Noore kergejõustiklase aastane treeningplaan ettevalmistuseks noorte maailmameistrivõistlusteks I ETTEVALMISTUSPERIOOD Üldettevalmistusetapp: Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine (5-7 nädalat, oktoober-november) Ülesanded: - Organismi järk-järguline ettevalmistamine järgnevateks intensiivsemateks ja mahulisematemaks treeninguteks. Oktoobri keskel meditsiiniline kontroll. - Liikumisaparaadi (pöiad, põlved, kere) tugevdamine. - Lihasvastupidavuse arendamine - Jooksutehnika täiustamine. Kõigi jooksu- ja hüppeharjutuste sooritamisel oluline tehniliselt täpsed ja korrektsed liigutused. Vahendid oktoobris: Jooks: - Krossijooks ühtlases tempos 4-6 km - Nn ,,sprinteri fartlek" 2-4 km - Jooks erinevate pikkusega lõikudel kiirusega 80% - Mäkkejooks erineva pikkusega lõikudel - Spurdid mäkke kuni 40 m - Stardiharjutused mäkke - Kõnni...
Noore kergejõustiklase treeningplaan Aastane ettevalmistus noorte maailmameistrivõistlusteks 1. ETTEVALMISTUSPERIOOD 2. VÕISTLUSPERIOOD 3. ÜLEMINEKUPERIOOD I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Üldettevalmistusetapp: · Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine (5-7 nädalat, oktoober- november) · Kiiruse, kiirusliku jõu arendamine (detsember) Spetsiaalettevalmistusetapp · Kestus 15 nädalat. Jaanuar märts · Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine. · 18.märts kuni 3.aprill treeninglaager Portugalis II - VÕISTLUSPERIOOD Võistluseelne etapp · Kestus 18 nädalat. Aprill juuni. Põhivõistlusetapp · Kestus 8 nädalat. Juuni august III - ÜLEMINEKUPERIOOD Üleminekuetapp · Kestus 4-5 nädalat. September I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Üldettevalmistusetapp: Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine (5-7 nädalat, oktoober- november) Ülesanded: · Organismi järk-järguline ettevalmist...
REGULAARSE LIIKUMISE TÄHTSUS NOORTELE JA LASTELE MIKS? • abiks tugi-liikumiselundkonna kujunemisele • liikumisharjumuse püsimine ka täiskasvanueas • positiivne psühhosotsiaalne mõju • aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on aktuaalseteks teemadeks puberteedieas • tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel • kaitseb paljude terviserikete vastu • sotsiaalse kuuluvustunde tekkimine • oma kehaliste võimete tundmine, piiride leidmine VÕIMALUSED: 1. JOOKSMINE 2. VÕIMLEMINE 3. UJUMINE 4. JÕUHARJUTUSED 5. RATTASÕIT 6. KEPIKÕND 7. AEROOBIKA 8. JÕUHARJUTUSED JNE..
Lähte Ühisgümnaasium STREET WORKOUT'I TÕHUSUS XXXX NÄITEL Uurimistöö Autor: xxxxxx Juhendaja: xxxxxx Lähte 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 MIS ON TÄNAVATREENING............................................................................. 4 2. JÕUTREENING............................................................................................. 5 2.2. Kerelihaste treenimine.........................................................................6 3. UURINGU KORRALDUS..............................................................................11 3.1. Uurimistöö kava.................................................................................... 12 3.1.1. Esimene treeningnädal.............................
LIIKUMISE DIDAKTIKAST Üldarendavate harjutuste üldiseloomustus: Kasutatakse peamiselt tugi-liikumisaparaadi mõjutamiseks (harjutused pallide, rõngastega jne). Mõjutavad kogu organismi – areneb lihas, painduvus, vastupidavus, osavus, rüht. Harjutused peavad olema lastele arusaadavad, mõju kindel. Harjutused peavad olema sellise järjestuga, et lihasgrupid vahelduksid läbi tehes. Harjutusi tehes tutvustatakse lähteasendeid kätega, jalgadega, kerega. Oluline on harjutada hingamist, näiteks sõnu puhuda koos samal ajal. Hooharjutused pinguldavad ja lõdvestavad lihaseid. Kasutusel käte, jalgade, kere raskus ja hoog. Jõuharjutused arendavad lihaste jõudu, et tõsta töövõimet (vastupidavust ja tugevust). Üldkehalisel arendamisel väga suur tähtsus. Painduvus- ja venitusharjutused eesmärk on normaalse liikumisvõime hoidmine, taastamine ja tõstmine. Lõdvestusharjutuste eesmärk on maandada ...
