Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võrkpall, jõutreening, jooksutreening (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust see aga tuleb ?
Albert Varkki 11.kl
Kirjalikud tööd
  • Võrkpalli ülalt ja altsöödu õpetamine ja tehnika
    Sööt on võrkpalli üks tähtsamaid elemente. Pallingule järgneb palli vastuvõtt ning kui see on õnnestunud, hakkavad ühe võistkonna võrkpallurid otsima parimat vüimalust enda rünnaku jätkamiseks. Selleks palli söödetaks üks teisele, kusjuures tohib teha vaid 3 söötu enne kui pall lüüakse üle võrku vastasvõistkonna poolele.
    Eristatakse kaht liiki sööte : ülalt- ja altsöötu. Ülaltsöödu puhul antakse kaaslasele väga täpne sööt. Selle sooritamise tehnika on järgmine : enne söödu sooritamise tuleb mängijal võtta valmiduse seisangu. Üks jalg on teise eest, kusjuures toetuda tuleb ees seisvale jalale. Söödu algseisus peab võrkpallur olema poolkükil, nurk põlveliigeses ei tohi olla väiksem kui 90 kraadi. Käed on üles tõstetud ja painutatud. Käelabad on ette siirutatud sellisel viisil, et välja sirutatud sõrmed on kulmudega ühel tasandil. Söötmisel tuleb käed välja sirutada ning sõrmedega palli lendamisele kaasa aidata.
    Altsöödu tehnika on natuke kergem. Enne palli vastuvõtmist tuleb olla poolkükil. Välja sirutatud käed peavead olema paralleelsed põrandaga umbes naba kohal. Käelabad peavad olema koos, kusjuures soovitatakse vältida nende haakumist sõrmede abil. Palli söötmisel võrkpallur justkui hüpab sellest asendist välja lüües palli ära kahe käelaba ühenduskoha vahega.
    Selliste söötude õige sooritamine sõltub sellest, kui palju antud võrkpallur/harrastaja kordab harjutusi kasutades seejuusres õige tehnika.
  • Jõutreeningu metoodilised põhialused
    Suurim osa inimestest tahaksid olla tugevamad, kuid looduse poolt antud jõust tunnevad rahuldust väga vähesed. Alati võib suurendada oma jõudu. Selleks on loodud sellised kohad nagu jõusaalid, kus tehakse erinevaid harjutusi.
    Kui eesmärgiks on puhta ja kulgeva jõu, mitte aga lihasmassi saavutamine (muidugi kaasneb üldjuhul jõu suurenemisega ka lihasmassi suurenemine), siis kasutatakse järgmist meetodid : jõuharjutused kehaosadele, mida indiviid arendada soovib, tehakse sellisel moel, et ta saaks ära teha 3 seeriat , kusjuures soovitatav on igas seerias sooritada 15-20 kordust. Seeriate vahel puhkamise kohta on erinevaid arvamusi. Ühe arvamuse järgi tuleb puhata seeriate vahel vaid 30 sekundit, kuna siis saab ka inimese süda lisakoormuse, mis tuleb tulevikus kasuks, kuna ka süda muutub treenitumaks. Teise arvamuse järgi tuleks puhata seni kuni inimesel ei ühtlustu hingamine ja südamelöökide arv langeb vähemalt arvule 120 lööki minutis .
    Kui sooviks on arendada maksimaalset jõudu, siis treenitakse kaaludega, mis on indiviidi jaoks tõesti rasked. Sellise treeningu puhul tehakse vähem kordusi, aga rohkem seeriaid. Üldlevinud normide järgi tuleks teha 4-8 seeriat, igas seerias 1-5 kordust. Kui indiviid saab teha rohkem kui 5 kordust, tuleb koormusi suurendada. Puhata tuleb täieliku taastuvuseni.
    Alguses peaks vältima pikasid trenne. Soovitatav on treenida mitte rohkem kui 1 tund tehes eelnevalt soojendust ja venitusharjutusi. Inimese treenituse suurenedes tuleb aeg-ajalt suurendada kaalude massi, millega tehakse harjutusi ning samas pikendada ka trennide aega.
    Oluliseks peetakse ka toitumist. Enne trenni tuleb süüa süsivesikute rikka toitu, mis annab palju energiat ning mis võimaldab teha tööd täies ulatuses. Trenni järel tuleb süüa valgu- ja vitamiinirikka toitu. Mõned peavad oluliseks toidulisandite kasutamist nagu vitamiinitabletid, spordijoogid , proteiinipulbrid jne, kuid paljude spordiharrastajate seas on levinud arvamus, et kõik kasulikkud toitained tuleb saada toidust.
    3.Jooksutreening ja selle ülesehitus.
    Jooksmine on inimesele iseloomulik kiire liikumine. Täpsemalt öeldes on jooksmine järjestikuste hüpete kompleks . Joosta võib väga erinevalt : väga kiiresti, kiirest , parajalt, aeglaselt, väga aeglaselt jne. Iga indiviidi jooksmist võib aga trenniga paremaks muuta. Kõike jooksutreeninguid ühendavad järgmised komponendid : jõutreening, jooksutehnika treening ja vastupidavuse treening.
    Jõutreeningut on vaja sellepärast, et jooksjal peavad olema tugevad jalad ja ka kogu keha. Tugevad jalad võimaldavad teha jooksusamme kiiremini ja muuta neid suuremateks. Ka käed peavad olema tugevad, sest käte jõud peab olema proportsionaalne jalade jõuga.
    Jooksutehnikal on vahest kõige suurem tähtsus. Õigesti joostes on kergem joosta, saab joosta kiiremini ja kauemini. Tehes üksi jooksutrenne on võimatu muuta oma tehnika paremaks, sellist protsessi peab jälgima kogenud treener. Iga inimesel on erinevad kehatüübid ja füüsikalised võimed ning tulenevalt nendest on igal inimesel oma maneer joosta, mida aga alati saab muuta paremaks.
    Jooksutreeningu põhialuseks on aga vastupidavus. Vastupidav inimene suudab teha rohkem trenni, taastub kiiremini ning vajab vähem puhkust. Isegi sprinter peab olema piisavalt hea vastupidavusega. Kust see aga tuleb ? Loomulikult sõltub palju sellest, mida loodus on inimesele andund. Vastupidavust saab aga treenida kõige suuremas ulatuses. Vastupidavuse suurendamise põhialuseks on krossijooksud, need on mõne kilomeetri kuni mõnikümne või isegi mõnesaja kilomeetri pikkused jooksud , mida tuleb läbida parajas tempos.
    Ideaalsetel jooksjatel, kes purustavad maailmarekorde on kõik see olemas : tugevus, hea tehnika ning vastupidavus. Nad on kohutavalt palju vaeva näinud. Vaeva tuleb näha ka igal soovijal muuta oma jooks paremaks, seda aga kindlasti palju väiksemas ulatuses.
  • Võrkpall-jõutreening-jooksutreening #1 Võrkpall-jõutreening-jooksutreening #2 Võrkpall-jõutreening-jooksutreening #3 Võrkpall-jõutreening-jooksutreening #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marek Pragi Õppematerjali autor
    Materjal sisaldab infot võrkpalli, jõutreeningu ja jooksutreeningu kohta.

    Sarnased õppematerjalid

    Kulturism ja jõu arendamine
    21
    doc

    Kulturism ja jõu arendamine

    A2 Lõuatõmme rippes jämedal torul, pealthaardega 4x8; 3010; 90s B1 Surumine hantlitega istudes 4x10; 3010; 60s B2 Tõmme plokil vastu kõhtu, lai pealthoie 4x10; 3011; 60s D1 Prantsuse surumine kangiga lamades 3x10; 3010; 60s D2 Küünarvarte kõverdamine selili kaldpingil 3x10; 3010; 60s Märkused: 1. alakeha treening: A1, B, C, D1; 2. alakeha treening: A2, B, C, D2; 1. ülakeha treening: A1, B1, C1; 2. ülakeha treening: A2, B2, C2. Seeria: seeriad x kordused (nt 4x8); sooritus-paus-(tagasi)sooritus-paus sekundites ehk soorituse rütm (nt 4010); puhkus sekundites seeriate vahel (nt 90s). 17 Treeningkavad naistele Algaja kava: 1. päev - Üldfüüsilise vormi parandamine Seeria

    Kulturism
    Jooksukiirus ja selle arendamine
    28
    pdf

    Jooksukiirus ja selle arendamine

    ............ 11 2. TREENINGMETOODIKA ...................................................................................... 12 3. TULEMUSED ........................................................................................................... 16 JÄRELDUSED JA KOKKUVÕTE ............................................................................... 17 KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................ 19 LISAD Lisa 1 Üldkehaline jõutreening ............................................................. 20 Lisa 2 Harjutused reageerimiskiiruse ja jooksutehnika arendamiseks ................. 23 Lisa 3 Tõkkeharjutused ...................................................................... 26 2 SISSEJUHATUS Inimese peamiseks liikumisviisiks on kõndimine ning isiku kõnnaku ja kehahoiaku põhjal võib tema kohta paljutki välja lugeda

    Treeningu analüüs
    Võrkpall
    29
    doc

    Võrkpall

    Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline,

    Sport
    Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju
    28
    doc

    Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju

    pingutusi); • südame töö muutub efektiivsemaks ning vererõhunäitajad normaliseeruvad; • hapniku tarbimise võime paranemisega täiustuvad oksüdatsiooniprotsessid; • hemoglobiini tase veres tõuseb – paraneb hapniku transportimine, koed on paremini hapnikuga varustatud; • väheneb sklerootiliste muutuste risk (muutub vere lipoproteiidide koostis, kahaneb kolesterooli tase). MÕJU TUGI- JA LIIKUMISAPARAADILE Optimaalne kehaline treening kutsub esile luude, liigeste ja lihaste tugevnemise ning verevarustuse paranemise. Harjutused ja liigutused hoiavad liigeseid pidevas liikumises ning vähendavad nende jäigastumise riski. Koormus parandab liigeskõhrede toitumist, mis väldib liigespindade kulumist ja ka luuhõrenemist ehk osteoporoosi. Lihaste hea toonus hoiab ära rühivigade tekke, mis omakorda mõjub soodsalt hingamissüsteemile ning selle kaudu vere hapnikuga varustatusele. MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE

    Tervisesport
    Sportlase lihashooldus konspekt
    34
    doc

    Sportlase lihashooldus konspekt

    kontraktuur) raviks. Lokaalne külmaravi sobib: · Ägedate liigese-lihaspõletike · Värskete traumade ja põletuste raviks · Operatsiooni järgsed tursed ja valud Jäävann Aitab taastuda kiiremini, vähendab lihasvalu ja ­kangust pärast intensiivset treeningperioodi või võistlust ning aitab hoiduda vigastustest. Paljud tippjooksjad kasutavad jäävanni taastumise kiirendamiseks. Jäävanni teooria on seotud faktiga, et intensiivne treening põhjustab lihaskiududes mikrotraumasid. 12-48 tundi pärast kahjustust reageerib keha sellele hakates parandama kahjustusi. Jäävanni abil stimuleeritakse lihasraku aktiivsust aidates taastada kahjustusi ja tugevdades lihaskiude ning ennetades lihasvalu ja kanguse teket. 5-10 minutit jalgadega vannis olles veresooned ahenevad ja veri suunatakse jalgadest ära. Soojenemisel suurenenud verevool kiirendab vereringet varustades lihaseid hapnikuga

    Sport/kehaline kasvatus
    Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud
    26
    docx

    Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud

    muutused nii puhkeseisundis kui ka kehalisel tööl - muutuvad hingamissüsteemi ja südame talitlus, samuti vere omadused ja ainevahetuse reaktsioon kehalisele koormusele. Mäestikutreening tekitab dehüdratsiooni ja söögiisu vähenemist, millega võib kaasneda kehakaalu ja keha rasvavaba massi vähenemine. Seetõttu ei suuda sportlased mägedes treenida sama mahu ja intensiivsusega, mis on neile jõukohane normaalsetes oludes ning vastupidi eeldatule sealne treening suuremat positiivset mõju ei avalda. 11. Miks põhjustab inimorganismile omaste bioloogiliste rütmide häirumist pikk lääne-idasuunaline lennureis, aga mitte sama pikk põhja-lõunasuunaline teekond? Lääne-idasuunalisel lennureisil ületatakse mitu ajavööndit ja tekib sihtkohas olukord kus inimese füsioloogilised ja kohalikud looduslikud rütmid ei ole omavahel kooskõlas. Põhja-lõunasuunas neid ajavööndeid ei ületata. 12

    Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime
    Akadeemilise sõudmise üldised alused
    248
    pdf

    Akadeemilise sõudmise üldised alused

    AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

    Sport
    Spordi üldained 1 tase
    139
    pdf

    Spordi üldained 1.tase

    tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi, koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. muutused võivad Esilekutsutavad muutused võivad seejuures olla väga ulatuslikud ning ilmneda

    Inimeseõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun