Biokütsed (0)

Biokütused- kas lahendus energiaprobleemile või toidupuuduse põhjustaja?
Maailma rahvastik seisab raskete valikute ees- rahvaarv üha kasvab, kuid taastumatud maapõuevarad vähenevad. Inimkond on valikute ees, kuidas toota ökoloogiliselt, kuid rohkem, et rahuldada suureneva elanikkonna vajadusi. Kõige rohkem muret valmistavad fossiilsed kütused, kuna nende varud ei taastu . Ammugi oleks aeg lõpetada kilekottide liigne kasutamine, kuna pakendite valmistamiseks saab tarvitada odavamid tooraineid kui nafta . Paberkotid on palju loodusesõbralikumad. Fossiilse energia kasutamisel tekivad jäägid (CO2), mis põhjustavad kliima muutusi. Viimasel ajal on hakatud rohkem mõtlema biokütustele. Eestis on selleks palju võimalusi, kuna meil on söötis põlde ja ohtralt võsa. Põldudel saaks kasvatada mitmesuguseid taimi, mis annaks võimaluse Eesti põllumeestele tootmise suurendamiseks. Taimekasvatus hoiab ära erosiooni, samas suurendab muldade viljakust. Võsa kasvatamine paneb atmosfääris süsiniku ringlusesse ja puhastab sellega õhku. Hakkevõsa kasvatamisel kasutatakse vähem väetisi, võrreldes traditsioonilise taimekasvatamisega. Plussiks on veel see, et võsa kasvab kiiresti, ta on taastuv. Väheneb ka väävlireostus, mis on kaasnähtuseks fossiilsete kütuste kasutamisel. Eestis on võsa kasvatamine vesiste põllumaade tõttu küllaltki odav. Madalad maad omakorda raskendavad masinatega töötamist. Hakkepuidu kasutamine on praktiliselt „puhas energiaallikas “ – jäätmeks on tuhk , mis läheb mineraalväetisena taas ringlusesse. Selle alternatiivse energia tootmine nõuab aga rohkesti töökäsi ja majanduskriisis, kui meil on tekkinud töötute armee, on võimalus luua uusi töökohti. Võrreldes toiduvilja kasutamisega energia tootmiseks, on võsa tarbimine psühholoogiliselt siiski vastuvõetavam. Paljud ei suuda leppida põllumaade võsastumisega. Biokütuse kasutamine leiab vastuväiteid veelgi. Tehnoloogia on töömahukas ja kallis. Puudub vajalik tehnika ja selle muretsemiseks majanduskriisis pole võimalik teha investeeringuid. Et kütuse hind tõuseb, kui hakkepuitu kasutada, leiab see vastuseisu elanikkonnalt. Puiduhakkeseadmed on kallimad kui fossiilsete kütuste omad. Kaasneb tolmu emissioon, mistõttu tuleb muretseda filtrid või multitsüklonid, mis vähendavad tolmureostust, kuid need vajavad uusi investeeringuid. Negatiivne nähtus on ka lämmastikuühendite (NOX) teke, mis on küllalt toksilised. Praegu on Eesti mõndades katlamajades hakatud hakkepuitu kasutama, kuid laialt see levinud pole, sest see on töö- ja rahamahukas. Ökoloogilisest seisukohast vaadates on tal ohtrasti plusse. Maailma mastaabis kasutatakse troopilisi vihmametsi, see toob ökoloogiliselt rohkem kasju, kuna vihmametsad ei taastu nii kiiresti. Nendes elab rohkesti mitmesuguseid loomi, kes võivad hävineda. Õlitaimede kasvatamine vihmametsade asemel ei õigusta ennast. Energiaallikana toidutaimede kasutamine tekitab psühholoogilist tõrget, arvatakse, et see tõstab toidu hinda kuni 75%. Maisitõlvikuid tuleks biokütusena kõne alla, kuid maisist toitub suur osa Maa elanikkonnast. Odavamad on tselluloosi tarvitavad tehnoloogiad . On proovitud ka vetikaid kasutada, kuid see on väga töömahukas. Vetikate hävitamine tooks kaasa kalavarude vähenemise. Kõne alla võiks tulla ka põllumajanduslike jäätmete kasutamine. Eesti mastaabis oleks kasulik hakkepuidu kasutamine- see oleks kõige ököloogilisem, kuigi nõuab meie teadlastelt odavamate tehnoloogijate leidmist . Rapsi ja teiste toiduainete kasutamine energiallikana tooks paratamatult kaasa hindade tõusu esmajärguliste elatusvahendite tarbimistel. Kui tahame ököloogiliselt elada, siis peame ka rohkem maksma. Alternatiiv energia kasutamine võimaldaks inimkonnal pärandada fossiilseid kütuseid ka lastele.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Biok%C3%BCtus
http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=7043&mode=thread
http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=6366
http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/kirjandus.php?kkt=13
http://exuyum.nw.eenet.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=159&Itemid=40