Kuressaare Gümnaasium Põlve taastumine operatsioonist Referaat Koostaja: Klass: 10a Kuressaare 2010 Väga paljud meist on olnud olukorras, kus pea-, kaela-, selja- või põlvevalud piinavad. Lampjalgsus ja rühiprobleemid ilmnevad juba lapseeas. Kas on olemas keegi, kes saab nende probleemide puhul aidata ja jagada nõuandeid, et neid vaevusi ennetada? Tule füsioterapeudi konsultatsioonile. Levinumad mured, mille puhul füsioterapeut aitab · Ägedad ja kroonilised alaselja- ja kaelavaegused; · Ägedad ja kroonilised liigesevaegused (õla-, põlve-, hüppe ja küünarliiges); · Traumast, õnnetusest või spordivigastusest tingitud vaevused; · Liigese kulumisest, valest koormusest ja ülekoormusest põhjustatud vaevused; · Operatsioonijärgne taastumine (põlve-, õla-, küünarliigese operatsioonid); · Rühiprobleemid, la...
Merilin Jürine KK11-PE Harjutusvara 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust VENITUSHARJUTUSED Põhitõed, mida venitusharjutuste sooritamisel jälgida tuleks 1. venitusharjutusi tuleks kindlasti läbi viia lõdvestunud olekus 2. tähelepanu peab olema keskendunud venitatavale lihasele 3. venitamisel tuleb hoiduda asendist, millega kaasneb valu 4. valu venitamisel on märgiks, et midagi on valesti 5. venitustreening pole võistlus kaaslasega 6. venituse tugevus peab venitamise ajal tõusma, kuid kuni valupiirini 7. venitada võiks kahefaasiliselt, ehk umbes 10sek pärast suurendada uuesti venitusastet 8. äkilisi ja järske liigutusi teha ei tohi 9. harjutusega mitteseotud lihased peavad samuti olema lõdvestunud olekus 10. venitusharjutuste kompleksi sooritamine võtab a...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ester Poolak TERVISESPORT juhendaja: Reet Parind Pärnu 2010 Sissejuhatus ,,Sport" on algupäralt inglise termin, mis on evinud koos vastavate egevustega teistesse maadesse. Sport- kehaliselt või vaimselt aktiivne tegevus, mille eesmärk on spordiga tegelejate võimete proovilepanek. Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Spordil on väga erinevaid definitsioone : tegevuses kui sellises peavad sisalduma: võistlus, reeglid, institutsionaalsus ja füüsilis- psüühiline pingutus, mis omakorda võimaldavad eristada kolme spordi tasandit: tippsport, võistlussport ja harrastussport/tervisesport. · Tippsport- sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. · Tervisesport- liikumisharrastuste alaliik, mida tehakse eesmärg...
JÕUSAAL Referaat Tallinn 2009 Tänapäeval on võimalik treeninguid läbi viia jõusaalis. Nii muusika saatel kui ilma, üksinda või rühmatreeninguna. Sõltumata ilmast, aastaajast või kellaajast. Jõusaali külastajatel on võimalik kasutada erinevaid treeningseadmeid, mis võimaldavad koormust doseerida ja hinnata mõju organismile (jooksurajad, velotrenaöörid, crosstrainerid, kõhulihastepingid, kangid, hantlid, sõudeseadmed, treeningpingid, stepprid, kummilindid jm.) . Jõuharjutuste harrastamist ei takista vanus ega sugu. Treeningute õigel doseerimisel on see kasulik nii 14-aastastele neidudele kui ka 40-aastastele täismeestele. Jooksurada Jooksmine tugevdab kehalist võimekust, südame-vereringe talitlust ja aitab põletada rasvu. Lisaks jooksmisele võib rajal ka kõndida. Crosstrainer Tõhus treeningmeetod, mis koormab suurt hulka lihaseid. Jalgade töö crosstraineril tugevdab esmajoones jala-, tuhara- ja puusalihaseid, samaaegne ülakeha t...
Jüri Gümnaasium Referaat Pilates Juhendaja: Ülle Uuemaa Koostaja: Agnes Anderson Jüri 2011 Pilatese põhimõtted · HINGAMINE loob vastupidavust ja energiat, hoiab hapnikku veres puhtana · KEHA ASETUS kõhulihased, alaselg ja tuharad moodustavad meie keha keskme. · KONTROLL keha kontrollimine on esmatähtis vigastuste vältimiseks · KESKENDUMINE vajalik liigutuste kvaliteedi tagamiseks · SUJUVUS aitab säästa energiat · TÄPSUS tagab täiusliku kvaliteedi, mis on Pilatese tehnikas olulisem kui kvantiteet Pilatese meetodi olemus -arendab keha ühtlaselt. meie kontrollime vaimu ja vaim kontrollib keha; -annab vaimule ja kehale uut energiat, parandades meie keskendumisvõimet, -seob omavahel painduvuse ja jõuharjutused, et ...
Sportlane teeb trenni Soojendusjooks - Mis juhtub kehas võrreldes puhkeolekuga? ● Lihastest teevad tööd eelkõige skeletilihased ● Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO 2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape aeglaselt. ● Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb ● Südametöö kiirenemine, sest jäsemeid liigutatakse. ● Veebilanss toimub nahakaudu higina. ● Hüpotaalamus vallandab higistamise. ● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine. ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaovad soolad ja vesi ● Glükogeen laguneb ● Energiavarude vähenemine, suureneb väsimus. ● Samasuunalised muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses. ● Siseelundites (sooled, maks, neerud jt) veresooned ahenevad ning neid läbiva vere hulk väheneb, et katta hapnikuvajadus ja vabaneda sooj...
Sissejuhatus Spordialaks valisin suusatamise. Murdmaasuusatamisel on põhilseks energiatootmise mehhanismiks aeroobe mehhanism, mille puhul saadake energiat läbi oksüdatiivse fosforüülimise rasvade ja glükogeeni arvelt. Oluline on piisav hapniku juurdevool. Murdmaasuustamine on tüüpiline jõuvastupidavuse ala, millele olulisel määral lisandub ka kiirusjõu komponent. Treeningaasta võib jagada viieks perioodiks: ülemineku periood, üldettevalmistav, põhiettevalmistav, erialane ettevalmistav ja võistlusperiood. Tippvorm ajastatakse sõltuvalt olulisematest võistlustest, kus tahetakse hästi esineda. Makrotsükkli jagunemine Ülemineku periood: * algab aprill * põhiliseks eesmärgiks on aktiivne puhkus * treeningud võiks toimuda korra päevas * treeningud on lihtsad ning mängulised, hea oleks mängida erinevaid pallimänge Nädalase treeningplaani näidis näeks välja järgmine: Esmaspäev: jooks 20 minutit + jalgpall 40 minutit + venitus ja võ...
PAIDE GÜMNAASIUM Jõu arendamine Kaisa Eslas Paide 2012-04-08 Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus. Tek...
Kas kehaline kasvatus on vajalik? Kehaline kasvatus algab igal lapsel alates esimesest klassist. Ka varem teevad loomulikult väikesed lapsed sporti, kui nad alustavad kõndimist, jooksmist, mängimist. Aga kooli minnes muutub kehaline neile kohustuslikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Mina ise arvan, et kehaline on kõigile, nii noortele kui vanadele, väga vajalik. Kehalise tundides tegeletakse väga mitmesuguste asjadega: joostakse, hüpatakse, võimeldakse, mängitakse, visatakse palli. Kõik see äratab lastes huvi spordi vastu. Samuti parandab see kõik nende kehalist võimet. Jooksmisega paraneb vastupidavus, mängimisel reaktsioon. Minu arvates on kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine. Enne igat teist tegevust peab keha soojaks tegema. Muidu pärast on lihased valusad. Võib isegi tegevuste käigus käe, jala ära nikastada, kui enne ei ole tehtud korralikult võimle-misharjutusi. Kasulik oleks teha ka igal ...
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Lihashüpertroofia Essee KKSB.02.042 Spordifüsioloogia Tartu 2011 Inimese kehamassist moodustab lihaskude 40-50%. Lihased võimaldavad lihaskontraktsioonimehhanimi abil sooritada erinevaid liigutusi ning tegevusi. Treeningu seisukohalt vaadatuna on oluline lihase jõuvõimete ja lihashüpertroofia ja kontraktsiooniaparaadi arendamine, et liigutused oleksid ökonoomsemad. Essees annan ülevaate lihashüpertroofiast ning selle olemusest, kujunemisest ning avaldumisest. Olulist rolli mängib, see, mis spordialaga tegeletakse. On ilmselge, et sportlane, kes tegeleb iluvõimlemisega on tema treeningutes jõutreening teisel kohal, samas kulturismiga tegeleja seab oma treeningus lihashüpertroofia esikohale. Lihashüpertroofia esile kutsumiseks on vaja lihastele avaldada välist vastupanu, et muutuks pinge lihases ning ka...
RÜHT - SELLE ARENDAMINE JA HARJUTUSVARA Täiuslik kehatunnetus kindlustab meile hästi arendatud liigutusaparaadi proprioretseptiivne süsteem. Need on lihaskäävides, kõõlusorganites ja liigesekapslitest ärritusi vastu võtvad retseptorid, mis annavad informatsiooni lihaste pikkuse ja pinge ning keha asendi kohta ruumis. Kehatunnetus areneb regulaarselt kehaliste harjutustega tegeledes. Hea rühi aluseks pole mitte niivõrd lihaste absoluutne jõud, vaid hea elastsuse, piisava tugevuse ja ühtlaselt tasakaalustatult arenenud lihased. Rühiharjutuste toime sõltub sellest, kui õigesti harjutusi tehniliselt sooritatakse. Algul tuleb saavutada kontroll keha asendi üle, õpitakse kaela ja lülisammast sirutama, seejärel asetub suurem rõhk nõrgalt arenenud lihaste treenimisele, et parandada lülisamba stabiilsust ja seljalihaste vastupidavust. On vaja treenida nii õiget kehahoidu säilitavaid ehk staatilisi lihaseid kui ka liigutusi teostavaid ehk düna...
Albert Varkki 11.kl Kirjalikud tööd 1. Võrkpalli ülalt ja altsöödu õpetamine ja tehnika Sööt on võrkpalli üks tähtsamaid elemente. Pallingule järgneb palli vastuvõtt ning kui see on õnnestunud, hakkavad ühe võistkonna võrkpallurid otsima parimat vüimalust enda rünnaku jätkamiseks. Selleks palli söödetaks üks teisele, kusjuures tohib teha vaid 3 söötu enne kui pall lüüakse üle võrku vastasvõistkonna poolele. Eristatakse kaht liiki sööte : ülalt- ja altsöötu. Ülaltsöödu puhul antakse kaaslasele väga täpne sööt. Selle sooritamise tehnika on järgmine : enne söödu sooritamise tuleb mängijal võtta valmiduse seisangu. Üks jalg on teise eest, kusjuures toetuda tuleb ees seisvale jalale. Söödu algseisus peab võrkpallur olema poolkükil, nurk põlveliigeses ei tohi olla väiksem kui 90 kraadi. Käed on üles tõstetud ja painutatud. Käelabad on ette siirutatud sellisel viisil, et välja siru...
AEROOBIKA Aeroobika on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse töösse suur osa lihaskonnast ja energiatootmine toimub hapniku osalusel. Vastavalt muusikale saab läbi viia erinevaid treeninguid, kergemaid ja raskemaid. Erinevaid aeroobikastiile on viimasel ajal lisandunud järjest enam. Tähtsamad aeroobikastiilid: · Low impact - madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni- ja sammukombinatsioonidel. Treeningtunnis ei kasutata jooksu ja hüplemist, muusika on rahulik, harjutades on üks jalg põrandaga pidevalt kontaktis. Ei koorma liigselt lihaseid ja seetõttu on sobiv just algajaile. · Hi impach - suure koormusega aeroobikatund, mille aeroobne osa koosneb jooksu- ja hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnuile, kellel ei ole probleeme põlvede ja seljaga. Muusika tempo on kiire ja liigutused väiksema ula...
Puhja Gümnaasium Aeroobika Stiilid Referaat Autor: Puhja 2011 Aeroobika Stiilid Low Impact aeroobika madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni ja sammukombinatsioonidel. Muusika tempo on rahulikum, liikumisi sooritades on vähemalt üks jalg kogu aeg kontaktis põrandaga. Ei koorma liigselt liigeseid, seetõttu on tund sobiv ka algajatele Hi Impact aeroobika suure koormusega aeroobikatund, mille aeroobne osa koosneb jooksu- ja hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnutele, kellel ei ole probleeme selja ja põlvedega. Muusika tempo on kiirem ja liigutused väiksema ulatusega. Kuna joostes langeb iga sammu ajal li...
KOOL NIMI klass 5 OLULISEMAT KEHALIST VÕIMET SPORDIS NING NENDE ARENDAMINE Referaat ...
Sisukord: 1.1 Jooksmine 1.2 Maratonid 1.3 Tervisejooks (Cooper) 1.4 Kasutatud kirjandus 1.1 JOOKSMINE Jooksmine on üks kõige levinuim viis oma füüsilist vormi parandada. See tekitab hea enesetunde, aitab rasvu põletada ning on suurepärane vahend stressi vastu. Jooksmine on kõige kergem viis treenimiseks see on võimalik igal pool ja igal ajal. Oluline on kõigepealt leida sobiv spordivarustus ning varustuse juures kõige olulisem osa on jalanõud. Igal sammul, mis inimene joostes teeb, langeb jalgadele koormus, mis on võrdne 2- 3kordse kehakaaluga. Korralik jooksujalats kaitseb jalgu tugevate põrutuste eest ja toestab nii, et jalg oleks jooksuliigutusteks alati optimaalses asendis. Kui jooksmist alustada, tuleb esmalt otsida sobiv maastik, parem on jooksta pehmel ja tasasel maastikul. Ebatasasel maastikul võib pulsisagedus liiga kõrgele tõusta, seega kui mägi ette jääb, võib vahepeal kõndida. Ülekaaluline ei tohiks mäest alla tulla jo...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium KIIRUSVÕIMED JA NENDE ARENDAMISE METOODIKA Koostas: Ronald Badendick Õpetaja: Meelis Rum SISUKORD 3 Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika 4 Reaktsioonikiiruse arendamise metoodika 5 Stardikiirenduse arendamise metoodika 5 Kiirusvõimete testimine 7 Kasutatud kirjandus Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Eristatakse kiirusomaduste avaldumise elementaarseid ja kompleksseid vorme. Kiiruse elementaarseid vorme on kolm: 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse kiirus (ilma olulise välise vastupanuta), 3) liigutuste sagedus. Nimetatud kiiruse avaldumis...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Simo Põldoja UURIMISTÖÖ Jõusaalitreeningud ja haigused Juhendaja: Urve Jõgi Kilingi-Nõmme 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Probleem: Paljud inimesed, kes on jõusaaliga tegelema hakanud puudub sihikindlus. Sageli nad käivad siis jõusaalis kui viitsivad, teevad veel harjutusi valesti, puudub koordinatsioon ja motivatsioon kuid seda annab parandada. Eesmärk: Täiendada õpilaste teadmisi ja oskusi jõusaalitreeningutest. Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1. Kehaliste harjutuste mõju organismile ja adaptatsioonimehhanismid Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, ainevahetusprotsesside täiustumist ja ökonomiseerumist, organismi funktsionaalsete võimete suurenemist ning elutalitlus...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Aeroobika Referaat Koostaja: Andra Lepper Klass: 11B Juhendaja: Tiia Jürisoo 2012 Sisukord SISSEJUHATUSEKS............................................................................................................................. 3 AJALOOST............................................................................................................................................ 3 AEROOBIKA STIILID............................................................................................................................ 4 VESIAEROOBIKA.................................................................................................................................. 7 TEADMISEKS........................................................
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja Sportvõimlemine Pilleriin Varik M-11 Juhendaja: Evo Saar Valga 2013 Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimeline kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemine kuulub suveolümpiamangude võistluskavva. See omakorda jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvüimlemiseks,...
Silmapaistvad eesti sportlased OMdel, OMde ajalugu 1. Esimesed OMd toimusid Peloponnesose ps Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks 2. ROK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee (olümpialiikumise kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses Olümpiahartast.Olümpiaharta käsitleb olümpialiikumise organiseerimist js toimimist ning määrab kindlaks olümpiamängude pühitsemise tingimused) EOK - Eesti Olümpiakomitee 3. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.15. aprillini 4. Eestlaste esimene olümpiamedal tuli maadlusest Stockholmi 1912. aasta suveolümpiamängudelt (V). Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatsi (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka-rooma maadlus, I k...
TARTU ÜLIKOOLI KEHAKULTUURI TEADUSKOND ÜLDKEHALINE ETTEVALIMISTUS JOOKSUDISTANTSIDEL Referaat Henri Ojaperv Kehaline kasvastus ja sport I kursus Juhendaja: Peep Päll Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1.JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED................................................... 4 2.Lihasjõu ja vastupidavuse treeningmeetodid jooksjatel.........................................................5 3.Enda kogemus üldkehalisest ettevalmistusest..........................................................................6 KOKKUVÕTE................................................................................................................
Pikamaajooks Jooksutreeningud on erinevad vastavalt valitud distantsidele. Kui sprinterid teevad rohkesti jõu ja plahvatusliku kiiruse treeninguid, siis kesk- ja pikamaa jooksjad arendavad jõusaalis natukene teisi lihaseid. Sprinterite treeningud põhinevad kiirusele ja plahvatuslikkusele. Pikkamaad joostes on aga tähtis suuremad mahutreeningud, mis tuleb aastate peale ratsionaalselt ära jagada, et organism harjuks pikema kurnava pingutusega. Tuues näiteks Lasse Vireni treeningkava 1971 aastal, siis oli tema treening suunatud vastupidavusele. Esimesed kolm kuud läbis ta 610, 609, 743km, sellest aeroobse töö osakaal oli 72- 78%. Aenroobse töö osakaal 12-22%. Jõusaal 5-6% treeningust, lisandudes väheke rütmi ja kiirustreeninguid. Teisel perioodil ehk kahe kuu jooksul 1972 läbis ta 834 ja 759 km, aeroobse töö protsent oli 70%, langes jõutreeningu osakaal 1-3%. Võistlusettevalmistus periood 1972.a....
Terapeutiline harjutus I osa Kordamisküsimused 1) Liikumisravi eesmärk ja ülesanded V: Eesmärk- ravida või ennetada vigastusi, vähendada terviseriske, parandada liikuvust ja lihasjõudu või üldtervislikku seisundit. Ülesanded- planeerida liigutusi, juhendada keha asendeid või tegevusi. 2) Liikumisravi läbiviimise printsiibid V: Haiguse iseloom või staadiumist, kus tunnid toimuvad (palat, ravivõimlemise saal). Tunni vorm (individuaaltund, grupitund, konsultatsioon). 3) Terapeutilise harjutuse klassifikatsioon V: Üldarendavad harjutused ja spetsiifilised harjutused. 4) Üldarendavad ja spetsiifilised harjutused liikumisravis. Staatiline ja dünaamiline harjutus liikumisravis Üldarendavad harjutused- Sobivad igasugusele kontingendile (erinevad lähteasendid, seosed, lihaspingeaste, kiirus, amplituudi suund, vahendid, lisaraskused). Parandavad organismi funktsionaalset seisundit. Ele...
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening. esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö. sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Spo...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Indrek Semm Tervisekäitumise muutmise projekt Referaat Juhendaja: Piret Einpaul Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. KEHALISE AKTIIVSUSE SUURENDAMINE...............................................................4 2. ebatervisliku toitumise asendamiNE tervislikumaga......................................................... 7 KOKKUVÕTE......................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKMATERJALID.............................................................................. 10 Lisa 1. Lisa pealkiri.............................................................................................................11...
Anaboolsed steroidid. Meessuguhormoonid ja doping. Noored ja jõusaalide ohud. Anaboolsed ained on saanud oma nimetuse sellest, et need suurendavad lihasmassi. Spordis on keelatud nii anaboolsed androgeensed steroidid (testosteroon, nandroloon, stanosolool jt) kui ka teised anaboolse toimega ained. Anoboolsed androgeensed steroidid ( tuntud ka nimetustega ,,anaboolsed steroidid" ja ,,sterodid") on meessuguhormoonile ehk testosteroonile sarnased ained. Nende peamist toimet on anaboolne toime ehk skeletilihaste kasvatamine ning androgeenne toime ehk meessuguelundite välja-arenemine. Testosterooni esineb nii mehe, kui ka naise kehas, kuid selle hulk on meestel palju suurem. Meditsiinis kasutatakse steroide hormoonravina poiste puberteedi hilinemise korral, rinnavähi ravis ning kehvveresuse raviks AIDS´i ja operatsioonide puhul. Hormoonid on ained, mis reguleerivad elundite tööd. Anaboolsed steroidid mõjutavad inimkeha hormonaalset tas...
Michael Schumacher on sündinud 3. jaanuaril 1969 Hermülheimis Hürthis.Ta on Saksamaa Vormel 1 sõitja, seitsmekordne maailmameister.Ta elab Sveitsis Vufflens-le- Châteaus Zürichi lähedal.Hobideks on kardisõit ning jooksmine,meeldib ka ratsutada.Ta on pühendunud oma perele,eraelule,turvalisusele ja stabiilsusele. F1-s osales aastatel 19912006, 2010 Maailmameister aastatel 1994-1995, 20002004. Treening Esimene vormel 1 piloot, kes saavutas meistritiitli just tänu väga heale kehalisele ettevalmistusele, oli Michael Schumacher. Olgugi, et on vaieldamatu tema võidusõitjatalent, on tema 1994. ja 1995. aastal saavutatud meistritiitlid tunnustuseks tema suurepärasele kehalisele ettevalmistusele kogu hooaja jooksul. Schumacher on treeninud 365 päeva aastas. Kuu enne hooaja algust lisanduvad jõuharjutused ning spetsiaaltreening nendele lihastele, mis on võistluste ajal eriti pinge all. Hooaja kestel koosneb nädal tavaliselt kolmest vähem...
ISESEISEV TÖÖ KKSB.03.033. Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis (2AP) 2008/09 S Nimi, eesnimi Karmen Puidak Kuupäev 15. jaanuar 2009 a. Teema: Kinesioteraapia parema Achilleuse kõõluse osalise rebendi korral erinevatel haiguste etappidel 1. etapp. Akuutne periood (10 päeva pärast traumat) 2. etapp. Post-akuutne periood (11-30 päeva pärast traumat) 3. etapp. Taastav periood (1-3 kuud pärast traumat) Ülesanne: Koostada harjutuste näidiskava täiskasvanud inimesele Achilleuse kõõluse osalise rebendi nõuab sõltuvalt vigastusest ja taastumisest 4-8 nädalat immobilisatsiooni. Siiski tuleb arvestada ka sellega, et ka immobilisatsioonil võivad olla oma kahjulikud toimed ning selle vältimiseks võiks teha järgmisi asju: · Minimaliseerida immobilisatsiooni ning liikumispiirangute kestust · Hoida immobilisatsiooni ajal teisi kehaosasid vormis · Võimaluse korra...
Spordi ABC 2013 Sisukord Sissejuhatus Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. Jooksmine on tervislik, sest see tugevdab südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu ja see on suurepärane vahend stressi vastu. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks samas on see justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi ning on parem kui unerohi kuna kerge väsimus peale trenni tagab mõnusa une. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Väheliikuvad isikud on kehal...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat kehalisest kasvatusest Tervise tugevdamine Kadi Rannu 11d klass Juhendaja õp Jaanika Liiva Tallinn 2007 SISUKORD SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 ORGANISMI VASTUPANUVÕIME TUGEVDAMINE...............................................4 1.1 Viirused......................................................................................................................4 1.1.1 Vaktsineerimine........................................................................................
Võimlemine Referaat 05.12.2009 Sisukord 1.Sissejuhatus.............................................................................. 1 2.Aeroobika.................................................................................. 2 2.1. Tähtsamad aeroobikastiilid.....................................................................................2 3.Akrobaatika............................................................................................4 3.1. Harjutused...............................................................................................................4 4. Iluvõimeline...........................................................................................8 5. Vesivõimlemine.....................................................................................10 6. Kasutatud materjal..................................................................
Sisekaitseakadeemia Kulturism ja jõu arendamine Sven Veek RS-130 Tallinn 2014 2 Jõu arendamine Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja vähe...
Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning l...
MIS ON SKOLIOOS? Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadaates. Kõverus võib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või noorukieas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei nõrgene. Üheks skolioosi arenemise põhjuseks võib pidada harjumust toetada end ühele jalale. Seistes on põhiraskus tugevamal jalal, mille tagajärjel vaagen asetseb viltu ja see ...
kool LIIGESEPÕLETIK REFERAAT nimi klass Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 NOORTE LIIGESEPÕLETIK.............................................................................................3 LASTE LIIGESEPÕLETIKU LIIGITUS........................................................................... 4 TUNDEMÄRGID................................................................................................................5 HAIGUSE KULG................................................................................................................5 ÄRATUNDMINE..................................................................
SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................lk 3 Aeroobika ajalugu....................................................................................lk 4 Aeroobika stiilid.....................................................................................lk 5-9 Vesiaeroobika........................................................................................lk 10 Nõuandeid harrastajatele..........................................................................lk 11 Hea teada aeroobika huvilisel....................................................................lk 12 Kokkuvõte.............................................................................................lk 13 Kasutatud kirjandus.................................................................................lk 14 SISSEJUHATUS AE...
1.Rahvatervise valdkonna mõisted/ definitsioonid rahvatervis – sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust; tervis – inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine; rahvastiku tervis – kindla territooriumi elanike füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning selle jagunemine erinevate rahvastikurühmade vahel; tervisekaitse – inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus; tervisekasvatus – teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks; elukeskkond – inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna teg...
Referaat aeroobika Tallinn 2008 AEROOBIKA see on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on univeraalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobika on viimaste aastatega hoogsalt arenenud ning kogu maailmas üks enamharrastavatest (spordi) aladest. Aeroobikatunni ülesandeks on pakkuda tervislikku, enesetunnet parandavat ja võimalikult paljudele osalejatele sobivat kehalise tegevust. Mõiste aeroobika võttis kasutusele 60 nd...
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi instituut Kehakultuur UJUMINE Referaat Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Ujujate tehniline ettevalmistus..............................................................................4 Ratsionalse ujumistehnika alused......................................................................4 Ujumistehnika efektiivsus...............................................................................5 Ujumistehnika täiustamine ja tehnilise ettevalmistamise protsess.................6 Ujumistehnika täiustamine enesekontrollivõtete kasutamisega....................10 Tehnikaalne ettevalmistus................................................................................ 10 Kokkuvõte........................................................
Kose Gümnaasium Liisbet Estra 8. A klass Jooksukiirus ja selle arendamine Uurimustöö Juhendaja: Sander Prits Kosel 2016. a SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................... 5 1.1. Kiirjooksu määratlus ............................................................................................. 5 1.2. Reaktsioonikiiruse arendamine ............................................................................. 7 1.3. Stardikiirenduse arendamine ................................................................................ 7 1.4. Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamine ......................
Kordamisküsimused eksamiks. 1) Uurimistasandid morfoloogias organism, organsüsteemid, organid, koed, rakud, rakuorganellid 2) Struktuuri ja funktsiooni seos struktuur tagab funktsiooni ; funktsioon kujundab ja arendab funktsiooni, kutsudes selles esile ümberkorraldusi vastavalt funktsiooni eripärale 3) Kuidas struktuuri muutus kujundab funktsiooni (ja vastupidi)? eelmises 4) Erinevused prokarüootse ja eukarüootse raku vahel. - prokarüootsetel puudub rakutuum ja rakuorganellid nt bakterid, eukarüootsed teised elusorganismid 5) Rakuorganellid, nende ülesanded Tuumake ribosoomide süntees; mitokondrid ATP süntees; Endoplasmaatiline retiikulum membraanide süsteem rakus, osaleb näiteks valgusünteesis ja transpordis, rasvade ainevahetuses, steroidide sünteesis; Golgi kompleksraku "pakkimistsehh" erinevate inklusioonide kogumine, pakkimine; Lüsoso...
1.SISUKORD SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Teema on valitud pisut ka isiklikel põhjustel, kuid eelkõige huvi pärast inimeste toitumisharjumuste vastu ning selleks, et näha, milliseid võimalusi pakutakse. Samuti on teema valik tehtud seetõttu, et ajakirjanduses pidevalt üritatakse meid panna vältima mingisuguseid teatud toiduaineid, pidevalt tehakse kuskil uuringuid selle kohta, kuidas üks või teine toiduaine võib jäädavalt meie tervist kahjustada. Minu hüpoteesiks on see, et kõiki toiduaineid võib tarbida, kuid teatavas koguses ning et end piirates, muutub inimene pigem stressialtiks ja/või kurjaks. Tervislikust toitumisest räägitakse tänasel päeval palju. Niisamuti vaieldakse ja leitakse pidevalt uut tõestusmaterjali erinevate ´´kõige õigemate´´ toitumisharjumuste kohta. Selle töö eesmärgiks on objektiivselt vaadelda erinevaid võimalusi ja leida kuldne kesktee, seejuures vältides äärmuslikke dieete. Töö meetoditeks on eelkõige kirjand...
1. NIMETA LIIKUMISVALDKONNA ÜLDEESMÄRGID? Laps tahab liikuda ja tunneb sellest päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põh...
Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1 1 Tervisesportlase treening Juhendaja:...
annaabi.ee 
