Kas kehaline kasvatus on vajalik? (0)

Kas kehaline kasvatus on vajalik?
Kehaline kasvatus algab igal lapsel alates esimesest klassist . Ka varem teevad loomulikult väikesed lapsed sporti, kui nad alustavad kõndimist, jooksmist, mängimist. Aga kooli minnes muutub kehaline neile kohustuslikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Mina ise arvan, et kehaline on kõigile, nii noortele kui vanadele, väga vajalik. Kehalise tundides tegeletakse väga mitmesuguste asjadega: joostakse, hüpatakse, võimeldakse, mängitakse, visatakse palli. Kõik see äratab lastes huvi spordi vastu. Samuti parandab see kõik nende kehalist võimet. Jooksmisega paraneb vastupidavus, mängimisel reaktsioon . Minu arvates on kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine. Enne igat teist tegevust peab keha soojaks tegema. Muidu pärast on lihased valusad. Võib isegi tegevuste käigus käe, jala ära nikastada, kui enne ei ole tehtud korralikult võimle-misharjutusi. Kasulik oleks teha ka igal hommikul paariminutiline võimlemistunnike, et keha oleks päevaks valmis. Võib ka õhtuti, enne magamaminemist natuke harjutusi teha. Spordi tegemisega kasvab meie enesetunne, hoiame vormi, parandame tervist, lihased on tugevamad. Lihaste kokkutõmbumine aitab parandada vereringet ja tugevdada südamelihaseid. Lisaks paraneb ka kopsude tugevus. Süda vajab kehalist koormust. Tervisekasvatuse 9. klassi õpik ütleb järgmist: „Inimese igakülgseks arenemiseks ja kehaliselt vormisolemiseks on vaja treenida kogu organismi: nii südant kui lihaseid. Erinevad kehalise tegevuse liigid treenivad inimest erinevalt. Jooksime, ujumine, jalgrattasõit, uisutamine ja suusatamine treenivad hästi hapnikutarbimises osalevaid süsteeme, kuid ei treeni eriti kehatüve lihaskonda. Jõuharjutused ja võimlemine treenivad jõudu, kuid südamele on mõju väike. Selleks, et igakülgselt areneda, kasutatakse mitmekesiseid harjutusi.“ Sellele järeldades ei aita see, kui ainult joostakse või käiakse jõusaalis. Kui tahetakse hoida tervet keha vormis ning olla hea tervise juures, tuleb tegeleda mitmesuguste kehaliste harjutustega. Kuid tuleb ka vältida ületreenimist. Ületreenimisest võib tekkida südamelihase põletik. Mina ise teen regulaarselt sporti. Mul on kaks kehalise tundi nädalas. Lisaks käin ka vahepeal jooksmas. Varem tegin ka kõhulihaste harjutusi. Ning loomulikult suvel ujun niipalju kui võimalik. Juba kehalise tunnis teeme igasuguseid erinevaid harjutusi, mis on kasulikud. Kuid kõigeks selleks on ka vaja vastupidavust . Vastupidavust aitab suurepäraselt hoida igapäevane vähemalt pooletunnine tempokas jalutuskäik, ujumine jalgrattasõit, sörkjooks või suusatamine. Pulss peab olema selline, et kaaslasega on võimalik vabalt vestelda . Ning koormust peaks aja möödudes suurendama , et vastupidavus kasvaks. Kui nädalate kaupa samas tempos sporti teha, siis lõpuks ei mõju see enam kehale. Keha on siis sellega nii harjunud , et organismile on see täiesti tavaline tempo ning järgnevatest treeningutest pole enam kasu. Kui sporti ei tehta siis vaimsed võimed alanevad, tähelepanu nõrgeneb, peaaju vere- varustus nõrgeneb, väheneb südame varujõud, võib tekkida rasvumine , tervis halveneb ja veel mitmeid teisigi hädasid. Juba see näitab, et peab tegema sporti, et olla terve. Tänapäeval liigutakse palju vähem kui varem, kuna käimine on asendunud auto-sõiduga, trepist ülesmineku asemel on lift, tähtsat uudist edastades ei pea külla kõndima, vaid helistatakse või saadetakse e-mail. Ning kui iseseisvalt sporti teha ei viitsi, siis ongi selleks vajalikud kehalise tunnid . Mina ise olen väga rahul, et meil on kehalise tunnid. Mõtlen küll, et tundi minna ei viitsi, aga see on ainult mulle endale kasulik. Kõige soodsam aeg liikumise alustamiseks on noorusiga , kuna täiskasvanu eas on palju raskem sportimisega alustada. Noorena viitsitakse kõigega tegeleda ja uued tegevused pakuvad noortele huvi. Mida noorem ollakse, seda julgemini võetakse mingi tegevus ette. Ka mul on nii olnud. Väiksena turnisin igal pool midagi kartmata. Ka kehalise tunnis võtsin julgelt igast asjast osa. Näiteks juba kitsest hüppamine. Seitsmendas või kaheksandas klassis hüppasin julgelt üle neljanda kõrguse, üheksandas aga ei julgenud algul kolmandast kõrgusest ülegi hüpata. See näitab, et tuleb alustada juba noorelt. Kui juba väiksena tehakse sporti ja see meeldib, siis on kindel, et ka suurena jätkatakse. Need kes ei tee sporti, ning isuvad päev otsa arvuti taga või vedelevad diivanil ja vaatavad telekat on palju tihedamini haiged kui need kes teevad sporti. Sporti armastavatel inimestel on elugi palju rõõmsam kui sporti vihkavatel inimestel. Sest kes tegeleb spordiga on õnnelikum oma tervise ja elu üle. Selleks ongi koolis vajalik kehaline kasvatus, siis on laste tervis parem.