Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laevade ehitus. Teema 1. Sissejuhatus. (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Loengud Eesti Mereakadeemias
Teema 1. Koostatud 30.12.2001.
Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004.
Laevade ehitus. Teema 1. Sissejuhatus.
1. Lühike ülevaade laevaehituse ajaloost.
Esimeseks veel liikumise vahendiks , mille abil inimesed püüdsid ületada veetakistusi jahikäikudel ja rännetel oli kahtlemata rohkem või vähem primitiivne parv . See toimus juba varajasel kiviajal. Parv pandi liikuma tõuketeiba abil. Kui jõgesid ja järvi, hiljem ka meresid hakati kasutama kui mugavaid ühendusteid, ilmus aer. Aerust on arheoloogilisi andmeid juba IX aastatuhandest e.m.a. Peaaegu samast ajast on ka esimesed ühest tüvest tehtud paatide leiud.
Keskmise kiviaja lõpul kasutusele tulnud ühest puutüvest välja raiutud või välja põletatud paati. tuleb lugeda suureks progressiks. Kuid erinevates maailmajagudes ja erinevates kliimavööndites omasid laevad erinevat kuju ja nende valmistamise tehnoloogia erines suuresti olenevalt maakohast ja oludest . Otsustada selle üle, millised võisid olla veesõidukid, saame säilinud joonistuste ja harvem mudelite järgi. Juuresolev kaart (Joon. 1.1.) näitab selliste leidude kohti ja annab tunnistust sellest, et veel liikumise vahendid (nimetame neid laevadeks) tulid kasutusele juba inimühiskonna varastel arenguetappidel üle kogu maailma.
Joon. 1.1.
Varaseimad teated meresõidust on ajalool enamasti Vahemere piirkonnast . Egiptlased tarvitasid Niilusel ja maad ümbritsevatel meredel papüürusest kokkuseotud paate (Joon. 1.2.), kuid hiljem ka laeva (Joon.1.3.), millega juba 1500a e.m.a. 18. dünastia ajal
Vasakule Paremale
Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #1 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #2 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #3 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #4 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #5 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #6 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #7 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #8 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #9 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #10 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #11 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #12 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #13 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #14 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #15 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #16 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #17 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #18 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #19 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #20 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #21 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #22 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #23 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #24 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #25 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #26 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #27 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #28 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #29 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #30 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #31 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #32 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #33 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #34 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #35 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #36 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #37 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #38 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #39 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #40 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #41 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #42 Laevade ehitus-Teema 1-Sissejuhatus #43
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor me mill Õppematerjali autor
Laevade ehitus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
doc

Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. Laevade ehitus. Teema 2. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Inimkonna ja meresõidu tihedalt seotud ajalugu tunneb tuhandeid mereõnnetusi, mille ohvriks aegade jooksul on saanud sadu tuhandeid, võib olla miljoneid inimesi. Ohvritena ei saa vaadata mitte ainult hukkunuid vaid ka neid, keda laevaõnnetus on puudutanud teisiti: kes kaotanud tervise, kes vara, kes töö, kes töövilja. Kaasajal laevakatastroofidega kaasnev loodusreostus kätkeb endas suurimat ohtu, mille

Laevaehitus
thumbnail
29
doc

Laevade arhitektuur

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi

Laevade ehitus
thumbnail
17
doc

Transpordilaevade üldomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini.

Laevaehitus
thumbnail
27
doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1.

Laevaehitus
thumbnail
34
doc

Laevaruumid ja ehituse detailid

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk)

Laevade ehitus
thumbnail
14
doc

Laeva Lastiseade

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-3. Lastiseade. Lastiseade. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner- terminaalide vahel

Laevade ehitus
thumbnail
88
docx

Ujuvus, mere- ja eksplomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur  omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest;  oskab arvutada laeva raskuskeskme koordinaate, kasutada lastiskaalat ja teha arvutusi keskmise süvise muutumisest lasti laadimisel/lossimisel ning veetiheduse muutumisel;  omab ettekujutust laeva hukkumatusest, vabaparda kõrgusest, laadungi- omärgist ja laeva tugevusest;  saab algteadmised laeva püstuvusest, käikuvusest, juhitavusest,

Ametijuhend
thumbnail
7
doc

Laeva Rooliseade

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 10-I. Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise toimub komandosillalt. Vaid teatud spetsialiseeritud laevadel on vööris täiendavad seadmed juhitavuse parandamiseks. Rooliseade koosneb roolist, käsitsi- ja kaugjuhtimise seadmetest ja rooliajamist, mille

Laevade ehitus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun