Lihashüpertroofia (1)

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Jõu arendamine

PAIDE GÜMNAASIUM Jõu arendamine Kaisa Eslas Paide 2012-04-08 Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus. Tekkiv aju hapnikuv

Kehaline kasvatus

12

doc

Kinesioloogia konspekt eksamiks

· Jõutreening ­ sisaldab jõu erinevate liikide (absoluutse jõu, kiirusjõu) arendamist · Vastupidavustreening ­ sisaldab vastupidavuse erinevate liikide (aeroobne, anaeroobne, jõuvastupidavus) arendamist · Painduvustreening ­ sisaldab nii liigeste liikuvuse kui ka lihaste elastsusomaduste arendamist · Kiirustreening ­ sisaldab kiiruse erinevate liikide (liikumiskiirus, liigutuste kiirus) arendamist NEURAALNE JA MÜOGEENNE APTATSIOON KEHALISEL TREENINGUL Müogeenne adaptatsioon: · Lihashüpertroofia · Lihaskiudude vaskularisatsioon · Muutused müosiini rasketes ahelates · Muutused sidekoes Neuraalne adaptatsioon: · Suurenenud motoorsete ühikute rekruteerumine · Suurenenud motoorsete ühikute talitluse sünkronisatsioon · Lihastevahelise koordinatsiooni täiustumine LIHASHÜPERTROOFIA · Jõutreening (anaeroobne treening) põhjustab ulatusliku lihaste hüpertrofeerumise KEHALISTEST KOORMUSEST PÕHJUSTATUD LIHASTE KAHJUSTUSED

Kinesioloogia

21

doc

Kulturism ja jõu arendamine

Sisekaitseakadeemia Kulturism ja jõu arendamine Sven Veek RS-130 Tallinn 2014 2  Jõu arendamine Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega v

Kulturism

34

docx

Treeningõpetuse alused

Mis on jõutreening? Lihaste treenimine, et nad saaksid tugevamaks. Anaeroobne treening. Põhiline meetod on kordusmeetod.  Üldine reegel- kui treenida lihast tema jõudu genereerival ülemisel piiril siis muutub lihas tugevamaks  Jõud on võime ületada lihaskontraktsiooni abil välist vastupanu  Igasugune keha ümberpaiknemine ruumis toimub tänu lihasjõule Nimeta spordialasid, kus peamine treeningu vorm on jõutreening? Rammumehed- hüpertroofia ja lihasfunktsionaalsus, max.jõud, jõuvastupidavus, kiirusjõud. Kulturistid- isomeetriline kontraktsioon poseerimise ajal Tõstmine- sarnane rammumeestega, veidi spetiifilisem Rebimine- sama nagu tõstmine Fitness- sama mis kulturistidel Kettaheide Kuulitõuge Odavise- vaja max.jõudu Vasaraheide Jõuvõimete liigid  Üldine jõud- kogu organismi lihaskonna jõud  Spetsiifiline jõud- spordialaspetsiifiliste lihaste jõud

Sise- ja närvihaigused

14

doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

Lihasraku kohanemine on suunatud maksimaalse jõu/kiiruse saavutamisele. Lihasraku mõõtmed ja arendatav jõud (kaudsemalt ka kiirus) on omavahel heas korrelatiivses seoses ­ kui kasvab jõud kasvavad ka lihase ja lihaskiudude mõõtmed. Kuigi lihaskiudude ristlõikepindala suureneb kõigi lihaskiu tüüpide puhul on enammõjustatud kiiret (IIA ja IIB) tüüpi lihaskiud Lihasrakkude hüpertroofia aluseks on ulatuslikult tõusnud valgusünteesi intensiivsus, mis on omakorda aluseks kontraktiilse aparaadi struktuuride ulatuslikumale arengule. Kestev treening võib põhjustada muutuse kiirete lihaskiu tüüpide omavahelises vahekorras ­ IIB IIA (sarnane suund kohanemisprotsessides ka vastupidavustreeningul) IIB tüüpi lihaskiudude hulga vähenemine ja paralleelne IIA tüüpi lihaskiudude hulga suurenemine treeningu puhul võib olla

Sport/kehaline kasvatus

106

pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

mõju südametegevusele avaldavad hormoonid adrenaliin, noradrenaliin ja türoksiin. Intrakardiaalne reflektoorne regulatsioon muudab südametegevust vastavalt südame kambritesisese rõhu, mahu ja vere keemilise koostise muutumisele. (Ibid) 1.3.2. Pulsi mõõtmine treenituse hindamiseks Korduvate kehaliste koormuste mõjul täiustuvad organismi adaptsioonimehhanismid: suureneb südame löögimaht (põhjuseks südamelihase hüpertroofia ning vatsakeste ja kambrite mahtude kasv), paraneb neuraalne (treeningutega areneb organismi võime suurendada sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust vastavalt kehalise koormuse suurusele) ja hormonaalne regulatsioon ning kasvab lihastöö ökonoomsus ehk väheneb energiakulu. Tulemusena kutsub sama intensiivsusega kehaline koormus sportlasel esile väiksema SLS tõusu, sest kehalise koormuse mõju organismi ärritajana on kohanemisprotsesside tulemusena väiksem (vt joonis 6). (Landõr 2009)

Suusatamine

248

pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006  Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

Sport

40

docx

Spordifüsioloogia konspekt

( 17 -20 ) – Lihasjõu vähenemine vanusega naistel väiksem • Staatilise- ja dünaamilise jõu erinevused: – Staatilise jõu lihasrühmad suhteliselt sarnase treenitavusega (kõhulihased, rindkere) – Dünaamiliste liigutuste lihasrühmad meestel parema treenituvusega • Lihaskontraktsioonis – Erinevusi lihaskontraktsiooni biokeemias ja kontraktsiooni kiiruses ajaühiku kohta ei ole – Meestel lihashüpertroofia suguhormoonide abiga suurem – Naistel lihaskiudude pindala väiksem – Naistel lipolüüsi retseptoritel suurem tundlikkus • Suurimad soolised erinevused: – Maksimaaljõus 22,6 – 30% – Kiirusjõus 15,9 – 17,3% – Aeroobse ja anaeroobse jõu kombinatsioon 11,6-13,2 • Väikseimad soolised erinevused: – Maksimaalses kiiruses 7,1% – Aeroobses vastupidavuses 8,1 – 5,1% • Meeste eelised – Antropomeetrilised – Aeroobne töövõime

Sport

Kommentaarid (1)