Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sisekomminukatsiooni uuring (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis tõi teid siia organisatsiooni tööle?
  • Kui võrd teadlik olete te organisatsiooni sihtidest?
  • Kuidas te seda teate?
  • Mis motiveerb teid selles organisatsioonis töötamisel kõige rohkem?
  • Kui lihtneraske on teil omaprobleemiga juhataja poole pöörduda?
  • Mil määral juhid arvestavad teie arvamusega?
  • Milliseid väärtusi te hindate enda juhis kõige enam?
  • Milline on teie organisatsiooni kõige efektiivsem suhtluskanal?
  • Kuidas te suhtute organisatsioonis läbiviidavatesse koosolekutesse?
  • Kui te saaksite oma organisatsioonis midagi muuta siis mis see oleks?
TARTU ÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ettevõttemajanduse instituut
Organisatsiooni sisekommunikatsiooniuuring
Kodutöö
Juhendaja : lektor M.Ahonen
Tartu 2009

SISUKORD



SISUKORD 2
1.ORGANISATSIOONI LÜHIKIRJELDUS 3
1.1Organisatsiooni struktuur 3
2.UURINGU TAUSTINFORMATSIOON 5
2.1Üldandmed intervjueeritavate kohta 6
3.KOOSTATUD KÜSIMUSED, EESMÄRGID JA VASTUSED 7
3.1Üldine kommunikatsioonikliima 7
3.2Suhtlemine juhtidega 9
3.3Kommunikatsiooni kanalid ja nende kvaliteet 10
4.TULEMUSED JA JÄRELDUSED 13
4.1Küsitluse tulemused 13
4.2Soovitused organisatsioonile 15
  • ORGANISATSIOONI LÜHIKIRJELDUS


    Meie otsustasime mikrouuringu läbi viia tehases, mis loodi aastal 1991. Tehas tegeleb uste kui ka akende valmistamisega. Organisatsioon on tänaseks päevaks saavutanud kindla koha Eesti turul. Toodete valik on laienenud klientide soovidest lähtuvalt ning uueneb pidevalt. Organisatsioonil on 2 müügiosakonda üle Eesti, kus töötab hea väljaõppe saanud personal. Tehas pakkub tööd käesoleval ajal rohkem kui 130-le inimesele. Ettevõte on väga avatud uuendustele ja tulevikus plaanib laieneda veelgi. Organisatsiooni esmaseks eesmärgiks on pakkuda kliendile parim lahenduvus vastava tellimuse puhul ning seda parima hinna- ja kvaliteeditaseme juures. Organisatsiooni missiooniks on pidev tehnoloogia uuendamine, mis aitaks tagada toodetele kõrge kvaliteedi ja töökindluse, mis omakorda tagab klientide rahulolu. Samuti on ettevõte huvitatud kasumi teenimisest ja vähem tähtis pole ka kindlustada töötajatele konkurentsivõimeline palk. Antud organisatsiooni üheks visiooniks võib kindlasti pidada ka toodangu valmistamist välisturule.
  • Organisatsiooni struktuur


    Organisatsiooni tegevust kontrollib nõukogu, mis langetab suuri otsuseid ja paneb paika pikajalised eesmärgid. Nõukogu liige on juhataja ka ise, kes juhib organisatsiooni igapäevategevust. Temale otseselt alluvad keskastmejuhid ja mõned teised töötajad. Keskastmejuhtidele alluvad omakord alaüksustejuhid ja töölised.
    Organisatsiooni juhtimisstruktuur on toodud ka Joonisel 1, mis pärineb organisatsiooni allikast.
    Joonis 1. Organisatsiooni struktuur
  • UURINGU TAUSTINFORMATSIOON


    Meie mikrouuringu üldiseks eesmärgiks oli uurida tootmisettevõtte sisekommunikatsiooni 6 kontoritöötaja näitel. Keskendusime põhiliselt suhtlemisele juhtidega, info liikumisele ja töötajate teadlikkusele ettevõtte eesmärkidest.
    Ülesehitus:
    • Valisime organisatsiooni, milles uuringut läbi viia;
    • Valisime kolm Downs ja Hazeni dimensiooni , mis tundusid meile kõige sobilikumad. Nendeks dimensioonideks olid: üldine kommunikatsioonikliima, suhtlemine juhtidega ja kommunikatsioonikanalid ja nende kvaliteet;
    • Koostasime küsimused ja nende eesmärgi;.
    • Tegime intervjuu plaani:
        • Sissejuhatus: enda ja uuringu eesmärgi tutvustamine;
        • Intervjuu kestab ühe inimese kohta 15 minutit, kuna tegemist on eraettevõttega ja tööpäev on suhteliselt tihe ning ajamahukas;
        • Sissejuhatavad küsimused: vanus, ametinimetus, tööstaaž;
        • Küsime eelnevalt koostatud küsimusi ja vajadusel selgituseks ka lisaküsimusi;
        • Lõpetuseks esitame lõpetava küsimuse ja täname intervjueeritavat;
    • Analüüsisime vastuseid ja koostasime kirjaliku kokkuvõtva uuringu;

  • Üldandmed intervjueeritavate kohta


    Oma uuringus võtsime vaatluse alla ainult kontoritöötajaid, jättes välja lihttöölised. Küsitletute hulgas oli kaks meest ja neli naist. Mehed olid vanuses 29 ja 48, naised vanuses 30-49 eluaastat. Valisime intervjueeritavateks välja pearaamatupidaja , tehnikadirektor, keskastmejuhi ja personali- ja töökeskkonna spetsialsti, kelle tööstaaž on 12 kuni 18 aastat. Kaks intervjueeritavat, raamatupidaja ja ostujuht , tööstaažiga on 7 kuni 8 aastat.
  • KOOSTATUD KÜSIMUSED, EESMÄRGID JA VASTUSED


  • Üldine kommunikatsioonikliima


    Üldine kommunikatsioonikliima näitab töötajate motiveeritust oma tööülesannete täitmisel ja töötajate informeeritust organisatsiooni eesmärgist.
    Küsimused:
    1. Mis tõi teid siia organisatsiooni tööle?
    Küsimuse eesmärk: Eelkõige soovime teada põhjuseid, miks inimene valis antud organisatsiooni. Kas põhjusteks võis olla kogemuste saamine, erialalised huvid, organisatsiooni prestiižne nimi või sootuks raha. Teame, et paljud inimesed on valinud endale töökoha, mis tegelikult neile ei meeldi. Samas saavad nad selle töö eest tasu kuna raha on vajalik igapäevaseks eluks.
    Vastused: Mitmed vastajad kandideerisid organisatsiooni peale kooli lõpetamist ja nägid selles organisatsioonis head arenemisvõimalust. Pooled alustatutest otsustasida kandideerida sekretäri kohale, kuna tegemist on arvestatava organisatsiooniga selles maakonnas , ja osutusid valituks. Ülejäänutele pakuti töökohta selles firmas ja pakkumisega nõustuti peamiselt heade töötingimuste ja palga tõttu.
    2. Kui võrd teadlik olete te organisatsiooni sihtidest? Kuidas te seda teate?
    Küsimuse eesmärk: Teada saada kui teadlikud on töötajad organisatsiooni tuleviku plaanidest või ei huvita töötajaid midagi muud peale oma konkreetsete tööülesannete täitmise.
    Vastused: Kõik vastanud arvavad, et organistatiooni üks eesmärke on kasumi teenimine ja töö andmine maakonna ja linna inimestele, kuid arvestades praegust majanduslangust, kajätkusuutlikus. Oma valdkonna seotud eesmärkidest on teadlikud enamik. Üks vastanutest leidis, et ei saa informatsiooni konkreetsete perioodide eesmärkide kohta. Vastanutest üks inimene, kes osaleb tootmisega seotud koosolekutel , saab jooksvatest eesmärkidest teada seal. Teised vastanud saavad firma muudest eesmärkidest teada juhtkonnaga suheldes või töökaaslastelt. Enamus peavad oma informeeritust eesmärkidest keskmiseks. Nooremad töötajad väitsid, et nemad ei ole kindlast visioonist teadlikud, kuid tahaksid, et oleksid rohkem informeeritud.
    3. Mis motiveerb teid selles organisatsioonis töötamisel kõige rohkem?
    Küsimuse eesmärk: Soovime teada, mis on inimeste motiveerivateks teguriteks selles organisatsioonis töötamisel. Tahame ka teada, kas need ühtivad inimeste vahel ja kas selleks on ka midagi muud peale raha.
    Vastused: Peamisteks motiveerivateks teguriteks loeti huvitavat, mitmekesist tööd, toredaid kolleege ja häid töötingimusi. Oluliseks peetakse ka stabiilset ja arvestatavat palka. Samuti tõi üks töötaja välja, et tegemist on stabiilse ettevõttega, mis omab kindlat turupositsiooni . Nooremad töötajad tõid välja ka soovi töötada selles firmas, kuna on teadlikud, et selles organistasioonis on võimalik hea töö korral ametiredelil tõusta.
  • Suhtlemine juhtidega


    Suhtlemine juhtidega näitab, kui vabalt tunnevad töötajad end juhtidega suhtlemisel.
    Küsimused:
    1. Kirjeldage kui lihtne/raske on teil omaprobleemiga juhataja poole pöörduda?
    Küsimuse eesmärk: See küsimus annab küllaltki hea ülevaate alluva-juhi suhetest. Vastuste põhjal saame analüüsida milline õhkkond organisatsioonis valitseb, kui vastutulelikud juhataja on ja kas kardetakse juhataja poole pöörduda oma probleemidega või mitte.
    Vastused: Vastanute arvates ei ole raske juhi poole pöörduda, piisab vaid emailist või koputusest tema uksele, kuna tegemist on avatud inimesega. Kaks meie intervjueeritavatest ei allu otse juhatajale, aga sellest hoolimata on neil enamasti lihtne tema poole pöörduda, nagu ka oma otsese ülemuse poole.
    2. Kirjeldage palun, mil ,määral juhid arvestavad teie arvamusega?
    Küsimuse eesmärk: Teada saada, kui palju kaasavad juhid otsuste tegemisse ka alluvaid. Kas juht võtab arvamust arvesse ka siis, kui see erineb tema omast.
    Vastused: Kolm vastanutest väitis, et nende poolt hallatavate töölõikude osas arvestatakse alati nende arvamusega probleemide lahendamisel ning otsuste tegemisel. Kaks küsitletutest , et nende arvamust üldjuhul võetakse arvesse, kuid sooviksid, et seda võteaks rohkem. Raamatupidaja jäi selle küsimuse järel kauaks mõtisklema ja lõpuks vastas, et üht-teist on arvesse võetud, kuid kahtleva olekuga.
    3. Milliseid väärtusi te hindate enda juhis kõige enam?
    Küsimuse eesmärk: Teada saada küsitletud töötajate individuaalne arvamus oma ülemusest. Kui sümpaatne või kui vastumeelne juht võib olla. Kuna inimesed on väga erinevad ja peavad erinevaid väärtusi olulisteks, siis võivad ka vastused erineda üksteisest.
    Vastused: See küsimus pakkus kõige rohkem mõtlemisainet. Kõik need töötajad, kes on organistasioonis töötanud rohkem kui 12 aastat väitsid, et juhataja on palju arenenud ja hoolib oma töötajatest, on korraldanud palju üritusi nt. jõulupidusi, suvepäevi ning loonud töötamiseks hea keskkonna. Üks töötaja kirjeldas juhatajat kui täpset, konkreetset inimest, kes peab oma sõna, kellel on palju uusi mõtteid ja ideid, mida ta on terve organisatsiooni toimimise ajal rakendanud, et saavutada paremaid tulemusi. Lisaks sellele kirjeldati teda kui ilma liigsete emotsioonideta ja arusaaja suhtumisega. Kaks väiksema tööstaažiga intervjueeritavat olid juhi kirjeldamisel napisõnalised. Üks väitis, et tegemist on autoriteediga, teine lisas , et tegu on isegi mingil määral autoritaarse juhiga kuid samas ka avatud suhtlejaga.
  • Kommunikatsiooni kanalid ja nende kvaliteet


    Peegeldab suhtumisi näiteks koosolekutesse, korraldusse ja teistesse tähtsatesse kommunikatsiooni kanalitesse.
    Küsimused:
    1. Milline on teie organisatsiooni kõige efektiivsem suhtluskanal?
    Küsimuse eesmärk: Uurida, millised suhtluskanalid on organisatsioonis kasutusel, millised neist on kõige efektiivsemad ning milliseid hindavad töötajad ise kõige enam.
    Vastused: Kõikide arvates on kõige efektiivsem suhtluskanaliks otsene suhtlemine, aga kui on vaja kiiresti edastada informatsiooni paljudele inimestele, on parimaks variandiks AOL ja email . AOL on suhtlemisvõrgustik, mida nad kasutavad oma firmas igapäevaselt väga tihti. Telefoni kasutamine on samuti igapäevane.
    2. Kuidas te suhtute organisatsioonis läbiviidavatesse koosolekutesse? Millised näevad teie koosolekud välja?
    Küsimuse eesmärk: Teada saada, kui kõrgelt hindavad töötajad koosolekute efektiivsust . Kas töölised saavad ka mingit isiklikku kasu osalemisest koosolekutel või on see pigem ebameeldiv kohustus. Teada saada, milliseid teemasid koosolekutel käsitletakse, kas küsimusi ja oma arvamust on võimalik esitada kõigil soovijatel. Milline on koosolekutel valitsev õhkkond jne. Saadud vastuste põhjal analüüsida kui produktiivsed ja vajalikud on koosolekud antud organisatsioonis.
    Vastused: Regulaarselt toimuvad esmaspäevased tootmisnõupidamised, kus arutatakse tootmise ja müügiga seotud küsimus ning tehakse vastava üksuse juhi poolt ettekanne hetke seisu kohta. Tuuakse välja puudused, probleemid, mida võiks muuta ja teha paremini. Regulaarselt osalevad sellel nõupidamisel meie küsitletutest kaks ja vahel ka tehnikadirektor. Osalenute arvates leiab tavaliselt probleemidele lahenduse, mis suuremal või vähemal määral ettevõtte efektiivsemale tootmisele kaasa aitab. Ostujuhi arvates on selle koosoleku tulemus üldjuhul positiivne, kuid lisas, et need koosolekud, mis toimuvad iga päev meistritega, on vahel liiga aeganõudvad ja mitte alati eesmärgipärased. Personali- ja töökeskkona spetsialist osaleb töökeskkonna ja personali koosolekutel meeleldi. Need on üpris sisutihedad, kuid vahel kipuvad minema liiga emotsionaalseks ja väljuvad teemadest . Raamatupidajad koosolekutel ei osale.
    Lõppküsimus:
    Kui te saaksite oma organisatsioonis midagi muuta, siis mis see oleks?
    Eesmärk: Teada saada, mida peavad töötajad puudusteks oma organisatsioonis. See näitab ka nende rahulolu ettevõttega.
    Vastused: Vastused: Kahe sõnul ei ole vaja organisatsioonis midagi muuta. Praegune süsteem on nende arvates toimiv ja ei leia vajadust muudatustele. Keskastmejuht laiendaks enda ja teiste samal positsioonil töötavate inimeste vastutust ja jätaks juhataja tööks ainult organisatsiooni juhtimise. Raamatupidaja soovis paindlikumat tööaega, mis hetkel on kaheksast viieni . Ta põhjendas seda sellega, et ta õppis kolm aastat kaugõppes töö kõrvalt ja see oli tema jaoks üsna koormav . Ostujuhi arvates oleks vajalik tiimitöö edendamine ning et kõik oleksid orienteeritud ühisele lõppeesmärgile, mis omakorda tagaks klientide suurema rahulolu. Kõik töötajad võiksid olla informeeritud eesmärkidest. Ka personalispetsialist väitis, et info liikumisele tuleks panna suuremat rõhku, et ka lihttöölised teaksid, mis teoksil ja kuidas organistatsioonil läheb.
  • TULEMUSED JA JÄRELDUSED


  • Küsitluse tulemused


  • Üldine kommunikatsiooni kliima
    Üldised organistatsiooni eesmärgid jäid töötajatele lahtiseks ja eeldati, et selleks on kasumi teenimine. Oma valdkonna eesmärkidest olid enamik teadlikud ja proovisid nende poole ka püüelda. Töötajat väärtustavad organistatsiooni head mainet ja stabiilset turupositsiooni. Lisaks ollakse rahul ka töötingimustega. Kõik töötajad väärtustasid kollektiivi, mitmekesist tööd ja arenemisvõimalusi. Selgus, et töötajad võiksid olla eesmärkidest rohkem teadlikumad.
  • Suhtlemine juhtidega
    Juhtidega suhtelmist peeti üldjoontes lihtsaks. Keegi ei väljendanud rahulolematust . Kuna juhi puhul on tegemist avatud inimesega, tajutakse sealset suhtlemist avatuna .Vanemad töötajad leidsid, et nende arvamust võetakse arvesse ja tundid ennast organistatsioonile vajalikuna. Nooremad töötajad olid selles veidi kahtlevamad. Juhi puhul toodi välja palju positiivseid omadusi, kuid toodi välja ka mõni negatiivne omadus. Suhtlemine on üsna sõbralik ja tundub, et sellega ollakse ka rahul. Meile tundus, et töötajad austavad oma juhti ja on temaga väga rahul, kuid soovivad rohkem tagasisidet, mida nende ideedest arvatakse.
  • Kommunikatsiooni kanalid ja nende kvaliteet
    Kõige efektsiivsemaks suhtluskanaliks peetakse otsest kontakti. Koosolekud on üsna produktiivsed, alati leitakse lahendused, kuid kahjuks nendel ei osale. Töötajate arvates emaili ja AOLi kasutamine väga mugav ja sealt saadav informatsioon on piisav oma tööülesannete täitmiseks. Igasuguste täpsustamine tegemine toimub telefoni teel või otsese kontakti teel. Meile tundus, et töötajad on suhtluskanalitega üsna rahul, kuid mõningates valdkondades võiks otsest suhtlust rohkem kasutada.
  • Lõppküsimus
    Vastustest näeme, et väga suuri muudatusi ei teha ei tahet, see näitab, et töötajad on oma ettevõttega väga rahul ja selline mulje jäi ka meile intervjuud läbi viies. Mõne arvates toimiks see veel paremini, võiks läbi viia veel mõned muudatused.
    Ettevõtte tugevused:
    • Ettevõttes levib oluline info mitmeid kanaleid pidi töötajateni;
    • Kokkuhoidev kollektiiv, mis tagab head töötulemused;
    • Meeldiv töökeskkond ja arvestatav palk, mis motiveerib töötajaid parimaid tulemusi saavutama ;
    • Juhti hinnatakse kõrgelt ja ei kardeta tema poole probleemide korral pöörduda;
    • Ettevõttel on hea maine ja stabiilne turupositsioon , kus on võimalus arenenda;

    Arenguvaldkonnad:
    • Kõik firma töölised võiksid olla paremini teadlikud firma eesmärkidest ja hetke olukorrast;
    • Tootmisvaldkonnas tiimitöö parandamine;
    • Nooremate töötajate arvamusega rohkem arvestamine, et ka nemad ennast vajalikumana tunneksid;
    • Olles ise tutvunud ka organisatsiooni struktuuriga, leidsime, et juhatajal on tõesti liiga palju otseseid alluvaid. See tõttu võiks laiendada keskastmejuhtide vastutust;

  • Soovitused organisatsioonile


    • Võiks olla ühine koosolek, kus teavitatakse kõiki kontoritöötajaid oma eesmärkidest ja nemad omakorda teavitaksid oma alluvaid
    • Töötajaid veelgi rohkem tulevikuplaanidsse kaasata, küsides nende arvamust ja ettepanekuid
    • Ürituste jätkuv korraldamine, kus inimesed osaleksid ja saaksid omavahel mitteformaalselt suhelda
    • Majanduslanguse tõttu mitte töötingimusi halvendada ja proovida inimeste tööd säilitada
  • Vasakule Paremale
    Sisekomminukatsiooni uuring #1 Sisekomminukatsiooni uuring #2 Sisekomminukatsiooni uuring #3 Sisekomminukatsiooni uuring #4 Sisekomminukatsiooni uuring #5 Sisekomminukatsiooni uuring #6 Sisekomminukatsiooni uuring #7 Sisekomminukatsiooni uuring #8 Sisekomminukatsiooni uuring #9 Sisekomminukatsiooni uuring #10 Sisekomminukatsiooni uuring #11 Sisekomminukatsiooni uuring #12 Sisekomminukatsiooni uuring #13 Sisekomminukatsiooni uuring #14 Sisekomminukatsiooni uuring #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 117 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kedy.viitas Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Juhtimise alused
    4
    doc

    Juhtimise alused

    AVALIKUSSUHTED:Ükski organisatsioon ei eksisteeri isoleerituna oma kesskonnast. Tema toimimine, kaasarvatud kommunikatsioon on üksikisiku ja keskkonna vastastikuses mõjusfääris. Organisatsiooni üks eesmärke on genereerida hästimõtlemisi nii oma töötajate hulgas kui ka väliskeskkonnas. Organisatsiooniväline kommunikatsioon hõlmab endas avalikkussuhteid ja nende juhtimist. Hästi planeeritud ja korraldatud avalikkussuhete kaudu saab organisatsioon suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on suhtlemisvorm, mil

    Juhtimine
    Organisatsiooni sisene suhtekorraldus
    11
    doc

    Organisatsiooni sisene suhtekorraldus

    Loeng 2 - Organisatsiooni sisene suhtekorraldus ­ Organisatsioonikultuur Sisekommunikatsioon, selle eesmärgid ja sihtrühmad Sisekommunikatsiooni strateegia ja taktikad Sisekommunikatsiooni audit Sisekommunikatsiooni kanalid Sisekriisid Konfliktijuhtimine Organisatsioonikultuur P3.5.1 Väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogusumma, st mida inimesed orgis mõtlevad ja usuvad: · kuidas peab tööd tegema mis on lubatud ja mis keelatud milline on õige ja milline vale käitumine kuidas firmas omavahel suheldakse kuidas lävitakse klientide ja partneritega Org-i kultuuri kujunemise määravad: asutajate väärtushinnangud, suhtumised tippjuhtide ja liidrite mõju töötajate üksteisele edastatavad kogemused ja teave org-is toimimise tavadest Sisesuhted Korporatiivses kommunikatsioonis: Personalijuhtimine Informatsiooni talletamin

    Suhtekorraldus
    Koolituspõhimõtete väljatöötamine ja arendamine
    71
    doc

    Koolituspõhimõtete väljatöötamine ja arendamine

    Teises osas kirjeldatakse uuritavat ettevõtet ja antakse ülevaade uuringuküsimustest ning uuringumeetoditest. Välja on toodud Fortum Termest ASi strateeegia, eesmärgid, väärtused ja juhtimispõhimõtted, samuti personali ja personalipoliitika lühikirjeldus. Tuuakse välja uurimisküsimused, millele taheti uuringuga vastuseid saada, et jõuda töö eesmärgini. Kirjeldati uuringu läbiviimiseks kasutatud meetodeid ja põhjendati valimi valikut. Uuring viidi läbi 2005. aasta septembris ja oktoobris. Kolmandas osas tuuakse välja uurimistulemused, analüüsitakse uurimise käigus saadud informatsiooni ja küsitluste vastuseid, nende põhjal tehakse järeldused ja antakse soovitused tulemuste kasutamiseks koolitustegevuse arendamisel. Bakalaureusetööl on praktiline väärtus uuritavale ettevõttele, kuna seal puuduvad käesoleval hetkel kindel koolituste korraldamise kord, süsteem ja juhendid. Ettevõte

    Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
    Juhtimispraktika
    39
    docx

    Juhtimispraktika

    ettevõtte juhtkond suudaks pakkuda personalile rahuldustpakkuvat tööd, töökeskkonda ning töötingimusi. Erinevate motivatsioonisüsteemide abil tõsta aga veelgi töötajate rahulolu oma tööga jamotiveeritust oma tööd paremini teha ning luua tingimused, et töötajal ei tekiks vajadust ettevõttest lahkuda, kuna töö ei paku talle enam rahuldust. (Personali töörahulolu ja motivatsiooni uuring Pärnumaa Kutsehariduskeskuses 2009) Kasutasin uuringu läbiviimiseks empiirilist kvantitatiivset uuringut, kasutades uuringu läbiviimiseks ankeetküsimustikke. Uuringu tulemusena üritan välja selgitada kuivõrd rahulolevad ja motiveeritud on Aru Grupi töötajad, kuidas tajuvad nad ettevõtte mainet, kuidas on suhted ülemuse ja töökaaslaste vahel, uurisin rahulolu tasustamispaketiga ja arenemisvõimaluste osas.

    Juhtimine
    ÄRIEETILISED PROBLEEMID ETTEVÕTTES
    17
    odt

    ÄRIEETILISED PROBLEEMID ETTEVÕTTES

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko ÄRIEETILISED PROBLEEMID ETTEVÕTTES uurimistöö õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1. Ärieetika..............................................................................................................................5 1.1. Probleemid ettevõttes..................................................................................................5 1.2. Eetiline juhtimine........................................................................................................6 2. Probleem , eesmärk ja ülesanded............................................

    Ärieetika
    Personali planeerimine
    70
    doc

    Personali planeerimine

    Tallinna Majanduskool Täiskasvanute Koolituskeskus PERSONALI PLANEERIMINE õppematerjal Personalitöö eriala õppegrupile Õppeaine nimetus: PERSONALI PLANEERIMINE Õppeaine üldeesmärk: Anda teadmisi ja oskusi organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsimiseks ning piisava hulga nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate olemasolu tagamiseks organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:  Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks  Oskab koguda ja kasutada personali planeerimiseks vajalikku informatsiooni  Oskab kasutada erinevaid meetodeid personali lühiajaliseks, keskpikaks ja pikaajaliseks planeerimiseks  Oskab analüüsida tööjõu liikumist organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel, kasutades vastavaid mõõdikuid (sh tööjõu voolavuse ja tööjõu stabiilsuse indeksid)  Oskab teha organisatsioonile et

    Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
    Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid
    24
    pdf

    Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid

    implementeerimine organisatsioonis. Kuna tänapäeval on organisatsioonid muutumas järjest inimesekesksemaks, siis see nõuab töötajatelt rohkem iseseisvust, loovust kuid ka tihedamat meeskonnatööd. Enam ei eeldata, et organisatsioonis teeb juht otsuseid ainult enda arusaama järgi, vaid otsustustegevuses oodatakse rohkem ka töötajate kaasarääkimist. Kui Eestis tehti edukate juhtide seas uuring selle kohta, milliseid kompetentse juhid ise kõige enam kasutavad, siis kõige esimeseks osutus meeskonnatöö. Selline juhtimisstiil, mis keskendubki meeskonnatööl, nimetatakse osalusjuhtimiseks. (Merkuljeva, T., London, K. 2011) Põhjus, miks osalusjuhtimine on saamas kõige populaarsemaks juhtimisstiiliks, seisneb selles, et selle stiiliga kaasneb suurem tulemuslikkus. Kui töötajatele antakse suurem võimalus

    Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid
    Ettevõtte tutvustus
    20
    docx

    Ettevõtte tutvustus

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Kairi Jõe Egle Pikhof Kristiina Tiitsu JUHTIMISE ALUSTE AINE LÕPUTÖÖ RAKVERE MAKSIMARKETI NÄITEL Uuringuaruanne Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 08.01.13 SISSEJUHATUS Ettevõtte alustamiseks on juhil vaja kaaluda kõiki tekkida võivaid miinuseid ja plusse. Enne personali värbamist peab juht koostama või laskma koostada kõikvõimalikud dokumendid, juhendid ja eeskirjad. Juht peab olema varemalt läbinud oma ettevõtte madalamad töökohad, alustades transporttöölisest ja müüjast kuni andmesisestaja ja raamatupidajani välja. Kui juht ei ole nendel töökohtadel töödanud, siis juhina ei oska ta hinnata nende töökohtade tähtsust ja raskusastmeid. Oma juhtimisaluste aine lõputööks pidime valima vähemalt ühe meie grupi l

    Majandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun