Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Roheline Energia (0)

1 Hindamata
Punktid

ROHELINE ENERGIA
 
Koostasid: Stina  Rebecca  Pettai ja Kristina 
Stradomskaja
Mis on 
… ­ taastuvate energiaallikate baasil toodetud 
energia. (tavaliselt  elektrienergia ).
2011. aasta andmetel, oli Eestis ainult ~5000 
klienti, kes tarbisid Rohelist Energiat.
Peamised rohelise energia tarbijad Tallinnas on 
SEB  pank  ,  Rocca  Al Mare kaubanduskeskus ja ka 
Eesti Energia ise tarbib oma 12 kontoris rohelist 
energiat.
Tarbimine
•Rohelise Energia hind on 
tavaelektrist  kallim 
•Kodutarbijate seas levinuimas Kodu 
1 paketis on hinnaerinevus 1,16 
eurosenti/kWh ehk ligi 12%.
• taastuvenergiate kasutamine 
möödunud 6-7 aasta jooksul kasvanud 
60% 
• moodustades juba  33% maailma 
elektritarbimisest
Päikeseenergia

Eestis toodetakse aastas keskmiselt 1030 kWh 
elektrit

Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia 
tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma 
päikeseelektrijaamadest.
Peegelsüsteemid. Peeglid  
koondavad päikesekiired 
kitsasse punkti, kus asub 
aurugeneraator. Tekkiv aur 
suunatakse turbiinile, mis 
käivitab elektrigeneraatori.
Tuuleenergia
tuuleenergia koguvõimsus Eestis hetkel 269,4 MW
Suurim tuuleenergia osatähtsus elektrienergia 
tootmises on  Taanil  21%, Portugalis (18%), Hispaanias 
(16%).
Tuulikud   Taanis  (meres)
Hiina
USA 
Saksamaa
Hispaania
India
Itaalia
Prantsusmaa
Suurbritannia
Kanada
Taani
Laineenergia
vabaneb mere taseme kõikumisel, kui laine 
tuleb
Geotermaalenergia
•  Geotermaalenergia on  maa 
(geo) sisene  soojus  (therme). 
•  Jaotatakse kaheks:   
­ kõrgetemperatuuriline ­ 
näiteks Islandil kasutatakse 
elektri tootmiseks peamiselt 
90°C+ ja USA­s temperatuuriga 
150°C+.
­ madalatemperatuurilne ­alla 
90°C geotermaalenergia.
•  Eestis rakendatakse 
geotermaalenergiat peamiselt 
maasoojuspumpade abil.
2010. aastal kasutas 26 riiki 
geotermalenergiat elektri tootmiseks.
Peamine geotermaalenergiatootja on USA
Biomassienergia
saadakse organismidest pärineva orgaanilise 
aine (biomassi) kasutamisest.
Hüdroelektrijaam
  * on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia 
muudetakse elektrienergiaks.(Energia vabaneb 
vee vabal langemisel raskusjõu toimel.)
  * Praegu töötab Eestis seitse üle 100 kW 
võimsusega hüdroelektrijaama ja mitu väga 
väikest hüdroelektrijaama.
  * Ehitatakse suurtele jõgedele, kus paisuga 
ülespaisatud vesi paneb langedes pöörlema 
hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega.
KUIDAS TOIMIB?
http://www.tahvel.ee/images/7/7a/H%C3%BCdroelektrijaam.swf
Väike Hüdrogeneraator
3 suurimat maailmas:
1. Hiinas­ Kolme  Kuristiku  18200 MW
2. Brasiilias­ Paraguay 12600 MW
3.  Venezuela ­ Guri 10300 MW
 2/3 maailma hüdroenergia toodangust 
annavad 10 riiki: Hiina, Kanada, Brasiilia, 
USA, Venemaa, Norra, Jaapan, India, 
Venezuela ja Rootsi.
Kolme Kuristiku HEJ 
Hiinas
Kolme Kuristiku hüdroelektrijaama  paisu  
pikkus on 2335 m ja kõrgus on 185 m.
Hüdroelektrijaama võimsus oli 2009. aastal 
22,4 GW ja energiat toodeti 85 miljardit kWh.
Kolme Kuristiku 
Tammi  HEJ asukoht
 Kolme Kuristiku piirkond 
enne HEJ  rajamist
Paisu ehitamist Jangtse jõele 
alustati juba 1994. aastal ja see 
peaks täielikult valmima 2013. 
aastaks.
Keila­Joa 
Hüdroelektrijaam
 see toodab aastas ca 2500 MWh elektrit
 Kohapeal personal puudub, töö käib 
kaugjuhtimise teel
Elektrijaama 
võimsus on  365 
KW ja 
aastatoodanguks on 
ligi 2,5 GWt. 
Ajalugu
Vanimad märkmed pärinevad aastast 1555 (loodi 
sinna  kalakasvatus  ja viljaveski)
1928. aastal hakati seal  tootma  elektrit
1936. Aastal: moderniseeriti elektrijaama, 
laiendati kalakasvatuse  hooneid  ja ehitati uus 
veevõtukanal
1950. aastal juurdeehitis, suurendati võimsust 
kuni 250 KWni
Keila­Joa mõis
HEJ kõrval asuv mõis
Renoveeritakse
Üks Keila­Joa vaatamisväärsustest
Andrei  Dvorjaninov  ja Aleksandr Giduljanov 
plaanivad rajada lossi allkorrusele muuseumi ning 
ülakorrusele majutusruumid
Muudatused 
1999. seisatati elektritootmine 
(hooned olid  aegunud )
Taastati  veski  hoone
Paigaldati uued hüdroenergia 
tootmise  seaded
Kõik HEJ rajatised
2006. aastal avati uus 
rekontstrueeritud 
hüdroelektijaam, tõsteti 
võimsust 365 KWni
Projekst läks Eesti Energiale 
maksma 15 miljonit krooni
Linnamäe HEJ
Linnamäe HEJ 
asub Harjumaal, 
Jägala jõel.
See on Eesti suurim hüdroelektrijaam, 
mille koguvõimsus on 1,1 MW. 
Suurim aastane toodang 7 GWh 
aastas.
HEJ plussid
Eelised
­ Taastuv energia.
­ Keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki.
 Jooksvad kulud väikesed, seega elektri 
omahind väike.
HEJ miinused:
Puudused
 Ehitamine väga kallis.
Saab ehitada vaid sinna, kus on suure languga veerikas jõgi.
Suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile.
HEJ tammi taha tekkiva veehoidla tõttu: 
• hävivad paljud looma­ ja  taimeliigid , kaovad elupaigad ja 
kasvukohad ;
• muutub kohalik ökosüsteem;
• muutub kohalik kliima (suurem aurumine);
• piirkonnas võib tekkida seismilisi probleeme
HEJ tammi tõttu:
•  on häiritud kalade liikumine jões;
• Jõuab jõe alamjooksule vähem settematerjali (viljakat  muda );
• kuhjuvad  setted  tammi taha ja veehoidlat peab aeg­ajalt 
puhastama .
Näiteks KKT HEJ
Paisu taha tekkinud veehoidla ujutas üle 1000 km2 
suuruse ala. 
Vee alla jäid
ligi 100 linna ja 1,9 miljonit inimest pidi 
seetõttu mujale kolima;
24 500 ha põllumajanduslikku maad;
umbes 1000 arheoloogilist vaatamisväärsust;
väga paljud sh  haruldased  looma­ ja taimeliigid.
TÄNAME 
KUULAMAST

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
Vasakule Paremale
Roheline Energia #1 Roheline Energia #2 Roheline Energia #3 Roheline Energia #4 Roheline Energia #5 Roheline Energia #6 Roheline Energia #7 Roheline Energia #8 Roheline Energia #9 Roheline Energia #10 Roheline Energia #11 Roheline Energia #12 Roheline Energia #13 Roheline Energia #14 Roheline Energia #15 Roheline Energia #16 Roheline Energia #17 Roheline Energia #18 Roheline Energia #19 Roheline Energia #20 Roheline Energia #21 Roheline Energia #22 Roheline Energia #23 Roheline Energia #24 Roheline Energia #25 Roheline Energia #26
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SuperJouJou Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Hüdroenergia
12
doc

Hüdroenergia

Üldiselt Hüdroelektrijaama tööst Hüdroelektrijaam (HEJ) on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb 3 langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas, kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Ariidsetes piirkondades on hüdroelektrijaamade veehoidlad olulised asulate ja põllumajanduse veega varustamisel. Jõgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada, on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise.

Keemia
Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid
10
odt

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Ta on päriolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Biokütus ­ energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel või tahkekütus. Keemiliselt orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Nt: hagu, puud, hein, sõnnik Tuumaenegia ­ elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Hüdroenergia ­ ehk vee-energia mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks nt vesiveskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Päikeseenergia ­ energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikuks valgustamiseks. Bioenergia ­ biomassist toodetud energia ­ soojus, elekter, biokütus

Geograafia
ENERGIAMAJANDUS
5
docx

ENERGIAMAJANDUS

voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaarosakeste seoseenergia, mis hoiab neid aatomielemente tuumas koos; tuumaenergiat saab vallandada tuumareaktoris looduslikult ebastabiilseid elemente lohutades PÄIKESEENERGIA- päikesekiirguses sisalduv soojus ja valgusenergia, TUULEENERGIA- liikuvate õhuosakeste ehk tuule kineetiline energia HÜDROENERGIA- ehk vee-energia, raskusjõul langeva (voolava) vee mehaaniline energia LOODETE ENERGIA- mehaaniline energia, mis tekib Kuu ja Päikese gravitatsiooni põhjustatud maailmamere taseme muutustest GEOTERMILINE ENERGIA- ehk maapõue energia, maa sees olevatest kuumades kivimites ja nendega kokku puutunud põhjavees salvestunud soojusenergia BIOMASSI ENERGIA- ehk bioenergia, taimede loomade ja mikroobide elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines (biomassis) sisalduv

Geograafia
Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis
50
pdf

Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis

SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1

Uurimustöö
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1

Energia ja keskkond
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk  Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad  Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine  Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis „asi“ siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Kuna kõik kehad Universumis liiguvad ajas ( tuleviku poole ) ja kõik nähtused toimuvad ajas ja ruumis, siis seega ajas rändamise füüsika on kõige

Üldpsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun