Kersti Kaljulaid arutleb eesti meeste tänapäevaste eneseteostuse võimaluste üle, võrreldes meie ühiskonnas valitsevate väärtushinnangute muutumist ärkamisaja, esimese iseseisvusaja ja uue iseseisvusajaga. Esimesel iseseisvusajal teostus ärkamisaja unistus kehtestada ennast rahvana nii ühiskondlikus kui majanduslikus arengus. Eesti mees oli meie pisikeses riigis tunnustatud igas valdkonnas, kõik tööd väärisid tegemist. Tänapäeval on kujunenud välja mentaliteet, kus hulk eesti mehi ühiskonna survel ja heakskiidul on valinud hoopis teised tööalased suunad ning ametid, kui nad ise võib-olla oleksid soovinud. Oleme kujundanud olukorra, kus võimalikult suur hulk eesti mehi ühiskonnas valitseva haridus-, palga- ja väärtushinnangute süsteemi kohaselt otsustab teha mittetootvat tööd. Sellised otsused võivad üksikisiku tasandil põhjustada eesti meeste lühemat eluiga, nad tunneksid tootval tööl tegutsedes tihtipeale end õnnelikumana. Meie riigi ...
Erika Koplimaa LVRKK ST15KÕ2 Kommentaar artiklile „Kauaks veel eesti meest.“ Lugedes ning mõeldes kaasa antud artikli temaatikaga, tekkis paratamatult mõte, milline inimene on selle artikli kirja pannud. Millises ajastus on inimene üles kasvanud ning millised uskumused on mõjutanud tema maailmakogemust, antud juhul kogemust seoses eestlusega. Alati on nõnda – nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid kogemusi ning arvamusi. Olen täheldanud Eestis elades , et inimeste suhtumine eestlusesse on väga erinev ja individuaalne ning mõjutegureid teatud paikapaneva suhtumise kujunemisel on mitmeid. Me elame maailmas, kus kõik on muutuv ning arenev. Erinevad põlvkonnad kogevad erinevaid sündmusi ning sündmused omakorda mõjutavad mõttelaadi. Liikudes ise lapsevanemana ühes põlvkonnast teise, olen mõistnud, et muutustele vastu ei saa. Loomulikult on võima...
SANGLEPP Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas. Tihti võime teda kohata ka madalsoos. Niiskus teda ei hirmuta, samuti mitte külm, mis võib niisketel aladel tavalisest sagedamini esineda. Kuid ta ei talu liigset varju ja kaua seisvat põhjavett. Istutada tasub teda vaid viljakale mullale, sest mujal ei saavuta sanglepp oma täit hiilgust. Sanglepp on omapärane ja kahtlemata ilus puu. Hästi torkab silma tema tumepruun või hallikas, vahel peaaegu must ja väga paks koor. Selle järgi on ta oma teise nime saanud: must lepp. Erinevalt meie teisest lepast, hallist lepast, kasvab ta tõeliseks puuhiiglaseks, kel võib jämedust olla niipalju, et kaks meest ei ulatu ümbert kinni võtma ja kõrgust ligi 30 meetrit. Kaunis on ka tema tumeroheline läikiv lehestik. Lehtede järgi on teda lihtne eristada hallist lepast. Nimelt on sanglepal lehetipp tömp või sageli isegi sisselõike...
· 1917. hilissügis ands tunda, et Venemaa hakkab lagunema. Eesti jäi ,,omapead" · Võimu ihaldasid nii baltisakslased, rahvuslased kui ka enamlased · Baltisakslasi toetas Saksamaa, enamlased võisid loota Nõukogude Venemaa abile ning rahvuslased (Maapäev) otsustasid luua kontakte demokraatlike lääneriikidega · 28 november 1917. pidas Maapäev istungi, milles otsustati Eesti saatus Eesti Asutava Kogu õlule · See otsus tähendas Eesti riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga ning Maapäeva pidamist ainult Eesti seaduspäraseks esinduskoguks · Maapäev andis volitused üle vanematekogule, sest nähti ette vägivaldset laialiajamist vene madruste ja tööliste poolt (Toompeal) (J. Tõnisson saadeti välismaale juhtima Eesti kujunevate välisesinduste tööd) · 1918. jaanuaris toimusid valimised, kus enamlased said enam kui 37 % häältest, kuid sellest ei piisanud absoluutseks enamuseks ning valimised katkestati enaml...
Lepp Loodusõpetuse referaat Tallinna 21.Kool 6.b klass Aleksandra Ruutsaar Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. .............1 Sisu............................................................................................................... ............................2-4 Luuletus......................................................................................................... ..............................5 Kokkuvõte...................................................................................................... ..............................6 Kasutatud kirjandus....................................................................
kasvuaastad Erki oli peres neljas laps.Neli aastat enne Erkit oli sündinud Margit,järgnesid aastate vahedega Joel ja Elin.Kairi oli Erkist kaheksa ja Ragne üheka aastat noorem.Erki elas om vanndade ja õdedega Võrus väikses kahetoalises korteris.Kõik suved aga veetsid-nad,neli vanemat last-vanavanemate pool maal.Algul Kullamaal,kus vanaisa oli kirikuõpetaja,hiljem Rõuges,kui ta kodukanti tagasi tuli.Oli Erki seitsmene.Kolimine oli tal hästi meeles , kuna kui kraam oli majja tassitud, sõid nad pakendist võetud viinereid ja sinki.See oli tollal ajal haruldane kraam,vanaisa oli selle kaasa toonud Leningradist , kus ta käis kuus ingrisoomlastele jumalateenistust pidamas. Rõuges tehti tollal kaunis aktiivselt sporti. Sovhoosi spordiinstruktor oli Karin Laine nimeline naisterahvas, tõeline spordiärataja.Küll ta organiseeris võrkpalli, küll ujumist.Saime tema poegadega hea klapi, mängisime ja sportis...
Sõjasuvi Ruhnul Saksa-Nõukogude sõja algul oli Ruhnu saarel 14 vene sõdurit 79.laskurroodust. Juuli esimestel päevadel said kümme neist käsu lahkuda. Sõideti tuletorni paadil ja tõenäoliselt oli sõidusihiks Saaremaa, sest Ruhnu garnison allutati Lääne- Eesti saarestikult värskelt formeeritud Balti Piirkonna Rannakaitse (BPR) komandandile kindralmajor A.Jelissejevile, kelle staap oli Saaremaal. 8.juulil said ruhnulased raadiost teada, et sakslased on vallutanud Pärnu. Seega oli sakslaste käes kogu Riia lahte kaarena ümbritsev rannik. Ruhnu aktiivsemad ja mõjukamad mehed tulid nüüd kokku nõupidamisele, mida juhtis endine Eesti mereväeohvitser, Ruhnu tuletornivaht Johan Merend. Nõupidamisest võtsid osa ka mandrimehed-koolijuhataja Johannes Dants ja ...
Sõjad eesti territooriumil 3 Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227.a) Eesti alad muinasajal. Muinasajal jagunesid eesti alad maakonniti. Suuremad maakonnad olid Ugandi, Sakala, Revala, Virumaa ja Läänemaa. Muinasajal ei olnud veel ühtset riiki eestlased välja arendanud ja tänu sellele ei olnud eestlastel ka ühtset sõjalist jõudu, et oma maad kaitsta. Eestlased sõdisid veel ka omavahel. Vallutussõja ettevalmistamine. Aastal 1200 alustasid sakslased suure vallutussõja ettevalmistamisega. Järjest rohkem hakkasid sakslased huvi tundma läänemere äärsete alade vastu. Kristliku usku riigid tahksid tuua oma usku ka teistesse riikidesse. Ristiusu mõjust oli XIII sajandi algul välja jäänud veel eestlased, liivlased, soomlased, lätlased ja leedulased. Eriti tahtsid saksa kaupmehed head kaubateed läänemere ääres ja nii hakatigi planeerima rünnakut. ...
36.ptk Esimene maailmasõda ja 1917.aasta Esimese maailmasõja puhkemine *1914.a juulis tappis serbia anarhist G.P. Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi. Sellest sai alguse sündmuste ahel, mis viis seninägematu maailmasõja puhkemiseni ja kogu maailmakorra kokkuvarisemiseni. *Tänaseks on ajaloolased juba üsna üksmeelsed,et II MS oli I MS tagajärg ja teine vaatus. *1914.a puhkenud I MS ühele poolele asetusid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria, teisele poolele Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a USA.Selle riikidegrupi südamikuks oli Prantsusmaa ja Inglismaa liit, nn Antant. *Sõja puhkemise ja laienemise põhjusteks olid mitmesugused riikidevahelised vastuolud, peamiselt aga see,et teistest hiljem suurriigiks tõusnud Saksamaa nõudis endale tunduvalt rohkem ,,eluruumi" ja võimu, kui tal 20.saj alguse seisuga oli. Maailmasõda ja Eesti *Kokku sai vene mundri selga 100 0...
Rakvere Eragümnaasium 12.A klass Andrus Kivirähk REHEPAPP ehk NOVEMBER Uurimustöö Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 1.Autorist, loomingust............................................................................................... 4-6 2. Teose analüüs 2.1 Loo kaardistamine..................................................................................7 2.2 Jutu püramiid..........................................................................................8 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus..................................................................9 2.4 Analoogia graafiline kujundamine...................................
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahel...
Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga ...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Eestlane laulab ja pajatab Referaat. Koostajad: Liis Lääts, Britta Nurme, Liisa Olev, Riina Liiv Juhendaja: Enn Kullamaa Viljandi 2008 Eessõna Me valisime selle teema just sellepärast, et alati on huvitav kuulda kaasõpilastelt naljakaid lugusid, anekdoote ja nende enda väljamõeldud lugusid. See on tänapäevane ja pakub huvi, kuna kõik on arusaadav. Kuid nendest juttudest ja pajatustest, mis olid varasemal ajal, ei saada nii hästi aru ning me ei mõista seda aega. See teema pakub huvi igale vanusele Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa peamist tunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. 1. Ameeriklanna, inglanna ja venelanna räägivad oma esimestest abielukuudest. Ameeriklanna: ...
Noarootsi Gümnaasium Ajalugu Kinne-Riin Reest 12EM TŠERNOBÕL – SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA Õpilasuurimus Juhendaja Margus Maiste Pürksi 2013 SISUKORD 3.1PUHASTUSTÖÖD............................................................................................ 4 3.1.2 SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA................................................................................5 3.1.3 „KATUSEKASSID“ NELIKÜMMEND SEKUNDIT ELAMISEKS.............................................5 4.1 MIDA KUJUTAS ENDAST TŠERNOBÕLI KATASTROOF?....................................................................6 4.2 KUIDAS MÕJUTAS ÕNNETUS ÜMBRUSKONNA INIMESTE ELU JA TERVIST?...........................................8 4.3 MILLINE ON OLUKORD TŠER...
,,Ristideta hauad" 1.osa Taavi: Soome ohvitser, kommunismi vastane, hakkaja ja tahtejõuline noormees, kes ei heitu venelaste jõhkrast kohtlemisest, ei tunne hirmu mitmekordsel põgenemiskatsel üle lahe Heino Roode: kaasvõitleja Vello Kasar: üks tuttav kaasvõitleja, kes venelaste seas kannab Soome pükse ja saapaid, tal on kaasas 2 sõpra. Leonard: Taavi sõber, teekonnakaaslane Selma: Taavi lapsepõlvesõber, lahke abivalmis ja heasüdamlik neiu. Lompus: Soome päritolu kokk, kes suhtleb venelastega ning üritab Taavit üle piiri sokutada, Taavi jaoks tundub see kõik kahtlane. Hiie talu teenrid: Vana Aadu, Osvald, noor Hilda, vigane Värdi Hiie talu pereliikmed: perenaine Krõõt, pereisa Ignas, perepoeg Tõmm, peretütar Ilme koos poja Lembituga Vallavolikogu liige: Marta krutskeid täis, annab Taavile Nõukogude passi Taavi ema: Piskujõe Linda Taavi isa: Andres Raudoja ,,Kui pole surmaks loodud, ei sure tappeski" Andres tapeti Piskujõe kuuskede ...
1)Eesti realism Ärkamisaja eesti kirjandus Ärkamisajal oli pandud alus eesti kirjandusele tema kõigis põhiliikides. Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. 19. sajandi lõ...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Kärolin Vallimäe 11Ü Valge Daam Referaat Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................3 1. VALGE DAAM..................................................................4 1.1. Kes on Valge Daam ?............................................4 2. LEGENDID...................................................................5 3. VALGE DAAMI PÄEVAD...........................................6 3.1. Festival.................................................................6 3.2. Etendused...........................................................7-9 4.FAKTE.........................................................................10 4.1. Müüt või tegelikkus ?..........................................11 Kokkuv...
Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Laevade ehitus. Teema 1. Sissejuhatus. 1. Lühike ülevaade laevaehituse ajaloost. Esimeseks veel liikumise vahendiks, mille abil inimesed püüdsid ületada veetakistusi jahikäikudel ja rännetel oli kahtlemata rohkem või vähem primitiivne parv. See toimus juba varajasel kiviajal. Parv pandi liikuma tõuketeiba abil. Kui jõgesid ja järvi, hiljem ka meresid hakati kasutama kui mugavaid ühendusteid, ilmus aer. Aerust on arheoloogilisi andmeid juba IX aastatuhandest e.m.a. Peaaegu samast ajast on ka esimesed ühest tüvest tehtud paatide leiud. Keskmise kiviaja lõpul kasutusele tulnud ühest puutüvest välja raiutud või välja põletatud paati. tuleb lugeda suureks progressiks. Kuid erinevates maa...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Organisatsiooni sisekommunikatsiooniuuring Kodutöö Juhendaja: lektor M.Ahonen Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 1.ORGANISATSIOONI LÜHIKIRJELDUS......................................................................... 3 1.1Organisatsiooni struktuur...............................................................................................3 2.UURINGU TAUSTINFORMATSIOON............................................................................ 5 2.1Üldandmed intervjueeritavate kohta.............................................................................. 6 3.KOOSTATUD KÜSIMUSED, EESMÄRGID JA VASTUSED.................................
Koolinimi INTERNETI ARENG EESTIS JA MUJAL MAAILMAS Uurimistöö Koostaja '''''''''''''' 11.Klass Juhendaja '''''''''''''' Asukoht 2011 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Interneti ajalugu ja kasutatavus..............................................................................................4 Interneti etapiline areng..........................................................................................................6 Veebibrauser...........................................................................................................................8 E-mail..................................................................................................
,,Rohtaed" ja Juulius Kilimit ,,Rohtaed" näitab Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm kindlat piiritletud elulõiku: õpiaastad (1890-1896), küpsusaastad (1910-1914) ja eluloojaku aastad (1933-1934). Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli ...
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess).Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast. Nõudis palju raha oma kleitidele jne. Kuningapere rikkusele vastandus ÜLIM vaesus Prantsusmaa rahva seas. Pärisorjus oli mõnel pool olemas ja seega halvenes olukord. Tekkisid rahutused, mis suudeti küll maha suruda, kuid ei toonud mingit lahendust probleemidele. Viimane piis...
Kose Gümnaasium Kursust kokkuvõttev töö Õpimapp Kelly Talimaa 11S Kose 2016 Sissejuhatus Antud kursust kokkuvõtvas töös on üles kirjutatud kursusel läbitud klassitunnid ja välitunnid. Autor kirjutab oma töös lühidalt, mida tunnis räägiti. Antud kokkuvõtva töö eesmärk on avardada silmaringi ja jätta meelde tunnis õpitud materjal. Töös on välja toodud autori meeldivamad ja mittemeeldivamad tunnid koos põhjendustega. Autor räägib mida talle meeldis kõige rohkem õppida ja mis ei olnud tema jaoks üldse huvitav. Kokkuvõtva töö autor kasutab oma töös tundides koostatud konspekte, oma mälu, interneti lehekülgi ja reservväelase mälestusi ajateenistusest. 09.12.2015 Meditsiin Sissejuhatus meditsiini Meile käis rääkimas Kaitseliidus tegev noor naine. Ta rääkis meile meditsiinist ja kiirabitööst. Tõi ka palju elulisi näiteid. Alustas ta juttu sellega, k...
Ajalugu Muistne Vabadusvõitlus (1208-1227): · Lõpetas muinasaja Eestis · Eestis 8 maakonda, Hiiumaa asustamata · 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba · 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks · Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid Eesmärgid: · Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. · Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks. Eestlaste allajäämise põhjused: · Eestlastel puudusid liitlased · Korraga mitu vaenlast: latgalid, leedulased, liivlased, sakslased...
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid ...
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja sa...
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ...
Arc de Triomphe Erich Maria Remarque Eesti Raamat 1975 Lk 9 ,,Ja mis teil ka südamel poleks ärge pidage seda liiga tähtsaks. Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad. (Ravic Joanile) Lk 11 ,,Naine oli talle võõras, nii nagu ta ennast ise kõikjal võõrana tundis, ja see tunduski talle kummalisel viisil lähedase, see lähendas rohkem kui kõik sõnad ja aja nüristav harjumus." (Ravic Joanist) Lk 13 ,,Kriitilistel aegadel kulub pisut mugavust marjaks ära. Vana sõduriseadus." (Ravic Joanile) Lk 18 ,,Kuidas võikski talle selgitada seda hingematvat pinget, kui nuga teeb esimese lõike, kui vere kitsas punane triip tera nõrgale survele järgneb, kui keha nagu mitmekordne eesriie nõelte ja konksude all avaneb, kui paljastuvad elundid, mis iial valgust pole näinud; kui sa just nagu kütt dzunglis üht jälge taga ajad ja korraga hävitatud kudede, mügarate, vohandite ja rebendite k...
Johann Reinhold von Patkul (edaspidi Patkul) sündis 24. juulil 1660 oma perre kümnenda lapsena. Kaheksa tema õdedest-vendadest surid katku. Tema vanema venna nimi oli Karl Friedrich von Patkul. Patkuli isa, Friedrich Wilhelm von Patkul, mõisteti Rootsi poolt süüdi kui riigireetur, sellepärast oli ta algul Riia vanglas ning seejärel viidi ta üle Stockholmi. Tema teine abikaasa(Patkuli ema), Gertrud von Holstfer, ei osanud lugeda ega tema kasvatamisega oldud vaeva nähtud, see- eest oskas ta tulirelvadega ümber käia. Gertrud jäi äsjasündinud pojaga(Karl Friedrichiga) Kiegali mõisa. Suvel 1659 sai Gertrud loa oma mehe juurde Stockholmi sõita. Patkuli vanemale antakse armu ja kõik nende õigused koos omandiga taastatakse. Kuid Patkuli isa oli võlgades, talle sündis veel kaks poega ja siis, 1666. aastal ta suri. Lesele andis kohus elamiseks Vaidava mõisa ning perekonna eestkostjaks määrati Otto Friedrich von Vietinghoffi. Patkuli emale ei meel...
Friedebert Tuglas, Inimese Vari Friedebert Tuglas Ta ruttas välja ja leidis jõe kaldalt kojutuleva laadalise, rändava leierkasti-juudi või INIMESE VARI hilise külamehe: Kogutud novellid 2, Kirjastus "Eesti Raamat", 1971 Kuid ta aukunutetud silmad ei näinud seda, keda ootasid. Ja ometi läks nüüd ikka sagedamini sõdureid üle jõe, vahel mitugi päeva jooksul. 1 Üh...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Daniel Vasetski 11D Eestimaa asulad Venemaal Uurimistöö Juhendaja: Natalja Stanevits Tartu 2013 Resümee . . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu terri...
Ajalugu 12.klassile (XX sajandi ajalugu) 20. sajandi ajalugu · Saksamaa konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid. Oma kapitali paigutasid riikidesse, kus nähti arenevat turgu (nt. Venemaale tööstuse rajamiseks). 20. sajandi alguses tundsid huvi BBB raudtee ehitamisest (Berliin- Bosporus-Bagdad). Ehk Türgilt oli vaja luba, saidki loakese. Sellel lausa oma nimi: kontsessioon (juriidiline leping, milles üks riik annab teisele kokkulepitud tingimuste...
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6 1.4 Holokausti tekkimise põhjused......................................................................
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitava...
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil kodus kõige enam kirjandust ja autobiograafilisi andmeid ning Eduard Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" peetakse eesti kriitilise realism...
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille...
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine ...
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne s...
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus I" 1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja...
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te...
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ...
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, tead...
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirk...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
annaabi.ee 
