriikidega. Beria vastu organiseeriti vandenõu 1953 aasta juunis,sest ta mõju kasv hakka...
vähem. Hiljem lisandusid ka kohalikud eestlased. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP'd Nikolai Karotamm. Tema valitsemine tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. Karotamm vabastati ametist 1950 aastal. Ja uueks meheks oli Ivan KÄBIN. Tema valitsemisega pääsesid võimule Venemaa eestlased. Ja muukeelne parteikaader. Metsavendlus aastatel 1944 kuni 1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus. Metsavendade vastupanud nõrgestas suurküüditamine: ööl vastu 26 märtsi alanud operatsiooniga saadeti eestist Siberisse 20 700 inimest. Eestist küüditati 2,5% kodumaal elavatest eestlastest. Lisaks füüsilisele vägivallale tuli veel vaimne vägivald. Peamisteks infoallikateks osutusid raadiod .. Ameerika Hääl, mis tuli New Yorgist ning euroopas Vabaeuroopa ja vabadusraadio. Hakkasid tihienema Eesti NSV teadlaste ja välismaa kolleegide sidemed. Eesti hakkas saama Soome televisiooni saateid. 1965 avati
8 miljonit inimest eri riikidest viidi Saksamaale sunnitööle. Alamrasside rahvad pidi hävitama, massiliselt mõrvati ka poolakaid, venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi jt. Koonduslaagrites sai surma vähemalt miljonit inimest. NSV Liidu okupeeritud aladel vägivallatsesid Nõukogude julgeolekuteenistused. Baltimaades hukati, vangistati ning küditati esialgu mõjukaid ühiskonnategelasi, hiljem ka teiste rahvakihtide esindajaid. 14. juunil 1941. a korraldati Baltimaades suurküüditamine, kus saadeti Siberisse umbes 50000 inimest. Holokaust Pärast Hitleri võimuletulekut hakati juute taga kiusama, hiljem tapeti neid massiliselt. Teise Maailmasõja ajal muutus olkourd veelgi halvemaks. SS asus hävitama juute ka teistes riikides. Esialgu eraldati neid getodesse. Algul hukati neid seal, hiljem saadeti surma-laagritesse. 1941. aastal asusid natsid välja töötama kava, mille eesmärgiks oli hävitada kõik juudid Euroopas.
Karl Vaino üdini Moskva-meelne, algas uus venestamisaeg Eestis, aktiivseks muutus vene keele kasutamise propaganda. 18. Millised olid peamised vastupanuvormid a) 1940. b) 1950. ja c) 1970. a.-te Eestis? Iseloomusta neid lähemalt. 1940 Metsavennad aktiivne relvavõitlus eesmärgiga taastada Eesti iseseisvust ja Nõukogude Liidu tugevnemist Ida-Euroopas. NSVL kasutas nende vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganid, nõrgendas oluliselt suurküüditamine. 1950 Noorterühmad põrandaalune rühmitus, kandepind väike ning hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega. 1970 uuesti avalik, peamised võitlusvahendid avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele, püüti välja selgitada ja avalikustada inimõiguste rikkumised ning levitada seda välismaal, suhted Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega. 19. Mil moel mõjutas 1949. aasta suurküüditamine metsavendlust?
Karl Vaino üdini Moskva-meelne, algas uus venestamisaeg Eestis, aktiivseks muutus vene keele kasutamise propaganda. 18. Millised olid peamised vastupanuvormid a) 1940. b) 1950. ja c) 1970. a.-te Eestis? Iseloomusta neid lähemalt. 1940 Metsavennad aktiivne relvavõitlus eesmärgiga taastada Eesti iseseisvust ja Nõukogude Liidu tugevnemist Ida-Euroopas. NSVL kasutas nende vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganid, nõrgendas oluliselt suurküüditamine. 1950 Noorterühmad põrandaalune rühmitus, kandepind väike ning hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega. 1970 uuesti avalik, peamised võitlusvahendid avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele, püüti välja selgitada ja avalikustada inimõiguste rikkumised ning levitada seda välismaal, suhted Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega. 19. Mil moel mõjutas 1949. aasta suurküüditamine metsavendlust?
1978 aastal asendati Käbin Karl Vainoga. Kellega kaasnes Eestis venestamisaeg. Aktiivseks muutus vene keele propaganda. Oli juhi kohal 1988 aastani. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Okupatsioonireziimile aktiivne ja passiivne vastupanu. Vägivallapoliitika mitmekesine, mida suunas parteiaparaat. Elluviijaks julgeolekuorganid. 1944 -1953 aastatel vastupanuvormiks metsavendlus. 1950 aastal suruti relvavõitlus maha. 1949 aastal suurküüditamine. Vaimuelu allutati valitseva reziimi ettekirjutustele. Punapropaganda vohamine. Avalik vastupanu 1950 aastal asendus metsavendlus põrandaaluste noorterühmadega, hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega. 1970 aastal muutus vastupanuliikumine avalikuks. Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Informatsiooni levitati välimaale. Kontaktid Läti ja Leeduga ning pagulasorganisatsioonidega. Jätkati repressioone vabadusliikumiste vastu.
Mitmed inimesed surid vagunites tapiteekonnal. Üle 1000 inimese suutsid küüditajate eest põgeneda. 4 1 Küüditamine http://et.wikipedia.org/wiki/Juunik%C3%BC%C3%BCditamine 13.10.2011 2 1941. AASTA KÜÜDITAMINE http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/1941aasta_kyyditamine.htm 13.10.2011 3 70 aastat tagasi Toris http://eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/tori-vald/elu/70-aastat-tagasi-toris.d? id=49193911 13.10.2011 4 Eesti rahva suurküüditamine 1941.aasta juunil http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=1556 13.10.2011 Kasutatud kirjandus: 1. (Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Juunik%C3%BC%C3%BCditamine 13.10.2011) 2. (Miksike http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/1941aasta_kyyditamine.htm 13.10.2011) 3. (Delfi http://eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/tori-vald/elu/70-aastat-tagasi-toris.d? id=49193911 13.10.2011) 4. (Kesknädal http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=1556 13.10.2011)
laevaliin; rahva kultuuriaktiivsus. - piirati eesti keele kasutamist ja kirjanike kirjutamist; Eesti ei saanud ise enda riigi tulevikku reguleerida, vaid selle otsustas kõrgem võim; Eestile omapärase kultuuri hääbumine ja asendamine vene kultuuriga; maakultuuri hääbumine; elanikkonna igapäevaelu vajaduste rahuldamine teisejärguline. · Vastupanu vormid - 1940. - Metsavendlus suurküüditamine nõrgendas metsavendade vastupanu - 1950. põrandaalused noorterühmad, mitte avalikud. - 1970. Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. · Info läänemaailmast välisraadiojaamad (Ameerika Hääl), Soome televisiooni saated, teadlased.
sept Hermani tornist alla)*mittetunnustamispoliitika(loeti õigusvastaseks et Balti NSVL liitus; Balti kodanikke ei loetud NSVL kodanikeks; Atlandi harta kohaselt lubati taastada iseseisvus) *Kersteni komisjon(USA andis mõista et ei tunusta Balti riikide liitumist NSVL-a) Muudatused:*territoriaalsed muutused*kujundati liidu vabariikideks*kohalikud kommunistlikud parteid Moskvale alluvad *juunikommunistid:Karotamm(est), Kalnberzins(ltv), Snieckus(leedu) *massirepressioonid*suurküüditamine 26 märts 1949*metsavennad( vastupanuliikujad*põllumajanduse sundkollektiviseerimine ELUOLU: Purustused ja inimkaotused suured:kaotajad Sks, Jaapan, It*Ühine turg *Beebibuum 20 saj suurim Tehnika, arh, mööbel:Põrnikas algava heaolu sümbol*värvilised telesaated 1953*vabaplaneering ehituses *moes oli sõjaeelne mööbelMood*rõivamoes olid sõjaväelised jooned *Christian Dior Edusammud*tuumafüüsika *Vesinikupomm*Lennundus
nende tee täistuubitud vagunites Narva ja Irboska kaudu Siberi surmalaagritesse, kus suurem osa neist peagi hukkus või hukati. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500 laagritesse paigutatud mehest elus veel vaid paarsada. Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Raske töö, nälg ja kurnatus said sealgi saatuslikuks pea pooltele, pärast sõda õnnestus koju naasta 49% küüditatutest. 1949. aasta märtsis viidi Eestis, Lätis ja Leedus läbi järjekordne suurküüditamine. Nõukogude võim otsustas Eestist igaveseks NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse eriasumisele saata 22 326 inimest. Kokku kuulus Balti riikidest väljasaatmisele üle 100 000 süütu inimese. Suuroperatsioonile anti nimeks "Priboi" (Murdlainetus) ning selle otseseks juhtimiseks moodustati Riiga NSV Liidu sisevägede ajutine staap. Kokku kaasati küüditamisaktsiooni läbiviimiseks üle 76 000 inimese, kellest valdava osa moodustasid kohalikud nõukogude aktivistid.
Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sulaaeg- Hrustsovi valitsemisaega nimetatakse nii. Stagnatsioon-1970 aasta ilmnes ühiskonnaelu kõigis valdkondades- majanduses, poliitikas, vaimuelus- valitsuse seisak ehk stagnatsioon. Dissidentlus-1960 aasta teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. Metsavendlus-1944- 1953 aastal oli see Eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule. Suurküüditamine-1949 aasta 26 märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Metsavendade vastupanu nõrgendas oluliselt suur-küüditamist. Perestroika-Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) Augustiputs-Riigipöördekatse 19 august 1991 Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardamine
Selle alusel arreteeriti sõjaväelasi, politseinikuid, riigiasutuste töötajaid ja religiooni esindajaid ja tapeti ilma kohtulise käsuta NKVD vanglates ja Smolenski lähedal Katõni metsas 21 857 ohvitseri lisaks sellele veel 6800 tsiviilisikut, tapetute perekonnad küüditati Kasahstani ja mujale KaugPõhja. Lenini õpetuste kohaselt pidi kommunistlikus riigi olema pidev terror. Sellest terrorist ei jäänud ilma ka Eesti ja teised Balti riigid. 14. juunil 1941 toimus Eestis suurküüditamine mille käigus küüditati kokku 10 000 eestlast. Naised ja lapsed viidi siberisse ja mehed vangilaagritesse, kus enamik hukkusid. Samal ajal toimusid suured küüditamised Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Poolas ja Moldovas, suur osa neist inimestest nägid oma kodumaad viimast korda. Nõukogude võimu ajal küüditati Eestist üle 30 000 inimese. Kui teine Maailmasõda oli lõppemas ja Saksama oli purustatud panid punaarmeelased seal toime eriti jõhkraid kuritegusid
1970 aastatel ilmnes venemaal kõikides valdkondades majanduse,poliitikas,vaimuelus Käsumajandusmajandus,mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustes Reform KGBRiikliku Julgeoleku Komiteeesines venemaal.püüdsid võidelda teisitimõtlejate vastu.selle ametkonna aktiivse tegevuse tulemusel suudeti enamik teisitimõtlejaid 1980.a.alguseks vangistada. Metsavendlus19441953 eestis peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule.aktiivne relvavõitlus.neid nõrgestas 1949a suurküüditamine. 40 kiri1980.a. koostatud ja ajakirjandusele saadetud kiri,milles osuntati paljudele lahendamata probleemidele. PerestroikaNSVLiidu majandusüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine EMSeesti muinsuskaitse selts.1987a lõpul loodud esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon. Eestimaa laul1988 sept korraldatud rahvarinde eestvedamisel lauluväljakul järjekordne massiüritus.ligi 300 000inim.sellel üritusel kõlas laia avalikuse ees ka üleskutse omariikluse
Kommunistlike A.Sahharov- Nõukogude teisitimõtlejate juht, Langes Berliini müür- 1989 riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. kes oli akadeemik Taasühines Saksamaa- 3 okt. Sulaaeg-Periood, mis algas peale Stalini surma.Stalini A.Solženitsõn- üks tuntumaid vene 1990 isikukulptuse hukkamõist,vägivalla heastamine , kirjanikke ja dissidente.teisitimõtleja Toimus suurküüditamine ühiskonna liberiseerimine. Nikita Hrutshovi võimuaeg. J.Andropov- Nõukogude Liidu poliitik ja Eestis- 26 märts 1949 Stagnatsioon –Seisak, peatumine, arengu seiskumine. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee juht Toimus EKP VIII pleenum- Dissidentlus-Teisitimõtlemine. NSVL-us mitte K.Tšernenko- Nõukogude Liidu riigijuht . 1950
ENSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissaridest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. ENSV ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Sinna valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 2. Mis oli nõukogude vägivalla poliitika eesmärk? Selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. Vägivallapoliitikat suunas parteiaparaat ja otseseks elluviimiseks olid julgeolekuorganid. 3. Mil moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust? Suur-küüditamine nõrgestas oluliselt metsavendade vastupanu. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodueestlastest. 4. Milles seisnes vastupanuliikumise eripära 1970.aastatel? 1970.aastatel muutus vastupanuliikumine taas avalikuks. Peamiseks võitlusvahendiks kehtiva reziimi vastu said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaale
Aastatel 19441953oli Eesti peamine vastupanuvorm uuele võimule aktiivne relvavõistlusmetsavendlus.Tegutsesid Pärnu,Viru, ja Võrumaal. Loodeti etlääneriigid soovivad taastada Eesti iseseisvust ning tõkestada Nõukogude Liidu ülevõimu tugevnemist IdaEuroopas.Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. 1950a esimesel poolel auruti aktiivne relvavõitlusmaha. 1949. aasta suurküüditamine nõrgendas metsavendade vastupanu.Vaimne vägivald, ühiskonna vaimuelu allutati valiutseva reziimi ettekirjutustele. Kaasnes punapropaganda vohamine. Avalik vastupanuliikumine Võimud jätkasid repressioone vabadusliikumise vastu. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti, nendeüle mõisteti kohut poliitilistel protsessidel ning nad saadeti vangilaagritesse. Side läänemaailmaga Peamiseks infoallikaks olid sõjajärgsetel a
alla . Seda suunas parteiaparaat ja elluviijaks olid julgeolekuorganisatsioonid . 1944- 1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks relvavõitlus - metsavendlus . Tegutseti üle eesti , aktiivsemalt Pärnu- Viru- ja Võrumaal. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge , miilitsaüksuseid ja julgeolkuorganisatsioone. 1950. aastate esimesel poolel suruti see maha . Metsavendade vastupanu nõrgendas 1949. aasta suurküüditamine . Eestist küüditati 2,5% kodumaal elavatest eestlastest . AVALIK VASTUPANULIIKUMINE 1970. aastatel muutus vastupanuliikumine uuesti avalikuks , mil peamiseks võitlus vahenditeks said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele . Tekkisid kontaktid Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega ning pagulasorganisatsioonidega . Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti , nende üle mõisteti koht poliitilistel protsessidel ning saadeti vangilaagritesse . SIDE LÄÄNEMAAILMAGA
1991) oli Naiskodukaitse keelatud. Repressioonide kartuses hävitasid paljud endised liikmed oma vormiriided, aumärgid, liikmekaardid ja fotod. Kuulumist Naiskodukaitsesse ei meenutatud isegi perekonnaringis. Karistused organisatsiooni kuulumise eest võisid ulatuda pahandustest töökohtadel kuni Siberisse saatmiseni. 1949. aasta suurküüditamine puudutas kõige rängemalt jõukamat talupoegkonda. Naiskodukaitsjate seas oli õpetajate kõrval märkimisväärne hulk just taluperenaisi ja peretütreid. (http://kultuur.elu.ee/ke486_lotad.htm ) Ajalugu- Lottade lõpp Lotta Svärd likvideeriti 23. novembril 1944. Vormirõivaste ja muude tunnuste kasutamine keelustati ja organisatsiooni vara tuli loovutada riigile. Karistuse
Oli võimalik elada ilma hirmuta, polnud sellist terrorit, leevendati nõudmisi jne. Rajati kolhoose. See oli alguses keeruline, inimesed ei tahtnud kolhoosi minema. Algasid repressioonid need ei ulatunud esialgu kõikide ühiskonna kihtideni. Need, kes olid olnud saksa sõjaväes ja Soomes võidelnud, arreteeriti. Kehtestati Nõukogude kultuur, propaganda, kõik läänelik keelustati. Metsavendlus süvenes. Püüti veel NL-ile vastupanu avaldada. 25.03.1949 II Suurküüditamine. See tegi inimestele selgeks, kelle käes tegelikult võim on. See oli selleks, et inimesed läheksid kolhoosi tööle. Peale seda inimesed läksidki. Seal oli kindel nimekiri. Sinna küüditatute hulka sattusid suvalised inimesed ka, sest kvooti tuli täita. Suvaliselt tänava pealt tõsteti inimesi autosse. Arv/kvoot oli vaja täis saada. 1956 Stalin suri ning nad said minna õiguse töökohta, mis ametit küüditatud olid õppinud. Anti passid ning küüditatud said tagasi kodumaale.
3-4 pudeli viina hinnaga!) Kaasnes küll punane sümboolika, kuid sisuline tegevus lastele eakohane, mitmekesine, huvitav ja üsna ideoloogiavaba. Komsomoli ja pioneeritöö alla sai joonistada üldse igasugu üritusi ja pidusid sellega kujuneb omamoodi topeltmoraal ja topeltelu, paberil näidatakse üht, tegelikult tehakse midagi muud. Tegevuse sisu olenes põhiliselt ikkagi inimestest- täideviijatest. V Repressioonid Otsesed massirepressioonid Stalini eluajal Suurküüditamine 26.märtsil 1949, üle 20000 maainimese Siberisse- kollektiviseerimise hõlbustamiseks.Väiksemaid küüditamisi nii enne kui ka pärast seda. Nb! NSVLiidule 30-te aastate lõpus iseloomulikke seina äärde panekuid praktiliselt enam pole. 50-te II poolel küüditatutel võimalus tagasi tulla, lõpuks nende õiguste taastamine. Peamine organ KGB- Komitet Gosudarstvennoi Bezopasnostij (Riikliku Julgeoleku Komitee) . Laiade volitustega luure, vastuluure, jälitus-ja
02.02 1920-Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse 23.08 1939- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida Euroopa mõjusfäärideks 28.09 1939- kirj. alla Baaside lepingule NSV Liiduga 17.06 1940-Punaarmee okupeerib Eesti 14.06 1940-Massiline küüditamine Balti riikides 09.03 1944- Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale 18.09 1944-J.Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi Valitsuse 25.031949-suurküüditamine 21-26.03 1950- Toimub EK(b)P KeskkomiteeVIII pleenum stalinismi kõrgperiood Eestis 1955-Eetrisse jõuab Eesti Televisoon esimene saade 1979-Balti Apell 1979-1989- Afganistani sõda Juuli 1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas 23.08 1987-Poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 11.09 1988- Toimub lauluväljakul Rahvarinde Suurüritus ,,Eestimaa laul" 01-02 .10 1988- Eestimaa kongressi valimised 16.11 1988- 23.08 1989-Balti kett 24
liiduvabariigi vajadustega. Johannes Käbin (1950-1978) Ajas laveerimispoliitikat, oli Moskva-meelne, arvestas ENSV eripäradega, harjus kiirelt erinevate kordadega. Karl Vaino (1978-1988) Uus venestamisaeg, vene keele kasutamise propaganda. Nad kõik arvestasid Moskvaga ning üritasid rahva jaoks olukorda parandada. Metsavendlus oli peamiseks vastupanuvormiks 1944-1953. Tegutseti üle kogu Eesti. Nende vastupanu nõrgendas suurküüditamine (20700 inimest, 1949 26.märts). 1950datel asendus metsavendlus põrandaaluste noorteorganisatsioonidega. Eestlased said infot läänemaailmast: 1) Ameerika Hääl raadiojaam NYs 2) Euroopa raadiost Vaba Euroopa 3) Vabadusraadiost Oluliseks aknaks läände oli Soome, sest P-Es oli võimalik vaadata Soome televisiooni saatseid, avati Tallinn-Helsinki laevaliin, mis tõi meile turiste, kes tõid kaasa tarbeesemeid ja tarbimiskultuuri läänest.
-Kes olid EKP juhid ENSV ajal? (lk 52-53) Nikolai Karotamm, Johannes Käbin, Karl Vaino. -Millised probleemid esinesid Eestis pärast Teist maailmasõda? *Võimude ägivallapoliitika oli mitmekesine, selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. *Okupeeriti NSVL poolt. *Venestamine. *Kommunistlik reziim lammutas lõplikult senise kodanikuühiskonna, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati käsumajandus. -Mis toimus Eestis märtsis 1949? (lk 53-54) Suurküüditamine: Eestist Siberisse saadeti üle 20 700 inimese. -Kuidas oli korraldatud ENSV majandus? (lk 55) *Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas industrialiseerimine, kolhoseerimine ja jäiga plaanimajanduse juurutamine. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid - kolhoosid ja sovhoosid.
Kolhoosi ei loodud · Kolhooside loomise kiirendaminseks pandi taludele peale suuremad maksud (viljaandmise kohustused) · Eesti esimene kolhoos tekkis Saaremaale. · Kolhooside loomine kasvab 1949.a. märtsi lõpus aprilli algul Sõjajärgne vägivald · Arreteerimised algasid hohe sõjategevuse lõppemise järel · Arreteerimise põhjuseks võis olla: teenimine saksa või soome sõjaväes, osalemine rahvuslikes ühingutes vms. II suurküüditamine (umbes 20700 küüditatut.) Vastupanu liikumine Metsavendlus · Põhiliselt võrumaa, virumaa ja pärnumaa, aga hiljem kukkus kõik läbi 1950.a. EKP märtsipleenum · Vahetati välja kogu Eesti NSV juhtkond · Meid süüdistati kondanlikus natsionalismis · Uueks EKP KK I sekretäriks sai J. Käbin ·
SUVESÕDA oli Eestis Teises maailmasõjas 1941. aasta juulist kuni 21. oktoobrini Eesti iseseisvuslaste (metsavendade ja Omakaitse) ning Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt. II MAAILMASÕDA (1. september 1939 – 2. september 1945) 1. SUURKÜÜDITAMINE Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus. 14 juuni 1941 II SUURKÜÜDITAMINE Teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest. 25 märts 1949 10. KES TA OLI JA MILLEGA SAI TUNTUKS NIKOLAI KAROTAMM oli Eesti poliitik (kommunist). Eestisse saabus N. Karotamm juulis 1940 ja töötas ajalehe Kommunist vastutava toimetajana juulist augustini 1940
02 Jalta tippkohtumine · Aprill ÜRO loomine · 2.09 II MS lõpp 1946 · Pariisi rahukonverents (juuli-oktoober) 1947 · Märts Trumani doktriin · Veebruar kirjutatakse alla Pariisi rahulepingule · Kollektiviseerimise algus Eestis: Saaremaal loodi esimene kolhoos 1948 · Aprill Marshalli plaani realiseerimise algus · Juuni Berliidi blokaadi algus 1949 · Jaanuar VMN moodustamine · Mai Berliini blokaadi lõpp · Aprill NATO moodustamine · 25. märts suurküüditamine Eestis, massilise sundkollektiviseerimise algus · NL lõhkas esimese tuumalaengu 1955 · VLO moodustamine · Tööd alustab ETV 1958 · Berliini II kriisi algus · Algasid läbirääkimised tuumarelvakatsetuste piiramise üle 1962 · Kuuba kriis (haripunkt oktoobris) 1964 · Vietnami sõja algus · Hiina lõhkab tuumalaengu 1971 · Lääne-Berliini kokkulepe (USA, NL, Suurbritannia ja Prantsusmaa) 1973 · Pariisi rahuleping (Vietnami sõja lõpp= 1979
äärmuslik venestaja. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga. Väga aktiivne vene keele kasutamise propaganda. 4. Okupatsioonile osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu. Peamiseks vatupanuvormiks oli aktiivne relvavõitlus metsavendlus. Nende vastu võitlemiseks kasutati sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. 1950. aastateks suruti selline tegevus maha. Metsavendade vastupanu nõrgendas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine: märtsis saadeti Siberisse üle 20 700 inimese. Ühiskonna vaimuelu allutati valitseva reziimi ettekirjutustele. Propaganda vohamine. 1950. aastatel muutus vastupanuliikumine põrandaaluseks, 1970. aastatel jälle avalikuks peamiseks võitlusvahendiks avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele, püüti levitada infot inimõiguste rikkumisest välismaailma. Võimud jätkasid repressioone vabadusliikumise vastu: aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti ning saadeti vangilaagritesse.
1950. aastal vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Ivan Käbin. 1950. aastal oli olulisemaks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskvameelse ja umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimule tulekuga algas eestis venestamisaeg. 1944 – 1953 aastatel oli peamiseks vastupanuvormiks metsavendlus. Metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine. Ööl vastu 26.märtsi saadeti Siberisse 20 700 inimest. 1970. aastatel muutus vastupanuliikumine uuesti avalikuks, mille peamiseks võitlusvahendiks olid avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaal. 1960. aastatel oli tähelepanu all noorsooliikumine, rock muusika, hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud. 1965
Millist pead kõige efektiivsemaks? (40-nendad)Metsavendlus - aktiivne relvavõitlus uue võimu vastu (50-nendad)Põrandaalused - noorterühmad, mille kandepind oli väike (70-nendad)avalikud väljaastumised - peamine võitlusvahend avalikud väljaastumised, püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised niong levitada seda informatsiooni. 70-nendad sest siis tuldi avalikkuse ette kõige informatsiooniga. 16. Millal ja miks toimus suurküüditamine? Keda küüditati? Toimus 1949 aastal. Taheti ühtlustada siinset rahvast. Eestlasi viidi venemaale ja venelased rändasid eestisse kuna siin oli elu parem. 17. Kuidas hoiti Eestis sidet läänemaailmaga? Mis olid kõige tähtsamad ühenduses olemise viisid? Miks hakati Eestit kutsuma ,,nõukogude lääneks"? Välisraadiojaamad, Hakkasid hiljem taastuma otsekontaktid välismaailmaga, teadlaste sidemed kolleegidega ,noorsoo, hipi - jne liikumised , laevaliin. Siin oli olukord kõige vabam
· 1944-1950 Juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. · Sundkollektiviseerimine. · 1950.a. sai uueks EKP juhiks Johannes Käbin (EKP juht 1950-1978), kes oli kuulekam Moskva juhiste täitja laveeris osavalt Eesti ja Moskva vahel. · 1944-1953 oli Eesti okupatsioonireziimi peamiseks vastupanu vormiks aktiivne relvavõitlus ehk metsavendlus. · Loodeti alusetult, et lääneriigid aitavad taastada iseseisvuse. · Metsavendade vastupanu nõrgendas 1949.a-l toimunud suurküüditamine (26.03.), mil Eestist saadeti Siberisse üle 20 700 inimese. · Märksõnad: 1) Sundkollektiviseerimine e kolhoseerimine (nt 1952.a. 95% taludest kolhoosides). 2) Üliindustrialiseerimine tööstuse ülikiire arendamine. eesmärgid: 2.a) Kohalike ressursside ärakasutamine impeeriumi huvides. 2.b) Piirkonna venestamine. tulemuseks urbaniseerumine e linnastumine.
Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandudaadid. EKP juhid olid Nikolai Karotamm, Johannes (Ivan) Käbin (1950 1978), Karl Vaino (1978 1988). Pärast Teist maailmasõda oli Eestis palju liikumisi ning võimu vastupanu vorme. Nt. Juunikommunistid, avalikud vastupanuliikumised kui ka levis metsavendlus. Hirmu all elamine. Nii vaimne kui ka füüsiline vägivald. Inimestel oli väga vähe õigusi jne. Metsavendade vastupanu nõrgendas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine: ööl vastu 26. märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodumaal elavatest eestlastest. ENSV majanduse aluseks oli talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Selle majandusmudeli lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940 1941) ning jätkus ka Saksa okupatsiooni ajal (1941 1944). Lõplikult purustati see sõjajärgsetel aastatel
laiendada põlevkivitööstust. Eesti NSV muudeti Leningraadi majanduslikuks tagamaaks. Laienda masina- ja metallitööstust, rasketööstust, kergetööstust ning enamus toodangust läks valdavalt üleliidulisele turule. Tehased kuulusid NSV sõjatööstuskompleksi ja allusid otseselt Moskva vastavatele ametko Tööjõudu toodi hulgaliselt teistest NSV Liidu osadest. Indrustraliseerimise käigus kadus lõplikult erasektor. 1947 mai- Luuakse esimesed kolhoosid eestis 1949.25.märts- suurküüditamine *deporteeriti Siberisse 20 722 inimest *küüditamine nõrgendas oluliselt metsavendade vastupanu *talupoegade vastupanu murdmine *hirmuõhkkonnas algas taluperede massiline kolhoosidesse astumin 1949 kevad- Eestis teostub sundkollektiviseerimine 1950. aasta alguseks suutis okupatsioonivõim relvastatud vastupanu liikumise maha suruda 1950.21-26.märts-Toimub EKP Keskkomitee VIII pleenum, millele jä stalinismi kõrgperiood eestis. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset
Lätis veel 1953. Aastal, seevastu Leedu territoorium suurenes 16,7%: Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipda ala; metsavendlus: aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus metsavendlus, tegutseti üle kogu Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal, Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid, metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine: ööl vastu 26. märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese; N. Karotamme tegevus: sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d, Eestis sündinud kuid 1920.aastatel Nõukogude Liitu lahkunud kommunist, Nikolai Karotamm, 1940. aastal tuli ta Eestisse uut võimu üles ehitama, 1944 nimetati ametlikult EKP I sekretäriks, Eesti NSV valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistidele ja
1947 Esimene sõjajärgne üldlaulupidu Eestis 1947 India ja Pakistani iseseisvumine 1947 ÜRO otsus Palestiina jagamisest 1948 Iisraeli riigi loomine 1949 NATO loomine 1949 Saksamaa lõhenemine, Saksa Liitvabariigi loomine 1949 Vastastikuse Majanudabi Nõukogu (VMN) moodustamine 25. märts 1949 Suurküüditamine Balti riikides kevad 1949 Eestis teostub sundkollektiviseerimine 1949 Hiina Rahvavabariigi loomine 1950 1953 Korea sõda 1950 Rajoneerimine Balti riikides 21.26. märts 1950 EKP VIII pleenum, millele järgneb stalinismi kõrgperiood Eestis 1950 Küüditamine Petserimaal 1950 Maakondade asemel luuakse rajoonid Eestis. Kaart.
algupärandite ning omaloomingute osakaalu ning publiku huvi. Teiseks näitab Ardna operetiga seoses olev juhtum seda, et eestipärane looming ning teater oli siiski tähtsal kohal ning ühtsuse ja identiteedi edasikandja rollis. Saksa okupatsioon Eestis Nõukogude okupatsioon vahetus Hitlerliku okupatsiooni vastu aastateks 1941 1944. Nõukogude metsikused, eriti äsjane suurküüditamine ja sõjahukkamised lasid sakslastel kergesti esineda päästjatena. Mingeid massirepressioone, nagu paljudes teistes (eriti idapoolse) Euroopa maades, ei tulnud neil oma võimu kindlustamiseks siin rakendada. Teatrirahvast puudutasid sakslaste otsesed repressioonid vähe. Venemaale lahkunutest või viidutest hoolimata olid trupid suuresti endised ja teatrihooned rinde esimesest üleminekust puutumata. Kuigi kirjanduselu oli märgatavalt halvatud, kogusid teatrid ja kontserdisaalid
Käbin jäi EKP juhiks kuni 1978.aastani. Karl Vaino – üdini Moskva-meelne, algas uus venestamisaeg Eestis, aktiivseks muutus vene keele kasutamise propaganda. Millised olid vastupanuliikumise peamised vormid? 1940.aastad- Metsavennad – aktiivne relvavõitlus eesmärgiga taastada Eesti iseseisvust ja Nõukogude Liidu tugevnemist Ida-Euroopas. NSVL kasutas nende vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganid, nõrgendas oluliselt suurküüditamine 1950 Noorterühmad – põrandaalune rühmitus, kandepind väike ning hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega 1960.aastad – uuesti avalik, peamised võitlusvahendid avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele, püüti välja selgitada ja avalikustada inimõiguste rikkumised ning levitada seda välismaal, suhted Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega. Kuidas said eestlased infot läänemaailmast? Läbi välisraadiojaamade, mis
kodanlikus natsionalismis ja vääras kolhoosipoliitikas. Tema asemele asus 1950.aastal J.Käbin. Ta oli eelkäijast kuulekam Moskva suuniste täitja. Kuid samas arvestas ta ENSV eripäradega. Käbin asendati 1978.a üdini Moskva-meelse ja umbkeelse K.Vainoga. Tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg ja vene keele propaganda. Aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks Nõukogude võimu vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus- metsavendlus. Metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949.a suurküüditamine. Peamiseks infoallikaks sõjajärgsetel aastatel olid välisraadiojaamad. Nende saated aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva režiimi vastu. 1950.a hakkasid otsekontaktid muu maailmaga taastuma. 1965.a avati Tallinna-Helsingi laevaliin. Turistide vahendusel jõudsid Eestisse ka lääne tarbimiskultuut ja tarbeesemed. Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus
aprill Marshalli plaani realiseerimise algus juuni Berliini blokaadi algus märts Brüsseli pakti sõlmimine (Belgia, Holland, Luxembourg, Prantsusmaa, Suurbritannia) mai algasid läbirääkimised Rootsi, Taani ja Norra vahel Kaitseliidu loomiseks. 14. mai kuulutatakse välja Iisraeli riik -------------------------------------------------------------------------------- 1949 jaanuar VMNi moodustamine mai Berliini blokaadi lõpp aprill NATO moodustamine 25. märts suurküüditamine Eestis, massilise sundkollektiviseerimise algus Saksamaa lõhestamine. SLV ja SDV moodustamine Starsborugis (Prantsusmaa) luuakse Euroopa Nõukogu Council of Europe Kuulutati välja Ungari RV 23. mai võeti vastu SLV põhiseadus 7. oktoober loodi Demokraatlik Saksamaa Kommunistide võimutulek Hiinas, 1. oktoobril kuulutas Mao Zedong välja Hiina RV Nõukogude Liit lõhkas esimese tuumalaengu -------------------------------------------------------------------------------- 1950 21.-26
Passide jagamine võetakse uuesti vastu 1944. aasta lõpust, eelkõige selleks, et saada paremat infot elanikkonna kohta ja kiirkorras rahvavaenlased avastada (võimalikult põhjalik taustakontroll). Massilised arreteerimised – 1945. aasta alguseks olid Eesti vanglad täis, limiidid olid ületatud. Suur osa arreteerituid juba ka väljasaadetud. Küüditamised – 1945 sakslased (407), 1949 suurküüditamine (20 713), 1950 Pihkva oblastist (1563), 1951 jehovistid (259). o 1949. aasta suurküüditamine – majanduslik taust (jõukamad talupojad eest ära). Vaenlase loomine – kulak. Karotamm pakkus välja variandi, et kulakud paigutada ümber Kirde- Eestisse; ettepanekut tõenäoliselt arutati, kuid Moskva jaoks ei olnud see sobilik lahendus. Üle 70% küüditatutest vanurid või alla 16-aastased lapsed.
tegelikku võimu ei omanud. Keskvõimu tahet täitis ENSV valitsus, 1944-1947 viiakse läbi maareform mille juht 44-51 oli Arnold Veimer. 1945 algab üliindustrialiseerimine Mai/1945 luuakse esimesed kolhoosid 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi. 1945 jagunes 10 25/03/1949 suurküüditamine maakonnaks ja 236 vallaks, hiljem loodi veel kolm maakonda. Kevad/1949 Eestis teostub sundkollektiviseerimine Valdadesse loodi külanõukogud. 1950 vallad kaotati ja 21-26/03/1950 EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum külanõukogudest said ainsad kohalikeks võimuorganiteks. 1950 Maakondade asemele luuakse rajoonid sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigu maakonnad kaotati ja 1951 asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia
Kui Nõukogudeväed olid Eesti taas okupeerinud, hakkas levima hirm kolhooside ees. Kolhoos ehk ühismajand tähendas maarahva põllumaa ja loomade ühisomandit ja ühistööd. Kuigi koomunistid teatasid esialgu, et kolhoosidesse astumine on vabatahtlik, hakati inimesi üsna varsti selleks sundima. Inimesed, kes ei tahtnud astuda aeti ülikõrgete maksudega pankrotti ja sunniti talupidamisest loobuma. Olukord muutus märtsist 1949, mil toimus suurküüditamine Eestis. Küüditamise eesmärk oli sundida rahvas vastupanust loobuma. Mõne päeva jooksul sunniti oma kodust lahkuma ning viidi loomavagunites Siberisse ligi 20 000 inimest. Alles alates 1950. aastate keskpaigast said küüditatud Eestisse tagasi pöörduda, aga selleks ajaks oli juba mitu tuhat küüditatud elutingimuste tõttu surnud. Teise maailmasõja ajal ja hiljem võitlesid Nõukogude reziimi vastu metsavennad. Nende kõrgajaks olid aastad 1945-1949
6. august vastuvõetuks; algas tööstuse, pankade, transpordi, kaubanduse ja elamute riigistamine; senised organisatsioonid suleti. Kuulutati välja maareform, mille alusel võõrandati usukoguduste, linnade ja oktoober omavalitsuste ning talude üle 30 ha ulatuv maa; pool võõrandatud maast jagati väiketaludeks, pool jäi sööti. 1941 Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis 14. juuni metsavendlus. 22. juuni Saksamaa alustas sõda NSV Liidu vastu. juuni lõpp Kutsealuste mobilisatsioon Punaarmeesse. Valdavalt endise Eesti kaitseväe sõduritest komplekteeritud 22. Eesti 4. juuli – 22. territoriaalkorpuse lahingud sakslastega Pihkva ja Staraja Russa lähedal, 5500 august
ja peaegu umbkeelse Karl Vainoga kelle võimulteulekuga algas Eestis uus venestusaeg. / Nõukogude liidu vägivallapoliitika eesmärgiks oli allutada kogu ühiskond oma kontrollile, sellele avaldati nii aktiivset kui ka passiivset vastupanu. Vastupanu mahasurumiseks pandi käiku julgeolekuorganid. 1944-53 oli peamiseks vastupanuks metsavendlus. Metsavennad tegutsesid üle kogu Eesti. Nende vastu kasutati miilitsat ja sõjaväge. Selles võitluses oli mõlemal pool palju ohvreid. 1949 aasta suurküüditamine(26.märts), millega viidi Siberisse üle 20700 inimese nõrgestas oluliselt metsavendade vastupanu. 1950 esimesel poolel oli relvastatud vastupanu maha surutud. Siis asendus metsavendlus põrandaaluste noorterühmadega. Hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega. Relvaks olid avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samas püüti välja otsida ja dokumenteerida kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda infot välismaal.
Metsavennad tegutsesid üle kogu Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal. Samal ajal oodati ja loodeti alusetult, et lääneriigid soovivad taastada Eesti iseseisvust ning tõkestada Nõukogude Liidu ülemvõimu tugevnemist Ida-Euroopas. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. Selline ,,sõda pärast sõda" oli mõlemale poolele ohvriterohke. Metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine: ööl vastu 26. märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodumaal elavatest eestlastest. 1950. aastate esimesel poolel suruti aktiivne relvavõitlus maha. Otsesele füüsilisele vägivallale lisandus sõjajärgsetel aastatel veel vaimne vägivald: ühiskonna vaimuelu allutati valitseva reziimi ettekirjutustele. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. 1950
Metsavennad tegutsesid üle kogu Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal. Samal ajal oodati ja loodeti alusetult, et lääneriigid soovivad taastada Eesti iseseisvust ning tõkestada Nõukogude Liidu ülemvõimu tugevnemist Ida-Euroopas. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. Selline ,,sõda pärast sõda" oli mõlemale poolele ohvriterohke. Metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine: ööl vastu 26. märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodumaal elavatest eestlastest. 1950. aastate esimesel poolel suruti aktiivne relvavõitlus maha. Otsesele füüsilisele vägivallale lisandus sõjajärgsetel aastatel veel vaimne vägivald: ühiskonna vaimuelu allutati valitseva reziimi ettekirjutustele. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. 1950
annaabi.ee 
