Sõjad eesti territooriumil (1)

Sõjad eesti territooriumil
3
Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227.a)
Eesti alad muinasajal.
Muinasajal jagunesid eesti alad maakonniti. Suuremad maakonnad olid Ugandi, Sakala, Revala, Virumaa ja Läänemaa. Muinasajal ei olnud veel ühtset riiki eestlased välja arendanud ja tänu sellele ei olnud eestlastel ka ühtset sõjalist jõudu, et oma maad kaitsta. Eestlased sõdisid veel ka omavahel.
Vallutussõja ettevalmistamine.
Aastal 1200 alustasid sakslased suure vallutussõja ettevalmistamisega. Järjest rohkem hakkasid sakslased huvi tundma läänemere äärsete alade vastu. Kristliku usku riigid tahksid tuua oma usku ka teistesse riikidesse. Ristiusu mõjust oli XIII sajandi algul välja jäänud veel eestlased, liivlased , soomlased , lätlased ja leedulased . Eriti tahtsid saksa kaupmehed head kaubateed läänemere ääres ja nii hakatigi planeerima rünnakut. 1201. aastal alustati Riia linna ehitamist, mis sai sakslaste tugipunktiks.
Mõõgavendade ordu.
Kuna eestlased võitlesid oma kodumaa eest tugevalt, kutsuti saksamaalt sõjalist abi. 1202.aastal loodi uus vaimulik rüütliordu, mis sai nimeks Mõõgavendade ordu. See koosnes hästi väljatreenitud rüütlitest, kellel oli tugevam relvastus kui eestlasel. Ordu koosnes rüütlitest, preestritest ja abiväest. Rüütlid kandsid valget mantlit, millel oli punane rist ja mõõga märk. Preestrid kandsid valget mantlit punase ristiga. Abiväed kandsid halli mantlit. Lahingusse läksid rüütlid hobustega. Rüütlite raudrüüst lõid läbi vaid vähesed relvad ja tänu sellele oli rüütleid väga raske tappa. Isegi nende hobused olid raudrüüga kaetud.
Sõda algab.
Esmalt vallutati liivlased ja lätlased. 1208. aastal alustati eestlaste vallutamisega. Sakslased tungisid esmalt Ugandi maakonda seal põletati külad maatasa. Seal põletati maha ka Otepää linnus. Ja sellest algasidki pidevad sõjaretked üksteise vastu. 1210 .aastal piirasid eestlased Võnnu linnust. Kui eestlased said teada, et sakslastele saabub lisavägi, teesklesid nad põgenemist ja sakslased asusid neid jälitama. Ümera ääres metsas tormati sakslastele ootamatult kallale ja löödi nende rivi segamini. Ümera lahingu võitsid eestlased.
4
Madisepäeva lahing.( 1217 .a)
Eestlased said aru, et tugevatest sakslastest muud moodi jagu ei saa kui omavahel jõud ühendada. Sakala vanem Lembitu saatis oma saadikud eestlaste jõude ühendama. Septembris 1217.a tuli Sakalasse 6000. meheline malev. Eestlastel olid vastu 3000 sakslaste vägi. Lahing toimus madisepäeval Viljandi lähistel. See oli sõja suurim välilahing. Eestlased said lüüa. Võitluses sai surma ka Lembitu aga ka sakslaste vanem Kaupo .
Vallutussõda jätkub.
Võitlusesse sekkus ka Taani riik. 1219. aastal tulid nad Tallinnasse. Revala maakonna mehed kaitsesid end edukalt nad tungisid vaenlaste laagrisse . Kuid lõpuks võitsid ikkagi taanlased. Kuid Revala maakonna vallutamiseks läks veel veel kaua aega. Ka rootslased tahtsid oma alasid laiendada. Rootslased saabusid läänemaalt, kuid õnneks suutsid saarlased nad tagasi tõrjuda.
Sõja lõpp.
Sakslased vallutasid ka teised Eesti maakonnad. Viimaseks linnuseks jäi Tartu. 1224 aastal alustati Tartu piiramist ja lõpuks suudeti linnusesse sisse tungida . Kõik mehed linnuses tapeti ja sellega vallutasid sakslased eesti mandriosa. 1227.aastal vallutasid sakslased ka Saaremaa. Saaremaad kaitses veel viimane linnus, mis asus Muhul.
Muhu linnuse vallutamine 1227.a
5
Jüriöö ülestõus (1343-1344.a)
Eesti pärast vallutussõda.
Pärast eestlaste kaotust jagati eestimaa neljaks osaks. Tekkisid Tartu piiskopkond , Saare-Lääne piiskopkond, ordu alad ja Taani alad. Talupoegade põhiline kohustus oli kümnis. See tähendas, et talupoeg peab saagist iga kümnenda osa loovutama võõrvõimudele. Kohustusi oli aga rohkem ning seepärast toimus talupoegade ja maksukogujate vahel palju tülisid. Ja seepärast taheti ka võõraste võimu alt lahti saada.
Ülestõus algab.
1343.a algul alustasid Harjulased ettevalmistama vastuhakku, et tagasi võita oma vabadus. Saadeti sõna igasse eesti külasse, koguti relvi ja mehi. Saadeti saadikud veel rootslaste ja venelaste juurde lootuses, et nemad eestlasi aitaksid. Jüriööl 23. aprillil süüdati mäekungaste otsas tuled, mis oli teistele talupoegadele ülestõusu märguandeks. Sakslased ei taibanud ülestõusust midagi kuna jüriööl oli alati kombeks lõkkeid teha. Eestlaste salgad tungisid mõisadesse, tapeti kätte saadud sakslased ja pandi mõisad ja kirikud põlema. Eestlased vallutasid ka Padise kloostri. Kui kogu harjumaa , väljaarvatud Tallinn, oli sakslastelt tagasi saadud, valisid eeslased endi seast neli juhti. Kui liivi ordumeister sellest kuulis , läks ta ruttu Paidesse, kuhu kutsus eestlaste saadikud läbirääkimisele. Kuna ordu oli tugev, võtsid eestlased kutse vastu. Kui eestlaste saadikud Paidesse jõudsid, vangistati nad ja süüdistati saksa naiste ja munkade tapmises.
Ülestõus surutakse maha.
Ordu väed alustasid pealetungi Tallinna. Enne kui ordu väed jõudsid Tallinna, toimus suurem vägede kokkupõrge Kose kihelkonnas. Kaotustest hoolimata suutsid ordu väed eestlased tagasi lüüa. Peagi jõudsid ordu väed Tallinna ja ründasid eestlaste malevat, mis asus Ülemiste järve lähedal. Ordu võit oli ülekaalukas, kuid mitte lõplik, sest ülestõus jätkus veel ka hiljem. Kuigi kauaoodatud Rootsi väed jõudsid lubatud ajaks Tallinna, olid ordu väed eestlased sealt juba minema kihutatud ja Rootsi väed suundusid tagasi. Kuid eestlased võitlesid veel edasi. Venelased tegid ka sõjaretkeid Tartu piiskopkonda mai lõpus ja see sundis ordut taas venelastega sõtta minema. Pärast seda puhkesid ülestõusud Läänemaal, seejärel Saaremaal. Esimesena piirasid saarlased Pöide linnust, mida piirati 8 päeva. Pöide linnus vallutati ja sellega võõrvõim Saaremaal kukutati .. Kuid ülestõus jätkus veel ka Harjumaal. Seejärel pöördus Liivi Ordu abivägede saamiseks Saksa Ordu poole. 1343 aasta lõpus suudeti ülestõus maha suruda. Saaremaale jõudsid Ordu väed alles järgmise aasta veebruaris . Lõpuks suudeti saarlaste linnus vallutada ja nende kuningas Vesse tapeti. Sellega lõppes Jüriöö ülestõus eestlaste kaotusega.
6
Põhjasõda (1700-1721.a)
Eestit tahetakse vallutada.
17. sajandi lõpul oli Rootsi ainuvalitseja kogu Läänemerel. Sellega ei olnud aga rahul Venemaa, Poola ja Taani, kes tahtsid Rootsi valdusi endale. Venemaad valitsema asunud Peeter I soovis iga hinna eest viia oma riigi piirid Läänemereni. Rootsil oli 17. sajandi lõpp väga halb, siis suri veel ka Karl XI ja valitsema hakkas 15-aastane Karl XII. Tal puudusid aga riigijuhtimise kogemused. Seda proovisid vastased ära kasutada ja 1700.aastal alustasid Rootsi, Poola ja Venemaa väeüksused rünnakuid Rootsi vastu.
Narva lahing.
Sügisel koondus 30 000-40 000 mehest koosnenud vene sõjavägi Narvasse ja piiras linna sisse. Samal ajal ründas 5000 meheline vene ratsavägi Rakveret. Peagi tulid Pärnusse Karl XII väed, kes asusid teele Narva poole. Aastal 1700. 19 novembril puhkesid Narvas ägedad lahingud. Vene vägi oli Rootslastest ligi 3 korda suurem, kuid ikkagi said rootslased võidu. Rootslastele tuli kasuks ka lumetorm , mis puhus neile tagant, venelastele aga vastu. Lõpuks sunniti venelased põgenema. Arvates, et venelased enam ohtlikud ei ole, läks Karl XII koos oma vägedega Poola ja Leedu aladele .
Ülejäänud Eesti vallutatakse.
Peagi alustasid venelased uut rünnakut. Kuigi Eesti maamiilits suutis vene väe rünnakud tagasi tõrjuda. Kuid venelased said abijõude ja 1701.aastal said Erastvere mõisa juures ja 1702. aastal Hummuli lahingus võidu. Pärast seda hakkasid venelased kiiresti pealetungima eesti aladele ja rootsi väed taganesid kiiresti. Vene vägi rüüstas Ida-Eesti.1704.aasta suvel vallutati ka Tartu ja Narva. 1710.aastal alustas Venemaa pärast pikaajalist pausi uut rünnakut ja vallutas kogu Eesti territooriumi. Kuid sõda sai läbi alles 1721.aastal kui sõlmiti rahu ja sellega sai Eestist Venemaa osa.
7
Eesti vabadussõda(1918-1920.a)
Vabadussõja algus.
1918. aasta 24. veebruaril kuulutas päästekomitee Eesti iseseisvuse. Kuid juba järgmisel päeval tulid Saksa väed Tallinna ja Eesti valitsus aeti laiali. Saksa väed olid Eestis 8 kuud siis aga hakkasid Saksamaal rahutused tekkima ja sellele järgnes ka revolutsioon . Kuid vevalt jõudsid sakslased lahkuda, kui sissetungi alustasid Nõukogude Vene väed. 28. novembril 1918. aastal algas Eesti Vabadussõda.
Sõda jätkub.
1919. aasta alguseks oli ligemale pool Eestimaast venelaste poolt vallutatud. Mitu päeva kestnud lahingute tulemusel suutsid eestlased Vene vägede rünnaku peatada ja varsti asuti ise rünnakule. Eestimaa üksikute maa alade vallutamine läks kergemini kui vaenlastel. Ka Lõuna-Eestis alustati vasturünnakut. Varsti suudeti tagasi võita Tartu. 1919. aasta 31 jaanuaril toimus Paju lahin , mida juhtis leitnant Julius Kuperjanov. Eestlased alustasid pealetungi ja nengega liitusid veel soomlased. 700 mehega vallutati Paju mõis. Sellega oli Lõuna –Eestis venelaste vastupanu murtud. Kuid lõunast tuli baltisakslaste üksus nimega Landeswehr . 20 juunil alustasid sakslased suurt pealetungi. Eestlasi oli 8100, sakslasi 9300, kuid eestlased said abiväge ja sakslaste pealetung suudeti peatada. Järgmisel päeval alustasid eestlased vasturünnakut ja purustasid Saksa väed täielikult.
Rahu!
1919. aasta lõpus alustasid idast vene väed uut rünnakut. Kuigi venelasi oli rohkem, suudeti rünnakud tagasi lüüa. Kuid kuna venelased nägid, et eestlased on liiga tugevad, otsustas Venemaa sõlmida Eestiga rahu ja 1920. aastal 2 veebraril kirjutati rahulepingule alla.
8
Teine maailmasõda
Eesti okupeeritakse.
Teine maailmasõda algas Poola vallutamisega Saksamaa poolt. Mõne päeva pärast nõudis Moskva , et Eesti kirjutaks alla vastatikuse abistamise lepingule. Selle lepinguga tahtis Nõukogude Liit Eestisse oma sõjeväebaase ehitada. Kuna keeldumise korral lubas Moskva sõda Eestiga ja vaenlase väed ületasid Eesti omasid kümmnekordselt, otsustasid eestlased lepingu vastu võtta. Kuna Saksamaa muudkui aga vallutas riike mujal Euroopas, ei saanud ka Nõukogude Liit leppida ainult baasidega Eesti aladel. Moskva esitas Eestile uue lepingu, milles taheti õigust kogu maa okupeerida. 17. juunil võtsid eestlased lepingu vastu. Eesti aladele marrsis üle 100 000 punaarmeelase, kellel oli kaasas veel 600 tanki . Veel oli neil koondatud Balti õhuruumi 1150 lennukit ja merele oli jäetud valvama Balti laevastik . Eesti oli okupeeritud ja 6.augustil 1940 sai Eestist Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
Kauge sõda
Kuigi Eesti aladel 1941. aasta suveni otsest sõjategevust ei toimunud, puudutas sõda ka Eestit. Kui välisvetes asuvad Eesti meeskonnad said teada, et Eesti on okupeeritud, ei tahtnud nad enam kodumaale tagasi minna. Need laevad rekvireeriti hiljem Briti võimude poolt ja ühendati Atlandi konvoidega. Sõja ajal teenis Briti laevastikus umbes 1000 eesti meest. Üksikuid eestlasi oli ka Kuninglites Õhujõududes ja maavägedes ning USA sõjaväes.
Rünnak Nõukogude Liidule
22. juunil 1941.a alustasid Saksa väed pealetungi Nõukogude Liidule.Juba juuli alguses jõuti ka Eesti piirile. Sõja alguses viidi Venemaale üle 33 000 eesti mehe. Eestlased saadeti tööpataljonidesse. Peamiselt oli see vangilaager, kuhs suri kolmandik eestlasi.
9
Sõda jätkub.
Sakslaste pealetung jätkus ja peagi ületasid nad Eesti lõunapiiri. Juuli lõpus piirati sisse Emajõe ala kaitsnud Nõukogude armee korpus ja purustati see täielikult. Varsti tungiti ka Narva ja Tallinna. Tallinna kaitses umbes 70 000 sõjaväelast kellel oli 224 suurtükki ja 195 õhutõrjesuurtükki. Pärast viis päeva kestnud lahingut suutsid Sakslased lõpuks Tallinna kaitsest läbi murda. Peagi vabastati ka Eesti saared venelastest. Kõigest aasta kestnud Nõukogude okupatsiooni aeg oli eestlastele nii ränk, et võeti Sakslased vastu kui vabastajad. Tegelikult asendus aga üks okupatsiooni aeg teisega . Saksa okupatsiooni ajal hukati eestis tuhandeid inimesi, nende hulgas oli 4000-5000 eestlast.
1.veebruaril 1944 jõudis punavägi Eesti piirile ja 24.veebruari vasturünnakuga lõi eesti diviis Punaarmee tagasi.Lüüasaamisest heitunud venelased korraldasid järjest mitmeid pealetunge nii Narva all,Sinimägedes kui ka Tartu all.
Sõjad Eesti territooriumil lõpevad.
17.septembril 1944 alustas Punaarmee uut rünnakut, kuid 20.-21.sept.lõigati ära taandumine ja 18.septembril 1944 heisati Toompeal Eesti lipp ja teatati avalikult,et Eesti on erapooletu käimasolevas sõjas.
20.septembril tuli valitsusel põgeneda. Lahingud Saksa sõjaväe eesti üksuste ja Nõukogude armee vahel lõppesid 24.novembrini1944.a. viimase lahinguga Sõrve poolsaarel.
1944.aasta novembri lõpuks oli Eestis sõjategevus lõppenud. Eestis algas NSVL okupatsioon , mis kestis kuni 20. augustini 1991.a., mil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Toompeal kuulutas välja Eesti iseseisvuse.
11
Sisukord
2.Eessõna
3-4.Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227a.)
5.Jüriöö ülestõus (1343-1344a.)
6.Põhjasõda (1700-1721a.)
7.Eesti vabadussõda (1918-1920a.)
8-9.Teine maailmasõda
10.Kokkuvõtteks
11.Sisukord
Kasutatud kirjandus ja materjalid:Kivi,Madis „Eesti mehed läbi sõdade”Tallinn,2006
Eesti Entsüklopeedia.1996
Internet
2
Eessõna
Minu referaat räägib sõjasündmustest, mis toimusid Eestimaal alates 1208.aasta muistse vabadusvõitlusega ja lõppedes 1944.aasta Teise maailmasõjaga.
Läbi aegade on eesti mehed pidanud võitlema oma vabaduse eest. Kuigi eestlased on olnud kanged ja järjekindlad võitlejad, on ka nendel tulnud vastu võtta kaotusi ja seda just vaenlase arvukuse ja parema relvastuse pärast. Isegi pärast lüüasaamist muistses vabadusvõitluses, ei leppinud eestlased sellega .Seda tõestavad ka paljud järgnevad aastasadade jooksul toimunud vastuhakud ja ülestõusud võõra võimu vastu.
Minu referaadi peamine eesmärk on anda lühiülevaade meie esivanemate võitlustest teel vabadusele ja oma riigi väljakuulutamisele.
10
Kokkuvõtteks
Oma töös püüdsin näidata, et Eestis on läbi aastasadade peetud raskeid ja ka ohvriterohkeid sõdu. Näeme, et otsustavaks pöördeks Eestimaa ajaloos sai Vabadussõda, kus suudeti tagasi võita kaotatud vabadus ja kuigi iseseisvust ei jätkunud kauaks, arvatakse, et ilma selle sündmuseta poleks Eesti ka tänapäeval veel iseseisev Eesti Vabariik.
Olen kindel, et igaüks peab teadma oma maa ajalugu ja sellest tööst saabki ülevaate peetud sõdadest eesti territooriumil.