Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Innovatsiooni grupitöö "Materjalitehnoloogia" (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Materjalitehnolo
ogia
Materjalitehnoloogia  sektor
• Eesmärk –  olemasolevate toodete omaduste parandamine 
või uute toodete väljatöötamine;
• Seotud traditsiooniliste, nagu looduslik  toorainepõlevkivi
• ja/või uute materjalide, nagu  tehislikud  nanomaterjalid, 
-pinnakatted, komposiidid,  polümeerid  rakendamisega 
erisugustes toodetes;
• Peamine rakendusvaldkond – töötlev tööstus;
• Ressursside väärindamise valdkonnas kaks suunda:
• materjalitehnoloogiad töötlevas tööstuses;
• põlevkivi kui loodsuliku ressursi väärindamine.
( Arengufond , 2014) 
2
Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2014 ja detsember 2014 
(protsenti) 
Tegevusala
2014. aasta 
muutus võrreldes 
muutus võrreldes 
muutus võrreldes eelmise 
võrreldes 
eelmise  kuuga  
eelmise aasta sama 
aasta sama kuuga 
2013. 
sesoonselt  
kuuga korrigeerimata  
tööpäevade arvuga 
Vasakule Paremale
Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #1 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #2 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #3 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #4 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #5 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #6 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #7 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #8 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #9 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #10 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #11 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #12 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #13 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Materjalitehnoloogia sektori eesmärk – olemasolevate toodete omaduste parandamine või uute toodete väljatöötamine;
Seotud traditsiooniliste, nagu looduslik tooraine, põlevkivi
ja/või uute materjalide, nagu tehislikud nanomaterjalid, -pinnakatted, komposiidid, polümeerid rakendamisega erisugustes toodetes;
Peamine rakendusvaldkond – töötlev tööstus;
Ressursside väärindamise valdkonnas kaks suunda:
materjalitehnoloogiad töötlevas tööstuses;
põlevkivi kui loodsuliku ressursi väärindamine.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin

Geograafia
thumbnail
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt

Metsaressurss ja -klaster
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun