Tartu 2019 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ISLAMI ÕIGUSE OLEMUS....................................................................................................4 1.1Islami õigussüsteem ja šariaat............................................................................................4 1.2Islami karistusõigus............................................................................................................4 2ISLAMI KARISTUSÕIGUSE AJALUGU JA ARENG...........................................................6 2.1Islami karistusõigus enne koloniseerimisajastut................................................................6 2.2Islami karistusõigus koloniaalajastul.................................................................................6 2
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu
täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). 1.4 Karistusõigus Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning
Karistusõigus II.osa https://quizlet.com/82596923/karistusoiguse-moisted-flash- cards/ Süütegude kogumid - tuleb jõuda järelduse, kas inimene on pannud toime ühe teo, või kaks või kolm või neli – ehk kas on tegemist ühe (teo ainsus) või mitme teoga (teo mitmus). - Teo ainsus on siis, kui mitu olemusest sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtluses, ja need on üksteisega seotud, kogu käitumine on kokkukuuluv tegu. Tunnused: 1)ühtne tahtlus (lõpptulemus) 2)ajaliselt-ruumiliselt seotud (lühike ajavahemik tegude vahel) 3)objektiivne vaatlus – kolmandale isikule peab tunduma üks tegu ja üks käitumisakt - Teo mitmus on siis, kui ajalis-ruumiline side tegude vahel puudub. - Veel aitab vahe teha, et vaadata rünnatavat õigushüve. Kui kaks loogiliselt seotud tegu on suunatud täiesti erinevate õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega...
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab
4. Karistusõiguse ajaline kehtivus – isikut karistatakse teo toime panemise ajal kehtinud seadust. Isiku jaoks kohaldadakse temale kõige soodsamat seadust! 5. Karistusõiguse ruumiline kehtivus – territoriaalne 6. Karistusõiguse isikuline kehtivus – kehtib kõigile Eestis viibivatele isikutele, nende isikute suhtes, kes on teo toime pannud Eesti kodaniku vastu sellises piirkonnas, sellises piirkonnas, kus ei kehti ühegi riigi karistusõigus. 7. Teo toimepanemise aega määratletakse teo toime panemise hetkest(tagajärje saabumise aeg ei ole oluline) 8. Teo toimepanemise koht jaguneb neljaks: 1)koht, kus tegu toime pandi 2)koht, kus saabus tagajärg 3)koht, kus isik tegutses(tegevus jõudis) 4)koht, kus toimepanija arvates toimus tagajärg 9. Süüteokoosseis on karistatava teo kirjeldus, mis koosneb objektiivsetest(faktid) ja subjektiivsetest(moraalsed põhjused) tunnustest. 10. Tahtlus on isiku põhjused süüteo toime panemiseks
normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivne õigus- konkreetsele isikulesadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süütegu- kuriteod ja väärteod Hädakaitse- seotud õigusvastaseründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane kui isiktõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades seejuuresründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitsepiire Hädaseisund- tekib mitte inimese õigusvastasest
Samuti kuriteo avastamist ja selle eest vastutuse kohaldamist reguleeris kriminaalmenetluskoodeks. Käesolevaks ajaks on koostatud uued vastavad seaduseelnõud, mis Riigikogu poolt vastu võetud ning kehtivad. Alates aastast 2002 enne 1. septembrit, toimus kõige suurem muutus õigusharu nimetuses endas kriminaalõiguse asemele võetakse kasutusele mõiste karistusõigus ning kriminaalkoodeksi asemele astub karistusseadustik. Tegelikkuses on kriminaalõiguse reformi käigus toimuvad muutused siiski põhimõttelised. Näiteks koondatakse karistusseadustikku ka haldusõigusrikkumised. Nendeks on väiksemad õigusrikkumised, nagu autoga lubatud kiiruse ületamine, bussis ilma piletita sõit jne. Haldusõigusrikkumised nimetatakse ümber väärtegudeks, samas kui kuriteo nimetus jääb samaks. Mõlemad väärtegu ja kuritegu
vangistus üle viie aasta, eluaegne või sundlõpetamine. Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest raskeima karistusena on ette nähtud tähtajaline vangstus kuni viis aastat, rahaline karistus või arest. Väärtegudel astmed puuduvad. Karistusseadustiku kehtivus Ajaline kehtivus Seadusel, mis kergendab karistust või dekriminaliseerib kuriteo on tagasiulatuv jõud ning vastupidiselt ei ole. Eesti karistusõigus kehtib Eesti Vabariigi territooriumil ning õhu- või meresõiduki suhtes, ükskõik kus see ka ei asu. Süüteo koosseis on teo kirjeldus. Süüteo koosseisu on kahte liiki. I Süüteo objektiivsed tunnused- kus, kuidas, mida kasutades, kelle suhtes jne II Süüteo subjektiivsed tunnused- vaimne häire, traumad, tahtlik on tegu siis, kui isik soovib teo tagajärje saabumist ja teab selle õigusvastasusest. Teo toimepanemine
Sain teada, kuidas töötavad kriminalistid ja kuidas saada kriminalistiks, kuidas võtakse sõrmejälge. 7. Politseieetika ja inimõigused Sain teada, millised õigused on inimestel, minites olukorrudes, mida võib inimene teha ja mida mitte, millised karistused võivad olla. 8. Liiklusjärelevalve alused Sain teada, kuidas politsei tegeleb järelvalvega. Milliseid detaile nad jälgivad. 9. Süüteoennetus Sain teada, kuidas võib ennetada mingeid olukordi ja milleks seda tehakse. 10. Karistusõigus Sain teada, millised õigused on politseinikutel ja millised karistusi nad saavad anda. 11. Abipolitseiniku tegevused Sain teada, kuidas saada abipolitseinikud, kes on abipolitseinikud ja mis õigused neil on. 12. Halgus menetlus ja politsei järelvalve menetlus 13- Siseriiglik koostöö Sain teada, kuidas töötavad omavahel erinevad organisatsioonid. 14. Kehalised katsed Sain teada, milliseid katseid on vaja teha politseikooli sisseastumiseks.
kehtestamine ja vastuvõtmine, riigivahendite kulutamis ekorra kehtestamine, maksude sissenõudmise kehtestamine. Finantsõiguse üldised põhimõtted on kehtestatud põhiseaduse kaheksanadas peatuükis ja riigi eelarve seaduses, maksukorralduse seaduses, krediitasutuste seaduses jne. Meetodiks on autoritaarne meetod. Karistusseadustiku järgi jaotatakse kuritoed ja väärtoed. Karistusõigus on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõigus näitab ära ka need keelatud teod j akuidas riigiorganid (prokuratuur, kohus) nende toimepanijate suhtes peavad käituma. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. Kriminaalprotsessiõigus – reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle õigusharu normid määravad riigi organite ja protsessi osaliste õigused ja kohustused j anende kompetensi kuritegude menetlemises.
KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast.
karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov. Karistusõigus määrab, mis on süütegu ning millised on nende eest kohaldatavad karistused.
isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õigusena aga kujutab pärimisõigus endast konkreetsele isikule seadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süütegu- kuriteod ja väärteod(FI füüsaline või rahaline kahjum- rahaline karistus või vangistus)ja väärteod(on kirjeldatud karistusseadustikus-rahatrahv või arrest) Hädakaitse- seotud õigusvastaseründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele,
..................................................................................33 Lisa 2..............................................................................................................................34 Sissejuhatus 5 Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustikuga sai alguse oluline pööre karistusõiguses. Kogu karistusõigus muutus tunduvalt kaasaegasemaks ja euroopalikumaks. Uue seaduse järgi jagunevad süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks
3. perekonnaõigus 4. pärimisõigus 2. Kaubandus- ja majandusõigus 1. ühinguõigus 2. väärtpaberiõigus 3. pangandusõigus 4. autoriõigus 5. konkurentsiõigus 6. tarbijakaitse õigus 3. Tööõigus Avalik õigus 1. rahvusvaheline õigus 2. riigi- ja konstitutsiooniõigus 3. haldusõigus 4. kirikuõigus 5. kriminaalõigus ehk karistusõigus 6. kohtu- ja protsessiõigus 7. finantsõigus ehk eelarveõigus 8. sotsiaalõigus Üks suhte pool on riik, kes on alati kõrgemal. 1. Põhiseadus (eestis vastu võetud 1992.a referendumil). Kõiki küsimusi referendumile ei panda (maksud, finants, sõjandus jne). 2. Seadus (vastu võtab Riigikogu / referendum) 1. konstitutsiooniline (51 poolt häält) 2. lihtseadus (vaja enamuse poolthääli) 3
Viitamine APA viitamissüsteem Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib uurimistöös esitada tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena tuuakse välja näiteks mõisted, eriti ilmekad või huvitavad mõtted või näited. Tsitaate võib lühendada või katkestada, aga seejuures tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada (…) märgiga. Lühendus ei tohi muuta ka originaalteksti mõtet. Tsitaat peab olema jutumärkides ning lõppema viitega, milles on ära toodud autori perekonna nimi, kasutatava allika väljaandmise aasta ning lehekülje number, millel tsitaat viidatavas materjalis paikneb. Näiteks: „Ebaturvalises ja raskesti ennustatava tulevikuga ühiskonnas võivad küll tekkida ühekordsed protestiaktsioonid (…), aga mitte kodanikeühiskonda, mis oleks võimeline kaitsma turvalisust kui ühishüve” (Lagerpetz, 2005, lk 15). Refere...
78. der Repetitor,-en juhendaja 79. die Schulung,-en õpetus, koolitus 80. schöpferisch loov, loominguline 81. schwelen hõõguma 82. sichern kindlustama, tagama 83. die Spline,- kiil 84. die Standardsoftware,-s standardtarkvara 85. der Steckbrief,-e tagaotsimiskuulutus; lühikirjeldus 86. der Stolperstein,-e komistuskivi 87. das Strafrecht,- kriminaalõigus, karistusõigus 88. der Stöpsel,- punn, kork; pistik 89. strömen voolama, tulvama 90. unterteilen alajaotusteks jaotama 91. das Umfeld,-er keskkond 92. unterbrechen katkestama 93. verankern kinnitama, fikseerima 94. die Veranstaltung,-en korraldamine, läbiviimine; üritus 95. vermitteln vahendama 96. die Vernetzung,-en võrgustik 97. verwaist üksi jäänud, üksi jäetud 98
mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest (§6) Karistusseaduse isikuline kehtivus- Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning: 1) välislepingu alusel on esitatud taotlus isiku karistamiseks; 2) tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu või 3) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja (§7) Põhidelikt- tahtlikult lõpule viidud delikt, täideviimine Tuletisdelikt- ettevaatamatus, süüteokatse, tegevusetus, osavõtt
Põhiõiguse, vabadusi ja kohustusi saab liigitada: a) Kandjate e. subjektide alusel (Kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused; kodanikuõigused) b) Sisu alusel (Vabadus- ja võrdsusõigused, kaitseõigused) Põhiseaduslik vabadusõigus on näiteks vabadus eneseteostusele, see kuulub igaühele. 3. Nimetage kolm riigihalduse kandjat haldusõiguses Parlament, saadikud, õiguskantsler 4. Milliseid suhteid reguleerib karistusõigus, ehk mis on karistusõiguse reguleerimise ese? Karistusõigus määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusõigus reguleerib süütegusid kuriteod ja väärteod. 5. Millised on peamised tsiviilõiguse allikad? Põhiseadus, seadused, valitsuse määrused, ministri määrused ja kohtupraktika. 6. Mis on esindus?
Õiguse süsteem - õiguskord Õiguse põhivaldkonnad: • Avalik õigus (karistusõigus) ainult see mis on seaduses keelatud • Eraõigus Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria. Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud kü...
Õiguse alused Avalik õigus: · valitsevad avalikud huvid; · põhiseadus määrab kindlaks riigi põhikorra; · riigiõigus juhib tädiesaatva riigivõimu tegevust; · siseriikliku avaliku õiguse hulka loetakse karistusõigus ja kohtute menetlusõigus; · rahvusvaheline avalik õigus reguleerib suhteid teiste riikidga ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; · peab oleo avalik huvi sell vastu Eesti õigussüsteemi olulisemate õigusharude iseloomustus: · RIIGIÕIGUS - on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. (konstitutsiooniline õigus);
KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus: Ülesanne: · tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse, · määrab kindlaks süüteod, · süütegude eest kohaldatavad karistused, · kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, ...
· Osavõtt vabatahtlik KARISTUSÕIGUS 1. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. 2. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Tagada õigushüvede kaitse; määrab kindlaks süüteod, kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja tegevuse põhiprintsiibid. 3. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? Aitab kaasa süüteoga tekkinud kahju heastamisele, toetab teadmist, et õigusnorm kehtib ja selle rikkumine on karistatav. 4. Millest lähtuti karistusseadustiku koostamisel? Põhiseadusest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest. 5. Millised olid põhieesmärgid karistusseadustiku koostamisel? 6. Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel? 7. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatav jõud?
Riigieelarvelise õppekoha lävend on 92,0 ning riigieelarvevälise õppekoha lävend 60,0. Gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanud üliõpilaskandidaadile lisatakse kolm konkursipunkti. Mina soovin astuda 3+2 õppevormi, mis tähendab ka sisseastumiseksamit, mille osakaal on 50%. Sisseastumiseksam toimub augusti lõpus ning koosneb kolmest kaasusülesandest. Ülesanded on järgmistest õigusvaldkondadest: tsiviilõigus (40%), haldusõigus (30%) ning karistusõigus (30%). Teine 50% koosneb eeldusainete keskmisest hindest. (kogu informatsioon on saadud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kodulehelt www.oi.ut.ee) Mis nõuded on sellel ametil? Mida amet endast üldse kujutab? Jurist on sügavate õigusalaste teadmistega isik. Vastavalt Euroopa õigussüsteemi horisontaalsele liigitusele võib jurist olla spetsialiseerunud eraõiguse või avaliku õiguse asjatundjaks. Õigussüsteemi vertikaalse jaotuse järgi saame eristada juriste järgmiste
(Kasvas välja Rooma riigist) Anglo-Ameerika õigusallikaks on kohtupretsetend. Kohus teeb oma otsuse olukorra kohta, kes käitus õigesti kes valesti. Skandinaavia iseseisvalt kasvanud. Eelmiste õigussüsteemide vahel. Õigusallikaks taas kohtuotsus. Islam erinev, põhineb pühakirjal. Õiguste süstematiseerimine : horisontaalsel ja vertikaalsel teljel . Horisontaalsel: avalik õigus (riigi ja üksikisiku vahelised suhted), eraõigus (eraisikute vahelised õigused) , karistusõigus (keelatud tegude eest karistuse mõistmise põhimõtted), rahvusvaheline õigus (poliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel tekkinud õigused, KOKKULEPE) Vertikaalsel: loomuõigus (eetiline), põhiseadus, EL asutamis-ja liitumisleping. EL esmane õigus EL teisene õigus Põhiseaduse muud sätted Ratifitseeritud välislepingud Seadused, sh EL õiguse rakendusseadused (võib tinglikult liigitada ka konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused)
Karistusõigus Inimene ja õigus 10. klass Allikad • Põhiseadus – põhiõiguste ja vabaduste tagamine • Karistusseadustik (KarS) • Muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse Põhimõtted • Seaduslikkus – nullum crimen nulla poena sine lege • Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi • Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud • Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu • Süüteod inim...
tellimine, sotsiaalteenused, riigikaitse, politsei, koolid, prügivedu) Välja delefeeritud teenused (pakkujateks era- või kolmanda sektrori organisatsioonid): nt. Jäätmekorraldus, hoolekandeteenused Vastutus alati riigil REGULATIIVSED – Kohustused, piirangud, õigused + rikkumiste eest sanktsioonid • Õigused: nt inimõigused • Standardid: nt keskkonna- või tootestandardid • Piirangud ja keelud: nt. karistusõigus, piirangud alkoholireklaamile • Reeglid tootmisele ja tarbimisele: nt. Turule sisenemise piirangud MAJANDUSLIKUD – Maksud, aktsiisid • Tasud: nt keskkonnatasud ressursside kasutamise eest • Toetused, subsiidiumid, maksuvabastused: nt toimetulekutoetused, maksuvabastus koolitusele kulutatud summadele, taastuvenergia subsideerimine • Kaubeldavad load ja kvoodid: nt CO2 kvoodid • Valitsuse tagatud laenud, garantiid, kindlustus: nt. õppelaen,
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on kuriteod ja millised väärteod ning milliseid karistusi nende eest määratakse. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Üldosa § kuni 87 koosneb seitsmest peatükist, üldisemad alused. Eriosa §88-450 annab karistuste kirjeldused ja sanktsioonid nende eest Karistusõigus jaguneb: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost õpetus karistusest. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate põhiväärtuste kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel ee...
teadush.õ, andmekaitsõ, eelarve ja finantsõ. jne Av.h (era, avalik) iga korraldav, eesmärgipärane tegevus. ~e riigih. laiemas mõttes seonub avaliku võimu teostamisega ja moodustab organisatsioonilisel, funktsionaalselt ning õiguslikult terviku üxuse. 3. Subj. Av. Õ - on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid.Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. H.õ.suhe h.õigusliku reguleerimise puhul esineb üx pool haldaja ja teine hallatava rollis. Poolte jur.õigsus on välistatud. Isl-d ettekirjutused, ühe suhteosalise tahteavalduse ühepoolsus (jur-selt käskiv), õigustavate vah.te kasutamine, mille tulemusena võivad tek reguleeritavad h.suhted, mille pooled, st nende tahteavaldused on võrdõiguslikud 4. Diskretsiooni e kaalutlusõ - Haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda
1.Mis on õigus? Mis on õigussüsteem? Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem on õigusnormid, mis reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad teatava kvalitatiivselt määratletud ühtsusena. 2.Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti? Kontinentaalne: õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormidele, kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ei ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Peamiseks õiguseallikaks on riigi normatiivaktid. Üldine: õigusnormi abstraktsuse aste on madalam, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õigusemõistmist reguleerivad normid on märksa olulisema...
põhineb Rooma õiguse retseptsioonil, eristatakse AÕ ja EÕ ning reeglina suur osa EÕ kodifitseeritud · Anglo-Ameerika ehk common law süsteem ei tunnista AÕ ja EÕ; pole kodifitseeritud; kohtupretsedendid · Skandinaavia õigussüsteem AÕ ja EÕ, ent eraõigus pole kodifitseeritud Õigusnormid jagunevad siseriikliku süsteemi alusel: · Avaliku õiguse normideks riigiõigus, haldusõigus, maksuõigus, karistusõigus, menetlusõigused · Eraõiguse normideks tsiviilõigus (on pm eraõiguse tuum, jaguneb omakorda üldosaks, asjaõiguseks, pärimisõiguseks, võlaõiguseks ja perekonnaõiguseks), kaubandusõigus ehk äriõigus, rahvusvaheline eraõigus (sisaldab nn kollisiooninorme näitab, millise riigi seadust tuleb kohaldada, kui tegemist nn välismaise elemendiga) 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus
Isiku surmaga tema õigusvõime lõpeb, ta ei saa enam olla õiguste ja kohustuste kandjaks (TsÜS § 7 lõige 2). Reeglina õigused ja kohustused surmaga ei lõpe, vaid lähevad üle uuele õigussubjektile pärijale. Inimene on õigusvõimeline sünnist surmani. 15. KARISTUS SÜÜTEGUDE LIGIITUS, HÄDAKAITSE, HÄDASEISUND, OBJEKTIIVNE- JA SUBJEKTIIVNE SÜÜTEOKOOSEIS (ÕIGUSÕPETUS, PTK. 14) [JAAN SOOTAK (ET AL), KARISTUSÕIGUS (TALLINN: JUURA, 2012)] Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik KARISTUSÕIGUS Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusevastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused,
) Asjaõigus (Käsitleb kinnisasju ja vallasasju ehk omandit, asi on kehaline ese.) o Tööõigus o Äriõigus · Avalik õigus, mis käsitleb suhteid inimese ja riigi vahel o Riigi õigus o Haldusõigus : Reguleerib ametivõimude tegevust. o Finantsõigus o Protsessiõigus o Rahvusvaheline õigus o Karistusõigus : 2009-11-09 3 Käsitleb süütegusid ja põhineb karistusseadustikul, lähtub süütuse presumptsioonil. Eesmärk on ennetada kuritegevust ja mõjutada. Karistuseadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Vastutust kergendaval seadusel on tagasiulatuv mõju. Saab karistada teo eest, mis on seadusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi
Ühiskonna eetiline miinimum peab ühiskondlikus sunnis olema alati garanteeritud. Ius non scriptum, Ius scriptum Kirjutamata ja kirjutatud õigus.Õiguse kujunemine on protsess, mille võib jaotada tinglikult kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. On teada, et õigus eksisteeris ka varem kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õiguse eelajaloolist perioodi võib nim. Ius non scriptumiks. Ius non scriptum kui kirjutamata karistusõigus. Õiguse eelajalugu iseloomustab laias laastus see, et õiguskord ei olnud erldunud tava ja moraali korrast. Normatiivsed üldistused olid primitiivsed. Samuti oli primitiivne ka ühiskond ise. Hiljem omandas õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õiguse ajalugu. Cicero- kirjapandu kujul omandab õiguse sellise tähenduse , mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. Lus scriptum- tõeline õigus. See on formaalselt määratletud ja lähtud riigist kui
Teiseks sammaks toon välja õigusajaloo teadlaste poolt üldtunnustatud 3 Vene Õiguse redaktsioone, mille peale esitan nende ajaloolise tausta ja teostan analüüsi. On teada, et Vene Õigus õigusallikana reguleerib nii tsiviilsuhteid (abiellumine ja muud teised), kui ka karistuõiguse norme ja selle menetlust. Pidin valima nendest suur valdkondadest ühe (teisel juhul töö läks liiga pikaks). Nii siis kolmandaks töö osaks on karistusõigus ja selle teostamine Vene Õiguse normide ja tavade järgi. Analüüsis kasutatav abimaterjal, normatiiv materjal on peamiselt venekeelse sisuga. Materjali valimise otsuse tegemisel, mina lähtusin sellest põhimõttest, et kuna analüüsitav allikas on Vana Vene riigist pärinev, seega rohkem informatsiooni analüüsitava allika suhtes saab leida vene keeles. 1. Üldiselt Vene Õigusest Nagu oli juba mainitud, Vene Õigus on ajalooliselt oluline õigusnormide kogum, mida
1. Sissejuhatus Eraõiguse harud: Avaliku õiguse harud (Ka avalik õiguslik - Tsiviilõigus võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes) - Äriõigus (kaubandusõigus) - Riigiõigus - Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus - Konkurentsiõigus 2. Õiguse mõiste tähendused - objektiivne õigus - subjektiivne õigus 2.1. Sotsiaalsed normid: - õigusnormid - tava- ja moraalinormid 2.2. Õigussüsteemid: üldine õigussüsteem (common law), Mandri-Euroopa õigussüsteem, Skandinaavia õigussüsteem 2.3. Õiguse liigid: eraõigus ja avalik õigus
Teates tuleb ka kaasata streigi/töösulu põhjus, täpne algus ja võimalik ulatus. 295. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? V: Ülesanne määrata karistus seadusevastaste tegude eest. 296. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? V: Õigushüvede kaitse, Eripreventsioon ( normirikkuja mõjutamine) ja Üldpreventsioon ( näidata ühiskonnale, et õigushüve kahjustavad tegevust karistatakse ) 297. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? V: Kaitseb individuaalseid õigushüvesid- inimese tervis, omand, elu. Kollektiivseid- riik ja rahu. 298. Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel? V: Lähtuti põhimõttest , et regulatsioon peab olema riigi seisukohalt võimalikult efektiivne ja kasulik. 299. Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? V: Karistusseadustikku käesoleva peatüki tähenduses või muud seadust mis näeb ette karistust süüteo eest. 300
nõudmisele. Kriminaalmenetluse ning maksumenetluse üksteisest välistamine on antud juhul väga oluline nende kahe menetluse eripärade poolest ja ka selle poolest, et nii maksumenetlust kui ka kriminaalmenetlust maksuasjades viib läbi üks ja sama haldusorgan MTA ja seda oma erinevate struktuuriüksuste kaudu. MTA uurimisosakonna pädevuses ei ole määrata maksuotsusega makse, kuid selline õigus on MTA kontrolliosakonnal. Materiaalne karistusõigus on kogu karistusõiguse alus, sest ilma selleta ei saa toimuda ka menetlust. Samas võivad kaks menetlust põimuda juba ühe vestluse ajal maksukohustuslasega, mill puhul on eriti keeruline teha vahet millal on isikul õigus vaikimisele ja millal kohustus kaasaaitamisele. Tulles tagasi tõendite esitamise juurde, võib esineda olukordi, kus mõnda tõendit ei ole võimalik maksuhaldurile kontrolli läbiviimise ajal esitada või saab
RAKENDUSEETIKA e PRAKTILINE EETIKA Rakenduseetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid konkreetsetele tegevusvaldkondadele, kontekstidele v probleemidele. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika. Sotsiaaleetika tegeleb sotsiaalsete probleemidega, mis puudutavad ühiskonna tervikut, nt vaesus, tööpuudus, inimkaubandus jne Moraal ja tavad on õiguse eelkäijad. Karistusõigus on õigusharu, mis loetleb teod, mille eest on ette nähtud karistused. Tänapäevane karistusõigus peab kehtestama eetilise miinimumi, ei rohkem ega vähem. Kui karistusõigus kehtestab vähem, jäävad inimeste kooselusk vajalikud olulised reeglid karistuseta. Kui karistusõigus kehtestab rohkem on oht, et õigust kasutatakse mõnede huvigruppide eetilistte vaadete pealesundimiseks. Õigusnormidest kinnipidamise tagab eelkõige riik oma organite kaudu. Eetikanormidest kinnipidamist järgib eelkõige inimene ise ning see osa ühiskonnast, kuhu inimene kuulub.
Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad on eraõiguse subjektid, kellele teatud haldusülesanded on delegeeritud iseseisvaks võimualaseks täitmiseks. 8. Karistus õiguse määratus. (Sh. Kuritoe mõiste ja väärtteo mõiste) 69. määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. 70. Karistusõigus on seega teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. See on karistusõiguse formaalne määratlus 71. Kuriteo mõiste võib anda läbi kahe tunnuse : · kuritegu on tegu, mis on KarS-s sätestatud. · teine tunnust eristab kuritegu väärteost ja teeb seda karistuse järgi. Kuriteo eest põhikaristusena ette nähtud vangistus ja rahaline karistus juriidilise isiku puhul on vangistuse asemel sundlõpetamine. 72
Distsiplinaarvastutus 1. Kas ametniku karistamine distsiplinaarkorras välistab karistamise karistusseadustiku alusel ( nt tegemist kuriteoga, mis samas ka teenistussuhet olulisel määral mõjutav /asutuse mainet kahjustav)? JAH / EI Ei. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat ütleb, et karistusõigus ja distsiplinaarõigus on olemuslikult erinevad. Distsiplinaarmenetluse ülesanne on tagada ühelt poolt ametniku kohustuste korrektne täitmine (hoiatav funktsioon) ning teiselt poolt kõrvaldada teenistusest need, kelle suhtes on usaldus kaotatud põhjusel, et käitumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ametnikusuhet lõpetav funktsioon). Karistusõiguse eesmärk on seevastu muuhulgas tasuda toime pandud ebaõiglus, s
TEADUSLIKU UURIMUSE VORMISTAMISE JUHEND Töö koosneb järgnevatest osadest: Sissejuhatus- töö eesmärk, hüpotees Kirjanduse ülevaade- uurimisobjekti taustinfo, mis uuritavas valdkonnas on juba varasemalt tehtud Materjal ja metoodika- Kus? Kuidas? Mida? Millal? Tulemused- töö sisu hinnanguteta (arvandmed, tabelid) Analüüs ja järeldused Kokkuvõte- sisu ülevaade, vastab sissejuhatuses püstitatud küsimusele Kasutatud kirjanduse loend, lisad Nõuded: · 3-5 lehekülge · Uurimisobjekti jälgimine vähemalt 3 päeva · Kasutatud allikaid vähemalt 5 (NB! Eesti keelne Vikipedia KEELATUD, inglise keelne lubatud) · Kõik kirjalikud tööd koostatakse arvutil ja prinditakse valge paberi ühele poolele formaadis A4. Kirjalike tööde vormistamisel on kõige olulisem stiiliühtsus kogu töös. Kõikides peatükkides peab olema tekst ühtemoodi kujundatud. Veerised (tekstivabad servad) peavad olem...
(Kasvas välja Rooma riigist) Anglo-Ameerika õigusallikaks on kohtupretsetend. Kohus teeb oma otsuse olukorra kohta, kes käitus õigesti kes valesti. Skandinaavia iseseisvalt kasvanud. Eelmiste õigussüsteemide vahel. Õigusallikaks taas kohtuotsus. Islam erinev, põhineb pühakirjal. Õiguste süstematiseerimine : horisontaalsel ja vertikaalsel teljel . Horisontaalsel: avalik õigus (riigi ja üksikisiku vahelised suhted), eraõigus (eraisikute vahelised õigused) , karistusõigus (keelatud tegude eest karistuse mõistmise põhimõtted), rahvusvaheline õigus (poliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel tekkinud õigused, KOKKULEPE) Vertikaalsel: loomuõigus (eetiline), põhiseadus, EL asutamis-ja liitumisleping. EL esmane õigus EL teisene õigus Põhiseaduse muud sätted Ratifitseeritud välislepingud Seadused, sh EL õiguse rakendusseadused (võib tinglikult liigitada ka konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused)
usu normid, välise kultuuri normid ja õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus ja eraõigus avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia? põhimõttel. Eraõiguse üldosa on tsiviilõigus kuid eriosa moodustavad asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest huviteooria järgi on avalik õigus see, mis lähtub riigi huvist ja eraõigus see mis lähtub üksikisiku kasust. Subordinatsiooniteooria järgi avalik
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat.
Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit, samuti registriosakond kus peetakse äriregistrit, tulundud ja mittetulundus registrit, kommertpandi registrit ja laeva kinnistusraamat ja kriminaalhooldusosakond. Karistusõigus Määrab kindlaks millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ja nende kohaldamise korra vastavatetegude toimepanekute süüdiolevate isikute suhtes. Karistusõigus on teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. Kasutusel 2000 aastast, mil toimus karistusõiguse reform ja 1 sept 2002 jõustus karistusseadustik. Kaotas kehtivuse seni kehtinud kriminaalkoodeks. Reformiga ühendati need õigusharud kriminaalõigus ja halduskaristusõigus ja loodi uus õigusaru karistusõigus. Karistusõigus näeb karistuse ette nii kuritegude kui ka varasemate haldusõigus rikkumiste eest praegu väärtegude eest
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
KARISTUSÕIGUS SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseisu moodustavad mitu asjaolu: · objektiivsed asjaolud: tegu ehk tegevus 1) mittemateriaalne tegu 2) materiaalne tegu, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus (§ 16) tahtlik tegevus, k...
Kõik, mis ei ole lubatud, on ... Kõik, mis ei ole keelatud, on ... (NB! s.o. siiski vaid võlaõiguslik põhimõte) Triin Roosve SKA lektor Õigus jaguneb • Avalik õigus • Eraõigus - Riigiõigus - Tsiviilõigus: - Rahvusvaheline õigus tsiviilõiguse üldosa - Haldusõigus võlaõigus - Finantsõigus asjaõigus - Karistusõigus perekonnaõigus - Protsessiõigus pärimisõigus - Äriõigus Triin Roosve SKA lektor Avalik õigus Eraõigus Huviteooria Lähtub ühiskonna Lähtub üksikisiku ehk avalikest kasust huvidest Subjektiteooria Vähemalt 1 pooltest Mõlemad peab olema riik (ehk subjektid on füüs.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
