Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale. Põhjavesi hästi liikuv. Mikroreljeef mätlik. Glei või soostunud mullad. Toorhuumuse horisont 10-30 cm. Puistud segapuistud - kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd. Boniteet II-III. Alusmets hõre, kuid liigirikas - pajud, pihlakas, toomingas. Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik - angervaks, naat, sõnajalad. Pidev sammalkate puudub. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt-le. Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 9.7 Rabastuvad metsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad.Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. Sinika (sn) kasvukohatüüp - levivad tasastel, madalamatel aladel. Lähtekivimiks liivad. Muld tugevasti leetunud
Kasulik on ka nn. modelleerimine e. mudelõpe- s.o. kartmatuse jälgimine teiste juures. Laste paranemisel psühhoteraapilise ravi tulemusena on väga oluline osa lapsevanematel. Lapsevanema aktiivse abita ei ole peaaegu võimalikki last ravida. Lapsed vajavad lihtsalt piisavalt häid ja turvalisi vanemaid, et õppida hirmudega toime tulema ja neid ületama. Üldiselt on tulemuslikuks peetud Kognitiiv-Käitumuslikku Teraapiameetodit (kasutatakse ka lühendit KKT). Selle teraapiameetodi puhul kasutatakse erinevaid käitumuslikke ja kognitiivseid (e. arutlemisega seotud) võtteid foobiast üle saamiseks. Antidepressantide kasutamine pole kindlasti mitte kohustuslik samm foobiaravis. Seda kasutatakse juhul, kui patsiendil on kaasuvaks häireks depressioon, see võib olla psühholoogi või psühhiaatri soovitus, kuid kedagi ravimit võtma nad sundida ei saa. Tasu ravi eest oleneb sellest, kas pöördud riiklikusse raviasutusse (näit. Põhja-
Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd
ka Ida Virumaa ja Valgamaa. Kõige rohkem on mändi (38%), kaske (30%), kuuske (24%), hallleppa (4%) ja haaba (2%) ja teised (2%). Kõige suurema tootlikkusega on hallalepp, haab ja kuusk. Eelmise sajandi jooksul on Eestis koostatud mitmeid metsakasvukohatüüpide 3 klassifikatsioone. Need kirjeldavad iga tüübi iseloomulikke tunnuseid ja põhjuseid, miks neid üksteisest eristada. E. Lõhmuse kasvukohatüüpide (lühend kkt.) süsteem põhineb mullal ja taimekooslusel koos, kkt. ja tüübirühmad eristatud statistilisel meetodil. Klassifikatsiooniüksused metsatüpoloogias: KLASS tüübirühm- määratakse mulla lähtekivimi ja omaduste järgi 3 Metsakasvukohatüüp- ühesuguste looduslike (klimaatiliste, mullastikuliste ja hüdroloogiliste) taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga territooriumide kogum. Kasvukohatüüp on metsatüpoloogia põhiühik.
tüübirühma (jaotamise aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi). Erinevad kasvukohatüübid on paigutatud Lõhmuse metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemile. 1. Loometsad- maapinnalähedastel, vähem kui 30cm paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega (III-V bon). Leesikaloo (II) kkt. (Loometsade kõige kehvemate tingimustega kkt) Muld- väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10cm. Puistud – esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask, metsade boniteet madal V-Va, puud tormihellad (õhuke mullakiht). Alusmets – kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik – hõre, iseloomulikud on lubikas, leesikas, metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi
Kasvab nii korrapäraste kui ka ebakorrapäraste sademetega piirkondades. Levikuala aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus 3...15° C. Kasvukohad: Kuivad liivaluited; Nõmmed; Niisked soodes ja rabad. Muldadest on esindatud liivmullad, turvasmullad, leetmullad, gleimullad jt. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja kasvukoha kõrgus ulatub tavaliselt 1000...1200 m. Mänd vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Mänd kasvukohatüüpides: Pohla kkt- esineb kõrgematel pinnavormidel, leedemuldadel. II-III boniteedi männikud. Mustika kkt- sagedamini II...III boniteedi männikud või kuusikud, segapuistutes esineb kaske ja haaba. Kanarbiku kkt- õhukeselt leetunud harilik leedemuld mitmesuguse päritoluga liival. Levinud saartel, Põhja-Eestis ja Peipsi põhjakaldal. Sambliku kkt- iseloomulik vähelagunenud turbakiht lasundi ülaosas ( boniteediklass IV...Va).
selektiivsed 14. Kujutlustega tööks nimetatakse patsiendi mõtete suunamine positiivsele ja temale turvalisse kohta 15. Eksponeerimiseks nimetatakse korduvalt välditava tegevuse/olukorra/asja esitamist patsiendile 16. Lõõgastustehnikate hulka kuuluvad autogeenne treening,hingamisharjutused 1. Kultuurilinee norm lähtub - enamusest lähtuv, normaalne on see, mida kõik teevad. 2.KKT loojaks peetakse – Beck 3.KKT peamine ja kitsam eesmärk on - : korrigeerida negatiivseid automaatmõtteid 4.Negatiivsete automaatmõtete aluseks on – HÄIRE AVALDUMISE VORM 5.Käitumuslikud tehnikad on peamiselt suunatud – praktilisele probleemidele 6.Kognitiivne viga, mille korral enda nägemine mingi välise sündmuse põhjusena, ilmneb – personalisatsioonis 7.Depressiooni KKT pikkus on tavaliselt – 20 seanssi 8.Hirm sattuda väikeses grupis teiste inimeste tähelepanu keskpunkti avaldub – SOTSIAALFOOBIAS 9
Nagu mainitud, on Läänemeri Põhjamerega ühenduses Taani väinade kaudu, mis on üsna kitsad ja madalad. Jäätumine- Kui merevesi jahtub jäätumistemperatuurini, mis Läänemeres on vahemikus -1°C ...-0.1°C, siis toimub jäätumine ja algab jäätalv. Läänemere jää esineb kinnis- ja triivjääna. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. 5) Jänesekapsa ja sinilille kkt- Laanemets Mustika kkt- Palumets Naadi ja sõnajala kkt- Salumets Osja, tarna, angervaksa kkt- Soovikumets Variant B 1) Rannakoosluste tunnused - soolase vee mõju - vähearenenud muldkate - mereheide - avatud maastik - toimivad rannaprotsessid, jää mõju. - taimestumine vähene - halofiilid nitrofiilid 2) Antropogeense tekkega inimtekkelised kooslused - Tänapäeval on enamus eluskooslusi mõjutatud inimtegevusest. Euroopas on peaaegu kõik metsad kasvanud
eriti levinud Kagu-Eestis. Sinilille (sl) - levinud positiivsetel pinnavormidel, kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head, kõige enam kuusikuid (2/3), Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. Salumetsad Naadi (nd) – kõdukiht puudub, huumushorisont tüse – 25-30 cm, viljaka mulla ja soodsa veerežiimi tõttu Eesti viljakaim kkt, esinevad nii segapuistud kui kuusikud, laialehelised lehtpuuliigid, bon. Ia-I (harva II), peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. Sõnajala (sj) – salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes, võib esineda üleujutusi, esinevad lehtpuu segapuistud – sanglepp, kask, haab, II rindes pärn, saar, jalakas. I (Ia-II) bon, esineb väikeste aladena – 1%. Soovikumetsad – ajutiselt liigniisketel muldadel.
IX kl KKT. Elektrilaengud 1. (10p) Looduses esineb kahte liiku laenguid positiivne ja negatiivne. Kahe laetud keha vahel mõjub elektrijõud, kusjuures erinimeliselt laetud kehade vahel esineb tõmbejõud, samanimeliselt laetud kehade vahel aga tõukejõud. Kahe keha vastastikusel hõõrumisel läheb osa pool laengust elektrone ühelt kehalt teisele, seejuures omandavad mõlemad kehad laengu kuid elektri laengud. Seda nähtust nimetatakse elektriseeritud kehaks. 2.(4p) Laetud keha ümbritseb alati elektriväli, mis levib kiirusega 300 000 km/s Laetud keha läheduses on elektrivälja mõju tugevam, kehast eemaldumisel mõju nõrgeneb. 3.(2p) Positiivselt laetud keha A elektrivälja asetati neutraalne keha B.(joonis) Välja mõjul paigutuvad elektronid neutraalses kehas ümber nii, et ühes otsas tekib elektronide paljusus, teises otsas elektronide vähemus. 3.1 (2p) Näidake joonisel laengu jaotuvus kehas B. 3.2 (4p) Tehke analoogiline joonis ja näidake lae...
tegemist rakkembooliaga. Selliselt metastaseeruvad eelkõige sarkoomid. Apoptoos on kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. See on kõige äärmuslikum kaitsemehhanism, kus organism kõrvaldab vähipotentsiaaliga rakud. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks. Materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4hi_geneetika http://biomedicum.ut.ee/~mesila/patoanatoomia/KKT/KASVAJAD.html http://www.ebc.ee/loengud/maia_gen/GEN_21_24.htm#q22 `'Molecular Biology of the Cell'' Fifth Edition Alberts, Johnson, Lewis, Raff, Roberts, Walter 2008
Nõmmemetsad - hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainetevaesematel liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liivkarusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruhein jt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kkt: sambliku ja kanarbiku. Iseloomulikud on metsapõlengud (nt. Vihterpalu), põlendikud metsastuvad väga aeglaselt. Sobivad hästi puhkemetsadeks, ent ei talu tallamist ja on tuleohtlikud. Palumetsad on nime saanud Lõuna-Eesti paludest seoses kunagiste metsapõlengutega ja iseloomuliku taime pohla ehk paluka järgi. Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leedemuldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske
madal eneshinnang; kaalu langus; muutused mõtetes 15) Mis on kolm tunnust mille poolest depressioon ja ärevushäired erinevad? Depressioon: mõtted-minevikuvormis; üldised mõtted ,,kõik"; mõtted on minavormis Ärevushäire: mõtted-tulevikus; konkreetsed,valikulised mõtted; mõtted situatsiooni olukorraga 16) Midagi oli veel vaja lahtikirjutada,mida sa pead tähtsaks töötades psüholoogilise patsiendiga nagu õde kasutades KKT ? *on vaja küsida miks patsient mõtleb niimodi,miks ta otsustas teha niimidi *ei tohi öelda "ära muretse,et kõik on korras" või ,,et,see ei ole probleem,kõik saab korda" *on vajalik positiivne mõtlemine suhtlemisel 17) Sitatsioon: mis häire? Kitjuta tunded,mõtted. Mul oli : 35 a.naine saabus haiglasse. Midagi teda ei huvita ,ei taha kellegiga suhelda. taha enam elada,ei taha kedagi näha......Ütleb et ta ei ole hea ema ega abikaasa
võib olla pikalt varajatud. Söömishäirete ravi on kompleksne ja kohaldakse vastavalt patsiendi eripärale. Ravi eesmärgiks on patsiendi psüühiliste ja füüsiliste sümptomite leevendamine. Ravi individuaalsed eesmärgid sõltuvad sümptomite raskusest ja haigusloost. Haiguse varajane ravi kiirendab tervenemist ja parandab prognoosi. Psühhoteraapia on tähtsaim ravivorm kõigi söömishäirete puhul, näiteks kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) on osutunud buliimia ravis efektiivseimaks ravi meetodiks. KKT keskendutakse haigust säilitavate mõtte- ja tegevusmudelite parandamisele. Anorekia puhul on efektiivseteks osutunud pereteraapia (noorukitel), lisaks kasutatatakse individuaal-, interpersonaalset- , KKT- ning psühhodünaamilisteraapiat. Söömishäiretes paranemine on pikaajaline protsess ja sageli esineb tagasilangust. Anaoreksiast paranenute protsent on madal: osadel neist jäävad püsima kehataju häire,
Valdavalt põuakartlikud Kõik 3 alltüüpi jaotatakse liikideks Ea ja B väljakujunemise järgi: Soojenevad kevadel kiiresti 1. LI, L(k)I, LsI nõrgalt e. väga õhuleselt leetunud: Ea < 7 cm, B tihenemata, kuid Aastafütoproduktiivsus 59 Mg ha-1 C-st eristatav (sambliku kkt) Ls palumännikute boniteet IIIII L nõmmemännikud IVVa 2. LII, L(k)II, LsII keskmiselt e. mõõdukalt leetunud: Ea 715 cm, B nõrgalt L põlluna 35 45 hp (mineral. rikkamatel liivadel) tihenenud, Bhf, Sobivad lupiin, tatar ja rukis
elatusvahendite tarbimistel. Kui tahame ököloogiliselt elada, siis peame ka rohkem maksma. Alternatiiv energia kasutamine võimaldaks inimkonnal pärandada fossiilseid kütuseid ka lastele. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Biok%C3%BCtus http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php? op=modload&name=News&file=article&sid=7043&mode=thread http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=6366 http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/kirjandus.php?kkt=13 http://exuyum.nw.eenet.ee/gmo/index.php? option=com_content&task=view&id=159&Itemid=40
Suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. HEJ tammi taha tekkiva veehoidla tõttu: · hävivad paljud looma ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad; · muutub kohalik ökosüsteem; · muutub kohalik kliima (suurem aurumine); · piirkonnas võib tekkida seismilisi probleeme HEJ tammi tõttu: · on häiritud kalade liikumine jões; · Jõuab jõe alamjooksule vähem settematerjali (viljakat muda); · kuhjuvad setted tammi taha ja veehoidlat peab aegajalt puhastama. Näiteks KKT HEJ Paisu taha tekkinud veehoidla ujutas üle 1000 km 2 suuruse ala. Vee alla jäid ligi 100 linna ja 1,9 miljonit inimest pidi seetõttu mujale kolima; 24 500 ha põllumajanduslikku maad; umbes 1000 arheoloogilist vaatamisväärsust; väga paljud sh haruldased looma ja taimeliigid. TÄNAME KUULAMAST
1 Abimaterjalideks on internetis google otsingumootor. 1. Üldiseloomustus Proovitükk asub Roela metskonnas. Kvartali number on RO198 ja uuritud on eraldis 15. Kasvukohatüüp on karusambla-mustika. Eralduse pindala on 3,3 hektarit. Proovitükk on 25 meetrise raadiusega. Peamiseks puuliigiks on Mänd ja selle keskmine vanus on 35 aastat. Mõõtmised tehti teisel juulil 2002. Tabel 1. Proovitüki info. Yld12.xls prt aasta kood kv er mkaasta kkt pe a r1 r2 815 2002RO RO198 15 2001KR MA 35 20 0 prt kuupaev reljeef mreljeef raieliik esimene dü samm viimane dü a Weib b Weib c Weib 81502-Jul-02 LAINJAS MATLIK 7,5 2 21,5 1,6084 6,4782 6,4 2. Tunnuste liigid Tabel 2. Tunnuste liigid Pidev Diskreet Arvuline Mittearvulin Järjestustun Nominaaltu
Valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline. Puistutest on valitsevad hõredad puhtmännikud. Alusmets tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud, puhmasrindes kanarbik, pohl. Kuivad ja tuleohtlikud metsad. Metsa looduslik uuenemine on puudulik, raiestikud uuenevad väga vaevaliselt. Kanarbiku kasvukohatüüp – toitainetevaesel liivadel asuva kuiva kasvukohatüübiga. Võrreldes sambliku kkt on muld tugevamini leetunud. Muld mõnevõrra niiskem, tugevalt happeline. Puistutest esinevad hõredad puhtmännikud. Alusmets puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik on liigivaene, rohkesti kanarbikku. 1.1.3. Palumetsad Pohla kasvukohatüüp - esineb reljeefi kõrgematel osadel. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud harilik või huumuslik leedemuld või sekundaarne leedemuld. Kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud
• Eesti ekspordib umbes 70% oma toodangust: • Suurimad eksportijad: aparaadi-, puidu-, keemia-, metalli- ning kummi- ja plastitööstus – kogu ekspordimahust ligikaudu 60%. 9 Eestis tegutsevad ettevõtted (II) • Põlevkivi sektoris tegutseb neli suuremat ettevõtet: • Eesti Energia AS (EE), Viru Keemia Grupp (VKG), Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (KKT) ja AS Kunda Nordic Tsement (KNT); • Igal ettevõttel on oma kaevanduse, elektri- ja soojatootmise ning esimesel kolmel ka põlevkivi õlitootmise allharud; • Põhiline osa põlevkivist tarbitakse elektrijaamades ja põlevkiviõli toorainena, 2013. aastal toodeti 85% elektrist põlevkivist; • Sektor liigub suurema põlevkivi ümbertöötlemise suunas; • Suurendatud on õlitootmise võimekust. 10
mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984.a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (nn. Lõhmuse klassifikatsioon)
Töötavad koos lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog jpt. - Lastekaitseseadus kohustab igaüht andma teada abivajajast lapsest. Lahendused Terviklik lähenemine terviseprobleemidesse, usalduslik suhe, eneseabi. Muutused elukeskkonnas, sotsiaalne abi: - Erinevate õppeprogrammide muutused - Vanemate nõustamine - Koostöö lastekaitsespetsialistiga Psühhoteraapia: - Pereteraapia - Individuaalne teraapia (KKT) Ravimid: - Antidepressandid - Aktiivsus ja tähelepanuhäire ravimid - Antipsühhootikumid - Anksiolüütikumid - Uinutid - Käsimüügiravimid - Vajadusel statsionaarsed uurinugd, ravi LAPSEEA VÄÄRKOHTLEMISE MÕJU AJU STRUKTUURILE, FUNKTSIOONILE JA ÜHENDUVUSELE Aju arengut juhivad geenid kuid kujundavad kogemused - Vägivald - Hooletussejätmine - Pere düsfunktsioon Adverse Childhood Experiences (ACE)
Kõdusoode täiendav kuivendamine efekti ei anna. Kuivendamise tulemusi võime hinnata ka puistute tootlikkuse (boniteedi) tõusu alusel.Tulemus sõltub kuivendatavate puistute algtootlikkusest. Kuivendamise tulemused sõltuvad:soo tüübist, iga sootüübi piirides konkreetsetest hüdroloogilistest tingimustest, turba viljakusest, Mida suurem on mulla potentsiaalne viljakus ja mida paremini on need peale kuivendusjärgselt, seda suurem on puidu juurdekasv. Erandiks on ld kkt, sest muld on kõige viljakam ning puidu juurdekasv sõltub suuresti liikuva põhjaveest, mille kuivendamine võib tekitada vastupidise efekti SOO JA SOOSTUVATE METSADE KUIVENDAMISE TULEMUSED. Tulemused sõltuvad soo tüübist. Mida kõrgem turba potensiaalne viljakus, seda suurem kuivendamise tagajärjel saadav toodang.Lodu kkt võib tootlikkust vähendada. Noored puistud reageerivad enam kui vanad. Tootlikkusele aitavad peale kuivendust kaasa ka parem majandamine.
Kasvukohatüüp: Jänesekapsa Peapuuliik: Kuusk Oxalis site type Spruce 1111 Kood: 1722 KKT= JK PL= KU Eraldusi: 3730 Number of compartments K= 1 Kultuur Seeded or planted OHOR= 4 Mulla organogeense Thickness of organic horisondi tüsedus, cm layer of soil, cm Mudeli parameetrid
esineb ka paepaljandeid. Ühed kuivemad metsad Eestis põhjavesi ulatub sügavale ja pole taimedele kättesaadav. Mida rohkem on paekivi murenenud seda parem on taimedele. Nõmmemetsad(sambliku,kanarbiku): Kuivadel toitainevaestel muldadel kasvavad metsad.Nõmmemetsi leidub rohkem Põhja,-Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel.Kasvupinnas on happeline ja põhjavesi asub mitme meetri sügavusel. Palumetsad(pohla,mustika kkt.): valgusküllased ja kuivad metsad mis on kõige eelistatumad puhkemetsad. Soostuvad metsad(sinika,karusambla): Põhjavesi ulatub kõrgele. Lähtekivimiks toitainete vaene liiv.Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont. Soometsad( siirdesoo, raba):Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti lagunenud. Alaliselt liigniiske.
tuumakütusest ning 1% vee-energiast. Suurbritannias on alternatiivsete energiavarude kasutamise trend kasvav ja väga mitmekülgne. Kasutusel on aatomi-, tuule-, hüdro-, tõusu-mõõna, lainete, päikeseenergia. Samuti toodetakse energiat munitsipaal- ja üldtööstuslikest, spetsiaaltööstuslikest, ja põllumajanduse ning metsanduse jäätmetest. (http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/kirjandus.php?kkt=13 28/03/08) Kuna Suurbritannia on saareriik, on tal väga head eeldused just tuule- ja hüdroenergia kasutamiseks. Riigi suuremad linnad asuvad just ranniku lähedal, mistõttu energiakadu toodetud energia tarbijani transportimisel on võrdlemisi väike. 2001. aastal oli elektrienergia toodang 3829 kg õli inimese kohta elektrienergia tootmiseks. Maailma riikide hulgas annab see 32. koha, edetabeli juht on naftariik Qatar.
86626555 Näide 5.7. Olgu funktsioonitunnuseks teatud metsatüübist juhuslikult valitud kümne puistu hektaritagavara ja kõrguse suhte aritmeetiline keskmine Eesti riigimetsa 50-aastastes puistutes. Antud suurus on teatud mõttes metsatüübi puistu tiheduse näitaja, mis iseloomustab puidutagavara kõrgusühiku kohta. Tabelis on see suurus arvutatud kolme peamise puuliigi (männikute, kuusikute ja kaasikute) ja nelja kasvukohatüübi (kastikuloo, jänesekapsa, sinilille ja kõdusoo) jaoks. KKT MA KU KS KL 8.44 7.7 6.25 JK 11.66 12.04 10.09 SL 10.17 10.55 9.16 KS 11.4 10.95 8.65 Meid huvitab, kas tagavara ja kõrguse suhe on antud puuliikidel erinev ning kas see suhe Kahefaktorilise dispersioonanalüüsi protseduuri kordusteta andmestiku jaoks valida: Andmed, Data Analysis, Anova: Two-Factor Without Replication.
Obsessiivne kahtlemine sageli kaasnevad kontrollimisrituaalid Somaatilised sundmõtted AIDS Sümmeetria ja süsteemivajadus Agressiivsed- ja seksuaalsed sundmõtted Sagedasemad sundteod: kontrollimine, pesemine, arvutamine, küsimine ja katsumine, sümmeetriline korrastamine, kogumine, mitu eritegevust. Ärevushäired ravi Farmakoteraapia selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, trankvilisaatorid. Psühhoteraapia KKT lahenduslik probleemikäsitlus ning vältimise astmeline ületamine. Trankvilisaatorid ja anksiolüütikumid ärevuse ja hirmu leevendamiseks (oht füüsilise sõltuvuse tekkimine). SSRI ravikuurid pikaaegsed paanikahäirel ~1 aasta; üldistunud ärevushäirel perioodiline? eluaegne? *Kui laps saadud vanemas eas (ca 40aastaselt), siis lapsed psüühiliselt rahulikumad ja võimekamad. Vanematel rohkem aega neile pühendada jne. Loeng 6 Toomas Põld 15.03.2016
igale TRU-le eraldada eraldi sagedus, seega peab hakkama sagedusi moonutuse või hajumisena. Järgnevalt tuletame meelde mingi vahemaa tagant korduvkasutama. Korduvkasutuse tegur sõltub: a KKT PK + b KKT AK KKT = elektromagnetlaine levimise põhitõed ja vaatleme mõningaid põhilisi · levikeskkonnast leviprobleeme. · raadiovõrgu konfiguratsioonist Konfiguratsioon ja võimsuse bilanss
Kontrollima moonutatud automaatmõtete poolt ja vastu argumente. Asendama automaatsed seletused reaalsemate tõlgendustega. Õppima identifitseerima ja muutma ebaotstarbekaid veendumusi, mis soodustavad kogemuste moonutamist. Kognitiivse teraapia rakendamine Näited: Viha juhtimine Abieluprobleemid Söömishäired Sõltuvushäired Erinevad lapseea raskused KKT olemus KKT lähtub keskkonna, käitumise ja indiviidi vastastikustest mõlemapoolsetest mõjudest KÄITUMINE KESKKOND INDIVIID KKT kriitika Põhiline kriitika KKT kohta ütleb, et see pole piisavalt individualiseeritud ega paindlik meetod. Vastuseisu tekitab ka asjaolu, et KKT-d peetakse ravimitele alternatiivseks lahenduseks. Kriitikud väidavad, et KKT pakub muredele kaasaelamist ning hingelist tuge nagu
- Antipsühhootilised ravimid aitavad kontrollida psühhootilisi, positiivseid sümptomeid (luulumõtted ja hallutsinatsioonid), aga mitte eriti negatiivseid ja kognitiivseid sümptomeid - Psühhoteraapia o Pereteraapia o Kognitiiv-käitumuslik teraapia o Sotsiaalsete oskuste treening o Ei sobi psühhoanalüütiline teraapia - Kõige tulemuslikum = ravi + psühhosotsiaalne sekkumine Skisofreenia KKT - KKTga saab vaidlustada düsfunktisonaalseid mõttemustreid, käsitleda hallutsinatsioonide tõlgendamist, genereerides neile alternatiivseid aktsepteeritavaid seletusi - Kognitiivse teraapia eesmärkideks - Toetada kohanemist igapäevaeluga - Õppida ära tundma tagasilanguse märke - Omandada lõdvestumistehnikaid, et stressi ja ärevusega toime tulla - Idenfitseerida düsfunktisonaalseid mõttevigu, mis võivad tugevdada katastroofilist või
Nende arv kasvas 65 600 võrra ehk 3,6% võrreldes 2011.a. Nende poolt veedetud ööde arv oli 3,82 miljonit (kasv 2%). KASUTATUD KIRJANDUS · 1996. Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: ''Eesti Entsüklopeediakirjastus'', 20- 40 lk · 1984. Eneke. Tallinn: ''Valgus'', 341-344 lk · http://globalis.gvu.unu.edu/indicator_detail.cfm? IndicatorID=19&Country=GB 16/03/08 · http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/kirjandus.php?kkt=13 28/03/08 · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.htm 09/03/08 · http://miksike.com/docs/referaadid2007/Suurbritannia_kristiklopets.htm 28/03/08 · http://et.wikipedia.org/wiki/London#Turism 02/04/08 · http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia 05/03/08 · http://worldfactbook.com/country/United%20Kingdom/2006/econ 30/03/08 · http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-
Aeglaselt soojenevad külmad mullad ja kultuuristamisel vajavad kuivendamist. pH G01 alla 5,6. Soomullad: (M,R,S) raba-, siirdesoo, madalsoo-, lammimadalsoo-, rannikusoomullad Jagatakse väga õhukesteks(30-50cm), õhukesteks(50-100) ja sügavateks(üle 100cm) T kihi paksuse järgi. Täpsema jaotus turva lagunemisastme järgi. M: üle 30cm T2 või T3. Toituvad põhjaveest või üleujutustes. 7,8% har. maast. 55% soodest. Metsad madalsoo, lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo kkt. Rohumaad nii liigirikkad kui vaesed. Tekivad maismaa soostumisel või veekogude kinnikasvamisel. S: 9% Eesti soodest. Aladel, kus põhjaveest toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega. Tekivad madalsoode rabastumisel. Metsadest padumetsas. 0,1% haritaval maal. Ülesharimiseks sobivad rohusood. R: Atmosfäärse toitumisega. Tekivad siirdesoo edasisel rabastumisel. Osa rabasid järvede kinnikasvamisel. 0,1% haritava maana. 36% Eesti soodest. Ei harita. Turba tootmiseks. Lääne-Eesti.
arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee, porosamblik, palju seeni. Palumets- peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Üldised tingimused: tekivad pärast metsapõlengut, lubjavaesed. Puu- ja põõsarinne: männid, kuused, arukask, põõsarinne hõre. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: pohl, mustikas, öövilge ja kanrbik, kilpsõnajalad, samblad. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline – pohla. Ja mustika kkt- Laanemets- Kagu-Eestis, hajutatult. Üldised tingimused: kõrge kasvulised puud, tihedad metsad, hämarad, liivsavi-moreen, parasniiske. Puu- ja põõsarinne: domineerivad kuusk, haavad, kuuse-männi segametsad. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: jänesekapsas, leseleht, sõnajalad, laanelill, palju metsa samblaid. Sinilill ja jänesekapsa kkyt - Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud.
teiste ettenägematute kahjude vastu. Tabel 6. Kodukindlustuse pakkujad ja paketid. KINDLUSTUSE PAKETT PAKETI KIRJELDUS PAKKUJA Salva Koguriski Kindlustatakse väga paljude riskide vastu, s.h tulekahju, kindlustus torustiku lekke, kuriteo ja tormi-kahjust tulenev kahju. Piirangud on loetletud Salva kodukindlustuse tingimustes. Tingimused (KKT-14.04, 13.10.2013). If Klassikpakett Hüvitatakse vandalismist, murdvargusest, röövimisest, torustikulekkest ning tulekahjust, rahest ja tugevast tuulest põhjustatud kahjud. Lisaks hüvitatakse kõik ootamatud ja ettenägematud kahjud, mis ei ole tingimustega välistatud. Tingimused (If, 13.10.2014).
Somaatilised sundmõtted – AIDS Sümmeetria ja süsteemivajadus Agressiivsed- ja seksuaalsed sundmõtted Sagedasemad sundteod Kontrollimine Pesemine Arvutamine Küsimine või katsumine Sümmeetriline korrastamine Kogumine Mitu eritegevust Ärevushäired – ravi Farmakoteraapia – selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, trankvilisaatorid Psühhoteraapia – KKT – lahenduslik probleemikäsitlus ning vältimise astmeline ületamine Trankvilisaatorid ja anksiolüütikumid: ärevuse ja hirmu leevendamiseks (oht füüsilise sõltuvuse tekkimine) SSRI (selective serotonin reuptake inhibitors) – ravikuurid pikaaegsed: Paanikahäirel ~1 aasta Üldistunud ärevushäirel perioodiline? Eluaegne? Postraumaatiline stressihäire Traumakogemus, millest mõtlemine ja rääkimine tekitavad tugevat ärevust
Proovitükk asub sulglohu äärel. Osaliselt takistavad kevadise liigvee äravoolu maaüksusega piirnevad raudtee- ja teetamm. Kuna turba kiht puudub, on proovitükil tegemist mineraalmullaga, seega kuulub proovitükk arumetsade klassi. Proovialal puudus metsakõdu horisont. ,,Eesti metsakasvukohatüüpide" (Lõhmus 2004: 17-18) järgi saab siis kasvukohatüübiks olla ainult naadi, sinilille või kastikuloo kasvukohatüüp. Kastikuloo kkt võib välistada, sest see kasvukohatüüp esineb õhukesel või koreserikkal rähkmullal. Kuna proovitüki mullaks on keskmise sügavusega gleistunud rähkmuld, on kõige tõenäolisem metsatüübirühm proovitükil laanemets või salumets. Keskmise sügavusega gleistunud rähkmuld on tavaliselt rohkem iseloomulik naadi kasvukohaüübile. Proovitüki alustaimestikus esineb ohtralt maikellukest ja sinilille, veidi
seatud ainult põllumajandussektoris. Tegutsemisluba on vaja pangandustegevuseks, ja seda sõltumata sellest, kas tegu on Ungari või välismaise ettevõttega. Ettevõtete asutamist ja tegutsemist reguleerivad kaks peamist Ungari seadust äriühingute seadus ning ettevõtete registreerimise seadus. Nende kohaselt võivad ettevõtted Ungaris olla järgmistes vormides: · Osaühing (Unlimited partnership/Közkereseti Tarsasag Kkt.) · Aktsiaselts (Limited partnership/Betéti Tarsasag Bt.) · Ühisettevõte (Joint Company(Közös Vallalat Kv.) · Usaldusühing (Kórlatolt Felelössegü Tarsasag Kft.) · Täisühing (Reszvenytarsasag Rt.) Välismaised ettevõtted võivad rajada ka esinduse või harukontori (filiaali). EL ühinemisel 1. mail 2004 integreeriti Ungari äriühinguõigusesse veel kaks ettevõtte tüüpi European Economic Interest Group ja Societas Europea.
meditsiinist kui ka psühholoogiast. Psühhoteraapia jaotatakse neljaks suureks rühmaks: psühhoanalüütilised või psühhodünaamilised, käitumuslikud ja humnastlikud/eksistensialstikud suunad. (Psühhoteraapia, 2010) Kognitiiv-käitumuslikud teraapiad – teraapiad, mis keskenduvad käitumis- või mõtlemismustrite kindlakstegemisele ja muutmisele. kognitiiv-käitumuslik teraapia ehk KKT biheivioristlik teraapia ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia dialektiline käitumisteraapia Psühhodünaamilised teraapiad – teraapiad, mis põhinevad psühhoanalüütilistel teooriatel. Teraapia eesmärk on sageli alateadlike konfliktide teadvustamine. Eestis on esindatud: Psühhoanalüütiline teraapia Analüütiline psühhoteraapia (jungiaanlik)
, seoses ebakindlusega esine hirmu -Konsulteeri psühholoogiga surmaärevust haiguse prognoosi põhihaiguse vastu -Soovita patsiendile eneseabivõtteid suhtes, millest annab kahe päevaga; -Paku patsiendile kognitiiv- -Patsiendi tunnistust hirm käitumisteraapiat (KKT) informeerimine enneaegse surma ees -Manusta ravimeid tema haigusest ja (Herdman 2016: 334) (antidepressandid) arsti korraldusel tema sugulasi (Generaliseerunud ärevushäire ja... haigusest, 2014:18-19)
käitumine karistatava suhtes muutub karistatavale sobivaks pärast karistamist o Tulemus võib olla vaid lühiajaline - Prosotsiaalse käitumise õpetamine o Proaktiivse agressiivsuse vähendamine: prosotsiaalsed eeskujud lastele, peresekkumised, õpetatakse vajalike tulemuste saavutamiseks mitteagressiivseid oskusi o Reaktiivse agressiivsuse vähendamine: KKT tehnikad, relaksatsioonitehnika Taasühiskonnastamine Eesti vanglasüsteemis - Suurim probleem antisotsiaalsetes hoiakutes - Efektiivsem kognitiiv-käitumisteraapia - Eestis valdavalt sotsiaalprogrammid (KKT põhised) o Sotsiaalsete oskuste arendamine o Sõltuvusprobleemid o Multidimensionaalne pereteraapia alaealistele o Seksuaalsuunitlushäired – positiivne psühholoogia o Viha juhtimine ja agressiivsuse asendamine
puistus 30-40 a. valmimist jagub kaheks üheseemneliseks kasvukohatingimuste alusel), selleks Kasvab Norrast kuni Krimmi ja Kaukaasiani. osaks. Vilja kannab igal aastal, paljuneb jagatakse metsad kasvukohatüüpideks Areaali põhjaosas moodustab puistuid koos kergesti seemnetest aga annab ka (kkt). sanglepa ja kuusega, lõunapool koos kännuvõsu. Metsade majandamine toimub Eestis suures osas tammega. Puhtpuistuid moodustab harva. Noorelt kasvab kiiresti, üle 10-20 a. puudel kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt- Eestis suhteliselt vähelevinud (saarikute kasvukiirus väheneb. Võib saada 150-200 ides kasvatatakse erinevaid puuliike,
10 1) Pereteraapia - Söömishäired on seotud kogu perekonnaga, need tekitavad muret ja pinget kõikides pereliikmetes. Pereteraapia eesmärgid on: pereliikmete informeerimine söömishäiretest ja nende ravist, peresuhete pingete allikate väljaselgitamine ja pereliikmete toetamine. 2) Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) - Selle teraapia eesmärk muuta tundeid ja mõtteid, mis inimesel on iseenda keha ja söömise suhtes. KKT's räägitakse ka tervislikust toitumisest, tervisliku kehakaalu säilitamisest ja lädvestumistehnikatest. 3) Psühhodünaamiline teraapia - Selle teraapia puhul on inimesel võimalik turvalises keskkonnas ja terapeudi juuresolekul saada teadlikuks oma erinevatest külgedest. Selles vaadeldakse valusaid tundeid, pingelisi suhteid ja lapsepõlve kogemusi
Leetgleimullad LG 117000 ha (2,9%) kestvalt liigniisked mullad, paiknevad Lk ja Lkg muldadest veelgi madalamatel reljeefielementidel; - muldadel tugevasti happeline reaktsioon; - välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil,enamasti liivadel - põhjavesi ulatub pidevalt või sageli mullaprofiili, sellest tõusev kapillaarvööde ei ulatu maapinnale; - intensiivse soostumise tulemusena tekkinud AO horisont; - levik peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Rohumaadel jussheina kkt., Eesti halvimad mullad. MKT: mustika-karusambla männikud, III-IV boniteet a) Leetunud gleimullad LkG b) Turvastunud leedemullad LG1 Soomullad 23,2% Eestimaast (920000 ha) alaliselt liigniisked alad (esmane põhjus), pinnal > 30 cm turvast; - mineraalainete sisaldus < 50%; - soomullaks on turbamassi pindmine kiht; - põllu- või metsamaj. seisuk. - soometsad, -karjamaad, -põllud; - veega toitumise tüüp: survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega;
nt prefrontaalse tundlikkuse hüpotees). Akuutse täieliku unedeprivatsiooni mõju tunnetusele (sh tähelepanu ja töömälu, pikaajaline mälu, motivatsioon, oma kognitiivse soorituse hindamine). Kroonilise unepuuduse mõju. Taastumine unedeprivatsioonist. Treatment of Insomnia: An Update. An American Academy of Sleep Medicine Report. Sleep 29(11): 1415-1419. Tõenduspõhised soovitused unetuse raviks (sekkumised; stiimulikontroll; lõõgastumine; unerestriktsioon; KKT; multikomponentne teraapia; paradoksaalne intentsioon; biotagasiside; unehügieen; kujutlusteraapia; kognitiivteraapia). -Rodin S et al. (2008). Clinical Guideline for the Evaluation and Management of Chronic Insomnia in Adults. J Clin Sleep Med 15: 487504. Unetuse hindamine ja diagnoosimine. Sekkumise eesmärgid ja soovitavad tulemused. Psühholoogilised ja käitumisteraapiad. Farmakoteraapiad. Kombineeritud teraapiad.
istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt.) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt.); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril.
muldadest veelgi madalamatel reljeefi elementidel · muldadel tugevasti happeline reaktsioon · välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil (liivadel) · põhjavesi ulatub pidevalt või sageli mullaprofiili, sellest tõusev kapillaarvööde ei ulatu maapinnale · intensiivse soostumise tulemusena tekkinud AO horisont · levik peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Rohumaadel jussheina kkt. Eesti halvimad mullad. MKT mustika karusambla männikud. III- IV boniteet Edasine jaotus: a. Leetunud gleimullad LkG · mullaprofiil nagu gleistunud leetunud muldadel, liivadel esineb huumus rauailluviaalne horisont, tihenenud (nõrgkivi) · väga tugevasti happelised, pH<4, sügavamal 4-5, liikuv Al 50-60 mg/100g kohta · P ja K sisaldus väga madal
hulga situatsiooonide ees, mis hõlmavad oma turvalisest keskkonnast väljumist, nt poodiminek, ühistransport, rahvamass jne); sotsiaalfoobia (hirm avaliku esinemise ja sotsiaalsete situatsioonide ees, hirm sattuda tähelepanu keskpunkti); erinevad lihtfoobiad, st hirm konkreetsete objektide või nähtuste ees, mis tegelikult ei ole nii ohtlikud, kui neid tajutakse (ämblikud, maod, kõrgus, kinnine ruum jne.) Foobiate raviks kasutatakse näiteks (kognitiiv-)käitumuslikku teraapiat (KKT) või desensitiseerimist. Üks näide tegelikust teraapiasessioonist (video, inglise keeles) F44 Dissotsiatiivsed (konversiooni-) häired Dissotsiatiivsete (või konversiooni-) häirete ühiseks jooneks on osaline või täielik normaalse integratsiooni hävimine mälu, identsustunde ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel. Tavaliselt suudetakse suures osas kontrollida teadlikult mälestusi ja aistinguid, millele keskendada tähelepanu, ning liigutusi, mida tuleks sooritada
Nõustamise protsessis kasutatavad tehnikad: · Katastroofilise mõtlemise vähendamise tehnika: mis siis saab kui? · Vääromistuste parandamise tehnika: miks seda tehakse ja kuidas saaks parandada? · Enesekesksuse vähendamine: õpetatakse teisi inimesi reflekteerima · Käitumuslik tehnika: suhtlemisoskuste õpetamine, lõdvestamise õpetamine, hirmuga toimetulek jne. Omavahel seoses olevad automaatmõte ja skeem väljenduvad kognitiivse moonutusena. REBT ja KKT mõlemad ütlevad, et kogu psühhopatoloogia põhineb sarnastel irratsionaalsetel uskumustel. Kogemuslikud-ekspressiivsed teraapiad Põhineb konkreetsetel mitteratsionaalsetel sümboolsetel aspektidel. Nt. emotsioonid, kehalised tundmused, kujutlused, fantaasiad. Psühholoogilist heaolu püütakse saavutada loova eneseväljenduse, vahetute tunnete teadvustamise ja tundmusliku kogemise kaudu. Rogersi isiksusekeskne teraapia (IKT). Algselt nim. kliendikeskseks teraapiaks
Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale. Põhjavesi hästi liikuv. Mikroreljeef mätlik. Glei või soostunud mullad. Toorhuumuse horisont 10-30 cm. Puistud segapuistud - kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd. Boniteet II-III. Alusmets hõre, kuid liigirikas - pajud, pihlakas, toomingas. Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik - angervaks, naat, sõnajalad. Pidev sammalkate puudub. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt-le. Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 9.7 Rabastuvad metsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. Sinika (sn) kasvukohatüüp - levivad tasastel, madalamatel aladel. Lähtekivimiks liivad. Muld tugevasti leetunud
annaabi.ee 
