Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Innovatsiooni grupitöö "Materjalitehnoloogia" (0)

1 Hindamata
Punktid

Materjalitehnolo
ogia
Materjalitehnoloogia  sektor
• Eesmärk –  olemasolevate toodete omaduste parandamine 
või uute toodete väljatöötamine;
• Seotud traditsiooniliste, nagu looduslik  toorainepõlevkivi
• ja/või uute materjalide, nagu  tehislikud  nanomaterjalid, 
-pinnakatted, komposiidid,  polümeerid  rakendamisega 
erisugustes toodetes;
• Peamine rakendusvaldkond – töötlev tööstus;
• Ressursside väärindamise valdkonnas kaks suunda:
• materjalitehnoloogiad töötlevas tööstuses;
• põlevkivi kui loodsuliku ressursi väärindamine.
( Arengufond , 2014) 
2
Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2014 ja detsember 2014 
(protsenti) 
Tegevusala
2014. aasta 
muutus võrreldes 
muutus võrreldes 
muutus võrreldes eelmise 
võrreldes 
eelmise  kuuga  
eelmise aasta sama 
aasta sama kuuga 
2013. 
sesoonselt  
kuuga korrigeerimata  
tööpäevade arvuga 
aastaga
korrigeeritud 
andmetel
korrigeeritud andmetel
andmetel
KOKKU
2,0
-1,2
10,4
7,7
Energeetika
-5,9
-3,1
17,9
16,1
Mäetööstus
-5,5
9,0
2,4
0,2
Töötlev tööstus
3,7
-1,4
9,6
6,7
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete  7,4
-11,9
30,6
26,9
tootmine
puidutöötlemine  ja puittoodete tootmine
7,9
3,9
12,8
10,3
Toiduainete tootmine
4,2
-0,2
4,3
2,7
metalltoodete tootmine
2,5
-7,5
15,2
11,4
elektriseadmete tootmine
0,8
5,0
28,0
23,4
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine
-7,1
-3,6
5,3
2,0
mööblitootmine
-3,8
-1,5
-4,5
-7,8
mootorsõidukite tootmine
2,2
4,4
7,9
5,1
ehitusmaterjali tootmine
-1,0
-0,7
-1,3
-3,8
masinate ja seadmete tootmine
5,8
-6,2
6,5
2,9
3
http://www.stat.ee/90538
kütteõlide tootmine
8,0
-5,6
-7,1
-7,1
http://www.stat.ee/90538
4
Hetkeolukord
• Nii töötlev kui ka põlevkivitööstus on Eesti majanduse, 
ekspordi (vastavalt 70% toodangust ja 85% põlevkiviõlist) ja 
tööhõive  osas väga olulised sektorid (töötlev tööstus u 
19%);
• Töötlevas tööstuses on hõivatuid ligikaudu 115 000 
(tööhõivest u 19%) ja  kolmes põlevkivi ettevõttes u 10 000; 
• Sektori ekspordi (töötlev tööstus, põlevkiviõli ) puhul ollakse 
tihedalt seotud EL ja Skandinaavia turgudega;
• Madalate lisandväärtustega toodete tootmine ja tooraine 
ressursi vähene väärindamine.
5
Probleemid Eestis
• Vähene  suutlikkus  rakendada uuenduslikke materjale või 
- tehnoloogiaid  tootmisprotsesside efektiivsemaks muutmiseks; 
•  puudu spetsiifilisest oskusteabest, teadus- ja arendustegevuse ning 
innovatsiooni (TAI) valdkonna töötajatest kui ka rahalistest vahenditest;
• Töötleva tööstuse ettevõtete ja ülikoolide TAI tegevuste vähene 
koostöö ja järjepidevus tootearendusel; 
• Tehnosiirde läbiviimiseks puudub võimekus lahenduste 
väljatöötamiseks kui ka uute tehnoloogiate  esmaseks  testimiseks;
• Vajalike kogemustega spetsialistide puudus;
• Noorte spetsialistide ebapiisav järelkasv.
6
Eesmärgid
• Kõrgtehnoloogiliste 
materjalitehnoloogiate 
arendamise 
soodustamine;
• Materjalitehnoloogiate 
kasutamise  suurendamine  
töötlevas tööstuses;
• Põlevkivi ressursikasutuse 
ja -kaevanduse 
efektiivsuse 
suurendamine.
7
Lahendused
• Soodustada ettevõtluse ja teadlaste  tihedamat koostööd:
• Soodustada uute innovaatiliste ettevõtete esilekerkimist kiirelt arenevates ja eri 
valdkondi ühendavates sektorites; 
• Siduda TA asutustes tehtavad teadusuuringud ning ettevõtete tootearendustega;
• Töötada välja nn tehnotõlgid olemasolevate kompetentsikeskuste baasil; 
• Suurendada tehnoloogide, inseneride ja spetsialistide  täiend - ja 
ümberõpet;
• Soodustada arendustegevust ning kaasamist nii haridusse kui ka TA-sse; 
• Motiveerivad stipendiumid.
8
Eestis tegutsevad ettevõtted
• 2013. aastal ligi 6000 ettevõtet:
• Vähemalt 100 töötajaga firmasid oli üle 200 ja neis oli hõivatud pool 
tööstussektori töötajatest; 
• 2013. aastal kogu müügitulu u 10 mld eurot; 
• Materjalitehnoloogia  rakendamise  võimekuse alusel võib 
ettevõtteid vaadelda järgmiselt:
• Materjalitehnoloogiaid arendavad ettevõtted;
• Uudseid materjalitehnoloogiaid kasutavad töötleva tööstuse ettevõtted;
•  Eesti ekspordib umbes 70% oma toodangust:
• Suurimad eksportijad: aparaadi-, puidu-, keemia-, metalli- ning kummi- 
ja plastitööstus –  kogu ekspordimahust ligikaudu 60%.
9
Eestis tegutsevad ettevõtted (II)
• Põlevkivi sektoris tegutseb neli suuremat ettevõtet: 
• Eesti Energia AS (EE), Viru Keemia Grupp (VKG), Kiviõli 
Keemiatööstuse OÜ (KKT) ja AS Kunda Nordic  Tsement  (KNT); 
• Igal ettevõttel on oma kaevanduse, elektri- ja soojatootmise ning 
esimesel kolmel ka põlevkivi õlitootmise allharud; 
• Põhiline osa põlevkivist tarbitakse elektrijaamades ja põlevkiviõli 
toorainena, 2013. aastal toodeti 85% elektrist põlevkivist;
• Sektor liigub suurema põlevkivi ümbertöötlemise suunas;
•  Suurendatud  on õlitootmise  võimekust .
10
Materjalitehnoloogiate 
rakendamine uutes materjalides
• 2011. aastal koostati põhjalik ülevaade “Feasibility study for 
an Estonian Materials  Technology   Programme “ Kauhanen jt 
(2011):
• kõik olulisemad tooteahela etapid kaetud 
• TA alusuuringutest liigutud turulähedaste toodeteni, mis  praeguseks  
ajaks on realiseeritud või realiseeritakse peagi välisturgudel (nt 
Skeleton Technologies OÜ, AS Elcogen, Crystalsol OÜ);
• Materjalitehnoloogiate arendamise fookusniššid:
• nanotehnoloogiate rakendamine uutes materjalides;
• pinnakattetehnoloogiate rakendamine funktsionaalsete pindade 
valmistamiseks.
11
Materjalitehnoloogiate 
rakendamine uutes materjalides 
(II)
• Nanotehnoloogiate rakendamine uutes materjalides:
• nanostruktuursed süsinikmaterjalid;
• mikro- ja nanofiibrid;
•  komposiitmaterjalid ;
•  haruldased  muldmetallid;
• energiatehnoloogiate materjalid.
• Pinnakattetehnoloogiate rakendamine funktsionaalsete pindade 
valmistamiseks:
• korrosioonikindlad pinnakatted;
• kulumisvastased pinnatehnoloogiad;
• elektrooptilised pinnakatted;
• multifunktsionaalsed pinnakatted, sh biotehnoloogilised pinnakatted (antibakteriaalsed, 
bioühilduvad jne).
(Arengufond, 2014)
12
Aitäh  kuulamast!
13
Kasutatud allikad
•  http://www.stat.ee/90538
• http://
ns.arengufond.ee/ressursside-vaarindamise- raport /mater
jalitehnoloogiad
• http://
www.aripaev.ee/uudised/2014/10/01/tootlev-toostus-kasva
b- stabiilselt
 
• http://
assets .ecouterre.com/wp-content/uploads/2012/05/gra
phene-537x402.jpg
 
14
•  http://www.archello.com/sites/default/files/imagecache/
header_detail_large/story/media/MET148-(8).jpg
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Materjalitehnoloogia sektor
  • Slide 3
  • http://www.stat.ee/90538
  • Hetkeolukord
  • Probleemid Eestis
  • Eesmärgid
  • Lahendused
  • Eestis tegutsevad ettevõtted
  • Eestis tegutsevad ettevõtted (II)
  • Materjalitehnoloogiate rakendamine uutes materjalides
  • Materjalitehnoloogiate rakendamine uutes materjalides (II)
  • Aitäh kuulamast!
  • Kasutatud allikad
Vasakule Paremale
Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #1 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #2 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #3 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #4 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #5 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #6 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #7 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #8 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #9 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #10 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #11 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #12 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #13 Innovatsiooni grupitöö-Materjalitehnoloogia #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Materjalitehnoloogia sektori eesmärk – olemasolevate toodete omaduste parandamine või uute toodete väljatöötamine;
Seotud traditsiooniliste, nagu looduslik tooraine, põlevkivi
ja/või uute materjalide, nagu tehislikud nanomaterjalid, -pinnakatted, komposiidid, polümeerid rakendamisega erisugustes toodetes;
Peamine rakendusvaldkond – töötlev tööstus;
Ressursside väärindamise valdkonnas kaks suunda:
materjalitehnoloogiad töötlevas tööstuses;
põlevkivi kui loodsuliku ressursi väärindamine.

Sarnased õppematerjalid

Eesti arve ja fakte 2013
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin

Geograafia
EESTI METSANDUS 2011
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt

Metsaressurss ja -klaster
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun