Pikamaajooks (0)

Pikamaajooks
Jooksutreeningud on erinevad vastavalt valitud distantsidele. Kui sprinterid teevad rohkesti jõu ja plahvatusliku kiiruse treeninguid, siis kesk- ja pikamaa jooksjad arendavad jõusaalis natukene teisi lihaseid.
Sprinterite treeningud põhinevad kiirusele ja plahvatuslikkusele.
Pikkamaad joostes on aga tähtis suuremad mahutreeningud, mis tuleb aastate peale ratsionaalselt ära jagada, et organism harjuks pikema kurnava pingutusega.
Tuues näiteks Lasse Vireni treeningkava 1971 aastal, siis oli tema treening suunatud vastupidavusele. Esimesed kolm kuud läbis ta 610, 609, 743km, sellest aeroobse töö osakaal oli 72-78%. Aenroobse töö osakaal 12-22%. Jõusaal 5-6% treeningust, lisandudes väheke rütmi ja kiirustreeninguid.
Teisel perioodil ehk kahe kuu jooksul 1972 läbis ta 834 ja 759 km, aeroobse töö protsent oli 70%, langes jõutreeningu osakaal 1-3%.
Võistlusettevalmistus periood 1972.a. Oli kolme kuu jooksul 796, 718, 559 km. Sellel perioodil tõusis jõutreeningu osakaal 6-10%. Lisandusid intensiivsed kiirus ja rütmi trennid.
Võistlusperioodil olid tulemused 509 ja 466 km. Suuremaid rõhku said rütmi ja kiirustreeningud ja vähenes jõusaaliosa.
Pikamaajooksu üks tähtsamaid asju on hapnikutarbimisrežiim. See märgib suurimat kiirust, mida jooksja sissehingatava hapniku abil säilitada suudab, lisamata seejuures piimhape hulka veres. Seda saab kahjuks treenida ainult pikemalt hapnikuvõlas treenides. Samas on loodud muidugi ka kunstlikud ained ehk erinevad dopingud.
Tänapäeval on tõusnud eriti oluliseks taastumisvõime. Võimalus kiiresti taastuda on saanud uue mõiste. Omaaegne legend Lasse Viren omas ainulaadset looduse poolt antud taastamisvõimet.
Pikamaajooksus on tähtis teha vahelduval maastikul tempo ja kestvusjookse. Tähelepanu tuleb pöörata, et jooksja tervis oleks korras. Pea ja kehatemperatuur peaks olema 36,5 kraadi. Külma ilma korral vähendada kilometraaži, et ei tekiks külmetushaigusi (hingamisteede põletikke). Samas peavad jooksu kohad vahelduma, sest inimene kohaneb ühe ja sama raja peal mistöttu organism kohandub ja kujuneb välja kindel rütm – rasked kohad on pidevalt ühes ja samas kohas, sportlane hakkab jooksma ökonoomsemalt, järelikult tekib seal taandarend. Tähtis koht on ka õigel toitumisel treeningute ja võistluste ajal. Maratonidel on ülitähtis jooksuajal regulaarne jootmine. Tarvitatakse erinevaid vitamiinisegusid, mis olenevalt sportalse individuaalsusele on erinev. Jootmata tekivad krambid . Ei ole olemas absoluutselt ideaalset treeninprogrammi, vaid igaühele eraldi tuleb teha oma treeningkava, mis sõltub lihastetüübist, mootori(südame) jõudlusest + kiirest või aeglasest ainevahetuset ja sajast muus erinevusest. Iga jooksa on erineva taastusvõimega.
Siin on siis maratonijooksja 10 käsku, kuna eelistan ise ka joosta pikemaid vahemaid.
1. Jookse pikki maid
Pikad ja piisavalt rahulikud jooksud on maratonitreeningute nurgakiviks. Nende abil harjuvad jalad pikaajalise koormusega ja korduvate löökidega vastu maad. Organism õpib samal ajal kasutama rasvu energia saamiseks. Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval, nii et pikemate otsade pikkus on lõpuks u. 25-35 km. Pikka maad mine jooksma vaid hästi puhanuna ja peale jooksu tangi kindlasti uut energiat ja vedelikku.
2.Jookse kiiresti
Kuigi treenid eesmärgiga läbida 42 km, peaks treeningute seas olema ka lühikesi ja kiireid jookse. Need parandavad maksimaalseid vastupidavusomadusi, koordinatsiooni ja jooksu efektiivsust . 3-21 kilomeetrised võistlused arendavad väga hästi maratonil vajaminevat kiirusreservi.
3.Jookse aeglaselt
Aeroobsed, väga rahulikud jooksud on vajalikud mitmel põhjusel – need aitavad organismil taastuda kiiretempolisest jooksust ja samal ajal siiski lisavad treeningkilomeetreid. Kerged jooksud annavad ka võimaluse ringi vaadata ja võtta energiat loodusest ning joosta rahulikult koos sõpradega.
4.Jookse maratonikiirusega
Et joosta maraton soovitud kiirusel, tuleb ka treeningutel sama kiiresti joosta. Maratonikiirusega joostud treening peaks olema piisavalt lühike ja reibas. Väga tähtis on selliste treeningute ajal pulsi jälgimine. Kui eesmärgiks on nelja tunniga maraton joosta, siis jookse nt. 10 km alati u. 57 minutiga. Kui eesmärgiks on kolme tunni alistamine, siis 10 km aeg peaks olema alla 43 minuti.
5.Harjuta mitmekülgselt
Jõuharjutused, venitused , koordinatsiooniharjutused, muude vastupidavusalade harrastamine jne. viivad kõik eesmärgi täitumise poole. 42 km jooksu lõpuosas vajad ka tugevaid lihaseid ja head koordinatsiooni. Maratoni jaoks treenides lihaste treening, nõtkus ja teovõimelisus on vajalik juba vigastuste vältimiseks. Samuti on abi ka massaažist.
6.Puhka piisavalt
Puhkus on maratonijooksjale eriti tähtis. Lihtne on harjutada iga päev, tõstes järjest koormust ja joosta pikemaid maid, aga tõsist oskust nõuab piisaval määral puhkamine ja seda enne kui üleväsimus ja/või vigastused seda nõuavad. Öösiti peab piisavalt magama ja seda eriti hilisõhtustel tundidel . Kui treenid puhkuse ajal või treeninglaagris tavapärasest enam, varu endale aega päevasteks uinakuteks. Argipäevadel pane tähele ka tavaelu füüsilisi ja psüühilisi toiminguid ja kohanda oma harjutusi vastavalt nendele. Vähemalt üks päev nädalas peaks olema puhkepäev.
7.Söö ja joo õigesti
Kõikidest moesuundadest hoolimata, peab maratonijooksja toiduvalikust põhiosa moodustama süsivesikud. Nende osakaal peab olema u. 60-70% päeva energiakogusest. Proteiine peaks ühe päeva toidus olema 15-20% ja rasvu ka 15-20%. Treeningperioodi toit peab sisaldama toiduaineid, mis lisaks energiale, saab ka piisavalt vitamiine ja kiudaineid. Puu- ja juurviljad , viljatooted, pasta , riis, kartul , riis, väherasvane liha, kala, piimatooted ja „head“ rasvad moodustavad alustala maratonijooksja toidusedelile. Seda nimekirja võid vajaduste ja soovide kohaselt täiendada. Pea alati meeles ka joomist – jooma peab piisavalt ja eriti hästi sobib vesi.
8.Korralik varustus
Õige varustuse eest tuleb samamoodi hoolt kanda nagu treeningute eest. Piisavalt peab olema sobivaid jooksu jalanõusid. Korralikud riided erinevate tingimuste jaoks ja head jooksusokid on väga olulised. Ära hoia kokku vales kohas, ostes sobimatuid jalanõusid, odavaid sokke või riideid , mis ei ole mõeldud higiseks treeninguks. Peale trenni kanna hoolt ka oma varustuse eest – pese riided ja sokid , puhasta jalanõud porist ja kuivata need toasoojas enne järgmist treeningut. Nii saad sama varustust kasutada pikemaajaliselt.
9.Pane endale realistlik eesmärk
Maratoniprojekti alustades mõtle korralikult läbi, mis suunas sa liikuma hakkad. Väga hea eesmärk on näiteks maratoni läbimine, kuid võib seada ka eesmärgiks läbida maraton alla nelja või kolme tunni või isegi kiiremini. Sea oma eesmärgiks olev aeg nii, et see oleks piisavalt väljakutsuv, aga samas reaalne.
10.Valmistu põhisündmuseks hoolega
Vahetult enne maratoni treeni järk-järgult nõrgemalt. Alusta sellega u. 3 nädalat enne maratoni. Igal nädalal vähenda treeningkoormust 25% võrra nii, et nädal enne maratoni on treeningmaht umbes neljandik tavapärasest. Mõne lühikese reipa jooksuga säilitad piisava jooksutunnetuse. Erilist tähelepanu pööra kolme viimase päeva toitumisele. Joo piisavalt ja tõsta toitude süsivesikusisaldus u. 70-80%le. Lae ennast täis positiivset energiat.
Mait Erlenbach
10B