Immuniseeerimine, vaktsiinid Immuniteet · Mittespetsiifiline · Kaasasündinud · Liigiline · Aktiivne · Humoraalne · Loomulik · Sünnipärane · Spetsiifiline · Omandatud · Adaptiivne · Passiivne · Tsellulaarne · Kunstlik · Naturaalne Passiivne immuniseerimine Patogeen-spetsiifilisi antikehi sisaldavat antiseerumite või rakkude ülekandumisel kujunev ajutine immuunsus. Immuunsuse passiivset ülekandumist Tlümfotsüütidega nimetatakse adoptiivseks immuunsuseks. Elusvaktsiinid Vaktsiinid, mis sisaldavad atenueeritud või heteroloogilist infektsiooni tekitajat Atenueerimine haigustekitaja virulentsuse nõrgestamine Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid. Saadakse biokeemilisel teel Sünteetilised peptiid-vaktsiinid keemilised sünteesitud peptiidid, mis kujutavad endast patogeeni protektiivseid epitoope. Adjuvant Adjuv...
ee/dict/q Kristiina Ojulandi kümme aastat, kümnend. s/index.cgi? raamatu pealkirjas Q=dekaad. ,,Dekaad. Kümme aastat NATO-s ja Euroopa Liidus"? 13) Missuguses regulatsioon - ei soovitata tähenduses: eeskiri, http://kn.eki.ee/? tähenduses ei määrus vm õigusakt Q=allokeerima - soovitata kasutada immuniteet - Ei soovitata õigusterminit ametniku sõnu regulatsioon, immuniteet kasutada tähenduses 'immuunsus'. soovitussõnastik immuniteet, Allokeerima - soovitatakse kasutada pigem http://kn.eki.ee/? omasõna. Q=immuniteet - allokeerima? ametniku
Karistusseaduse kehtivus Eesti õigushüve vastu toimepandud teo kohta (§ 9 ) (1) Teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eesti karistusseaduse järgi esimese astme kuritegu ja kahjustab: 1) Eesti elanikkonna elu ja tervist; 2) Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või 3) keskonda. Menetluslik immuniteet ja materiaalõiguslik immuniteet (PS § 62) - Isik vastutab seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Menetuslik immuniteet isikud nimetati ametisse (Riigikoguliikmed, president, valitsuse liikmed jne enamusehäältega võidakse ära võtta immuntieedi siis on tavaline menetlus) , kuid immuniteet kehtib vaid ametiajal kaitseb neid. Kuritegusid ei sooritata, eksameid sooritatakse! Kuritegusid pannakse toime.
Kristiina Ojulandi kümnepäevast tegevust, http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi raamatu pealkirjas mitte kümneaastast. ?Q=dekaad&F=M ,,Dekaad. Kümme aastat NATO-s ja Euroopa Liidus"? 13) Missuguses Sõna allokeerima ei Ametniku soovitussõnastik tähenduses ei soovitata kasutada http://www.eki.ee/dict/ametnik/inde soovitata kasutada tähenduses assigneerima. x.cgi?F=M&C06=et&Q=k sõnu regulatsioon, Sõna immuniteet ei %C3%A4sutada immuniteet, soovitata kasutada http://www.eki.ee/dict/ametnik/inde allokeerima? tähenduses immuunsus. x.cgi? Sõna regulatsioon ei Q=immuniteet&F=M&C06=en soovitata kasutada tähenduses reglement. 14) Parandage ,,Täna pole meil veel Ametniku soovitussõnastik lauset ,,Täna pole vajalikke http://www.eki
15. Mis vältes on sõnad väike ja päike? Aga aula? Kairi Laur IK 12 AÜ Sõnad väike ja päike on kolmandas vältes. Enne oli sõna aula vaid II vältes, nüüd on lubatud ka III välde. „Ametniku soovitussõnastiku“ (http://www.eki.ee/dict/ametnik/) abil leidke vastused järgmistele küsimustele 1. Missuguses tähenduses ei soovitata „Ametniku soovitussõnastikus“ kasutada terminit „immuniteet“? „Ametniku soovitussõnastik“ ei soovita õigusterminit immuniteet kasutada tähenduses 'immuunsus'. 2. Mida soovitatakse kasutada lühendi a.k.a/AKA asemel? Soovitatakse kasutada sõna alias. 3. Miks ei soovitata liialt kasutada lt-määrsõnu (nt aastaringselt, igapäevaselt, tähttäheliselt)? Lt- määrsõnad mõjuvad tihti eriti paberlikuna ja on seepärast ka tarbetud. Tuleb kaaluda lt-liitelise määrsõna kasutamise otstarbekust, kui sama tähendusega lühivorm on
5 Rahvusvahelised organisatsioonid saavad tegeleda ainult oma pädevuse piires. Kust tuleneb nende pädevus? Kaks teooriat: 1) omistatud pädevuse teooria peab pädevuse allikaks asutamisakti 2) tuletatud pädevuse teooria pädevus ei pea tulenema ainult asutamisaktist. Teooria arvestab rahvusvaheliste suhete arengut, dünaamilisust Rahvusvahelised organisatsioonid omavad riikide taval immuniteeti. Samuti on nende ametnikel nagu diplomaatilistel esindajatel immuniteet. Üksikisiku staatus rahvusvahelisel tasandil oleneb otseselt riikide tahtest, sest üksikisik saab oma rahvusvahelised õigused ja kohustused ennekõige riikide loodud õiguse ja käitumise tulemusena. Üksikisik ei oma õigust esitada rahvusvahelisi nõudeid ega ligipääsu rahvusvahelistele kohtuinstitutsioonidele st üksikisik ei saa oma õiguste kaitseks pöörduda rahvusvahelise kohtu või vahekohtu poole. Erandiks on Euroopa Inimõiguste Kohus.
lepingulise kohustuseta (poliitilistel rikkumistel puudub konkreetne definitsioon, aga nad on poliitiliselt motiveeritud - opositsiooni esindajad nt, neist soovitakse lahti saada) Näiteks, Venemaa konstitutsioon ütleb seda, et oma kodanike välja ei anta. Eesti näiteks,on valmis oma kodanike välja anda ja on seda korduvalt teinud. 5. Immuniteet Immuniteeti 3 liiki: ❏ Riigi immuniteet ❏ Diplomaatiline ja konsulaarimmuniteet ❏ Rahvusvahelise organisatsiooni immuniteet Immuniteet tähendab, et isik või institutsioon ei allu tavapärasel viisil riigi jurisdiktsioonile. (Kui riigi diplomaat on teise riigi territooriumil, siis on kokku lepitud, et vastuvõetav riik ei teosta oma jurisdiktsiooni teise riigi diplomaadi üle). Immuniteedi eesmärk on tagada kandjale võimalikult suur sõltumatus suhetes riigi
keskkonnaga. Hiina meditsiinis on kindel TERVISe mõiste määratlus -- see on harmooniline energia tasakaal erinevate organite nende süsteemide vahel, ja nende energia tasakaal looduse ja keskkonna energiaga. Selle tasakaalu olemasolul keha muutub tugevaks ja tervenemine saabub iseenesest. Hiina Meditsiinis kasutatakse lihtsaid arusaadavaid mõisteid -- kuumus, külm, kuivus, niiskus, tuul, seiskumine, energia. Euroopa meditsiiniga analooge tõmmates on teada sellised mõisted nägu: immuniteet, ainevahetuse häired, organite puudulik talitus jms. Meie kliimas põhilisteks kahjustavateks teguriteks on külm, niiskus ja tuul. väga olulist praktilist tähendust omavad ennetavad tegevused, ravimtaimede - ja nõelravi kuurid, mis õpetavad võitlema külma ja niiskusega. Kaasajal inimese elustiil tekitab energia seiskumist organismis. Kontrollimatu ravimite tarvitamine ja vale toitumine tekitavad maksa talituse häireid.
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
Riigiõiguse arvestus 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: PS Välislepingud Seadused ja määrused Halduse üld-ja üksikaktid Mittenormatiivsed allikad: Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Tava ja toimingud Kohtulahendid Doktriinid-õpetused 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõ...
Õigekeelsusallikate kasutamise ülesanne 1. Missugune rõhumärk on väljendis [aa la] a peal? Kirjutage selle väljendi korrektne vorm siia: à la 2. Kuskus ja kuskuss: kumb on taime-, kumb loomariigist? Kuskus – loomariik; kuskuss - taimeriik 3. Seletage järgmisi väljendeid: Augeiase tallid, Gordioni sõlm, Pandora laegas. Augeiase tallid – lohakusest tekkinud korralagedus Gordioni sõlm – lahendamatuna näiv probleem Pandora laegas – kõigi õnnetuste ja murede allikas 4. Mida tähendavad järgmised tsitaatsõnad? Mis keelest need pärinevad? Kuidas neid hääldatakse? dolce, café au lait, groupie dolce – õrnalt, mahedalt, itaalia, [doltše] café au lait – kohv kuuma piimaga, prantsuse, [kaf`ee ol`ee] groupie - lemmiklauljale v -ansamblile turneedel järgnev ihaleja, inglise, [gruupi] 5. Mis on eufemism? Leidke vähemalt kolm eufemismi, mida kasutada sõna hunt asemel. Peitesõna. Hunt: kriimsilm, ha...
7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel; 8) kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel • Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus (PS §147 lg 1) • Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega (PS § 147 lg 2) • Ametite ühitamatus (PS § 147 lg 3) • Immuniteet (PS § 153) • Sotsiaalsed tagatised (KS 10 peatükk) - ametipalk - eripension - puhkus 35 kalendripäeva
Jõhvi Vene Gümnaasium VARAKESKAEG Referaat Õpilane: Daniil Bogomolov 11 B Klass Jõhvi 2015 SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNE-ROOMA LANGUS JA IDA- ROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu piir ulatus kesksest Vahemere regioonist põhjas tänapäeva Šotimaani ja lõunas Põhja-Aafrikani. See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandis hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Pingeid aitas leevendada põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades õigus järgida oma alal omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid. Caracalla edikt (212) tagas kõigile impeeriumi aladel elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Edikti mõte oli tagada suurem maksude laekumine, mis pidi omakorda leevendama impeeriumi lääneosade üha suurenevaid majandusraskusi. Praktikas polnud sellest aga erilist ka...
Selles küsimuses on vaba mandaadi põhimõtet võimalik piirata; Poliitiline vastutus (nt valimisnimekirja mittekandmine, erakonnasisene distsiplinaarvastutus) pole välistatud. 7) Mis on indemniteet? V: Põhiseaduse § 62 järgi ei kanna Riigikogu liige õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites. 8) Seleta kuidas mõista riigikogu liikme immuniteeti. V: Immuniteet ehk saadikupuutumatus tähendab, et Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 9) Millega tegelevad riigikogu komisjonid? V: 10) Mis vahe on riigikogu alalisel ja erikomisjonil? V: 11) Kes ja kuidas võivad moodustada fraktsiooni? V: Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena. Kohtuniku sõltumatus: 1). Kohtu sõltumatus; 2). Kohtunike personaalne sõltumatus; 3). Ametite ühtimatus; 4). Kohtuniku ametikitsendused - K ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. 5). Kohtuniku immuniteet - Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtuniku ametisse nimetamine - avaliku konkursi alusel, Kohtunikukandidaat peab läbima julgeolekukontrolli, I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul.
kaudu kaitsta oma riigi huve ning lahendada võimalikke teiste riikidega tekkinud vastuolusid Diplomaatilised Esindused – saatkonnad ja konsulaadid. Nende ülesanneteks on: Oma riigi esindamine ja kontaktide loomine Oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitse asukohamaal Asukohamaa poliitika ja majandusliku olukorra kohta seaduslike vahenditega info kogumine Diplomaatiline puutumatus – Immuniteet, mille järgi asukohamaa ei või välisriigi diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista. ÜRO – Ühinenud Rahvaste organisatsioon, eesmärkideks: rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas, riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel ja riikidevaheliste konfktide ja vaidlusküsimuste lahendamine. Loodi 26.juunil 1945, Eesti liitus 1991.a. Peasekretär – Antonio Guterres Euroopa Nõukogu – Asutati 5
WTO õigus on väga tehniline ja spetsiifiline. Praegu on Doha läbirääkimisvoor et ka põllumajandustoodetele jne võetakse ette liberaliseerumisprotsess, lääs ei ole sellest huvitatud. Nt EL eelistab teatud maid mis on Euroopa asumaad kunagi. EL toetab ka Prnts põllumajandust tohutult, kuigi teistel riikidel on ju eelis tootmises, aga nendel on see iidne traditsioon. Diplomaatiline ja konsulaarõigus Tegemist ühe vanema rahvusvahelise õigusharuga. Diplomaatiline immuniteet on diplomaadi eriõigus, eriti karistusõiguslik ja maksuõiguslik dimensioon. Kolm Viini konventsiooni 1961 (Diplomaatiliste suhete konventsioon), 1963 (konsulaarõiguse konventsioon), 1969 (Lepingute konventsioon). Tegemist oli senise tava kodifitseerimisega. Kuigi demokratiseerimise läbi on sattnud immuniteet ründe alla, sest on palju diplomaate. Konsul tegeleb eelkõige eraisikute liikumise ja kodanike teenindamisega. Diplomaat on poliitiline või majanduslik või kultuuridiplomaat jne
Kohtunikud ei tohi olla peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. Võivad õppe ja teadustööd teha. Kohtunik ei või olla erakonna liige, Riigikogu liige ega valla- või linnavolikogu liige; äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja vahekohtunik. Immuniteet PS § 153 Kriminaalvastutusele saab võtta üksnes Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised PS § 147 KS 10.ptk Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid"
1. etapp. Perestroika. Glasnost. Algas kaootiliselt, Gorbatsovi on ise tunnistanud, et tal polnud algul mingit konkreetset plaani. · Alkoholismivastane kampaania. Käivitus 1985. aasta suvel. 1988. a kevadel tunnistati kampaania läbikukkunuks. · Riiklik vastuvõtt. Eesmärgiks parandada toodete kvaliteeti. · Raiskamisvastane kampaania · Kiirendusprogramm · Võitlus mittetöiste tulude vastu · Võitlus parteibürokraatia vastu. Partei liikmetelt võeti immuniteet, neid võis ka kohtulikult karistada · Arvete õiendamine korrumpeerunud bürokraatiaga Glasnost. Algselt polnud see mõeldud ühiskonna kritiseerimisena, ammugi mitte kogu partei kritiseerimisena. Glasnost kasvas üle pea. Glasnosti proovikiviks 1986. a apr Tsernobõli katastroof. Avalikustati hilinemisega. 1989 /90 püüti glasnostit juba pidurdama hakata. 2. etapp19 87 1988 1987 a algul oli Gorbatsovi sõnul majandus jõudnud kriisieelsesse olukorda.
lõik.: " Kaasaiaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi." On olemas kolme liiki kaasaaitamise viise. Vaimne, aineline ja füüsiline. Vaimne kaasaaitamine on näiteks nõuanded, soovitused jne. Aineliseks kaasaaitamiseks loetakse näiteks relvade hankimist ja rahalist abi. Füüsiline kaasaaitamine on näiteks võimalike takistavate tegurite kõrvaldamine. 4.3 Puutumatus ehk immuniteet Karistuseadusele alluvad kõik füüsilised isikud, kes on toime pannud mingi süüteo olenemata nende kodakondsusest. Vastavalt Põhiseadusele, kus paragrahvis 62 on ära toodud Riigikogu liikmete indemniteedi õigus. See tähendab seda, et oma tegevuses mis on seotud poliitiliste eesmärkidega, võivad nad teha avaldusi, mis vastavad mõnele süüteo tunnusele, kuid see tegu ei saa tuua neile vastutust.14
milline seadus siin laieneb? Kas Eesti, Taani? Eesti, sest see on Eesti territoorium (õhusõiduk väljaspool Eesti territoorium). See lennuk on Eesti Vabariigi riikkondsus (ta on siin registreerinud). Milline politsei pidi sellega tegeleda? Eesti politsei. Kas kaptenil oli õigus anda niisuguseid . Menetlusseadustikust esmased menetlustoimingud (õhusõidukikapten lennus). On õigus. Ja kohe annab üle politseile. Teiste riiki kodanikud: v.a. need, kellel on immuniteet. Saatkonna töötajal diplomaatiline immuniteet (ei saa kinni pidada, politseile anda jne). tema küsimusi lahendatakse diplomaatilisel teel. Tavaliselt persona non grata või paluvad võtta vastutusele. § 262 avaliku korra rikkumine. Väärtegu puhul ei ole asi nii hull. Üldosa on nii oluline, et peab olema peas. Eriosa kaasuse ei peab peast lahendama (deliktitüübist jne). Rakendusotsus printida välja! KÕ koht õigussüsteemis. Me asume mandri-Euroopa õigussüsteemis
1).Riigikohus (põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus); 2). Ringkonnakohus (arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna); 3). Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), 4). halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju). 10.3 Kohtuniku staatus (kohtuniku ametisse nimetamine, kohtuniku ametist vabastamine, kohtuniku ametist tagandamine, ametite ühitamatus, immuniteet, kohtuniku sotsiaalsed tagatised) Kohtuniku staatus. Kohtunikuks võib nimetada: EV kodaniku, magistrikraadiga õigusteaduses, kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena. Kohtuniku sõltumatus: 1). Kohtu sõltumatus; 2). Kohtunike personaalne sõltumatus; 3). Ametite ühtimatus; 4).
Tiitelleht Rasedus ja liikumine Kaisa Koppel 10 ? Klass Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium 2008. a. 1 Sisukord Tiitelleht................................................................................................................................... 1 Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Asjad millega arvestada enne sportima hakkamist.................................................................. 3 Muutused kehas...................................................
· Lünkade ületamine KOHTUNIKE STAATUSE · EESMÄRK-sõltumatud kohtud ja kohtunikud -kohtuhalduse probleem · AMETIKOHA KINDLUS -ametisse nimetamise protseduur,kus oluline roll kohtusüsteemil enesel,mitte täitevvõimul -eluaegsus,tagamaks erapooletust,kohustuslik Pensioniga,raske üleastmise korral vabastamine · TASU JA AMETIHÜVIDE KINDLUS · AMETIKOHTADE ÜHIÖDAMATUS · IMMUNITEET KOHTUNIKU SÕLTUMATUS MENETLUSOSALISEST 1)Õiglane menetlus(erapoletus ja sõltumatus konreetse kohuasja menetlemise) 2)huvide konflikt 3)kohtuniku eelarvamused(nt varasemad seisukohad,arvamused juhtumi kohta) 4)vabadus otsuse langetamisel(ei ole seotud 3.isikute arvamusega,nt haldusorgani käsitlus teatud normist) KOHALIKU OMAVALITSUSE FUNKTSIOONID 2)RIIKLIKUD ÜLESANDED · Riik saab pana kahalikule omavalitsusele ülesandeid
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; ...
Õigusõpetus II Riigiaparaat Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa Riigiorganil on riigivõimu volitused Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsiona...
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: ...
SOTSIAALNE REGULEERIMINE Saab väita, et inimese sotsiaalset käitumist mõjutavad reeglina kõige rohkem riik, ühiskond, usk ja perekond ning inimese sotsiaalset käitumist (vähemalt ilmalikus valdkonnas) kujundavad õigus, tava ja kõlblus. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused. Ühiskonnale on omane määrata kindlaks, millisel viisil peab inimene mingis olukorras, kus tal on tema tahtest sõltuvad käitumisvariantide valikud, käituma. See tähendab, et inimühiskonna eksisteerimiseks vajalik inimeste omavahelise suhtlemise normatiivne reguleerimine saavutatakse sotsiaalsete normidega ja sotsiaalse reguleerimisega. Sotsiaalne reguleerimine on inimese kui ühiskonna liikme käitumise mõjutamine kavandatud soovitud suunas, mis ideaaleesmärgina peaks silmas pidama ühiskonna säilitamise ja arengu eesmärke. Sotsiaalne reguleerimine saavutatakse käitumisreeglite ehk käitumisnormide abil ning kogumis on sotsiaalne reguleerimine süsteem, mil...
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2. Õiguse tunnused: Käitumisreeglite või normide kogum, mis kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud ja kehtestatud riigi poolt, selles väljendub riigi tahe. See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riig...
7. RK liikme volituste peatumise alused, arutlus valitsusliikme RK-kku kuulumise võimaldamise üle V: Volituste lõppemise juhud: asumine teise riigiametisse, teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumine, tagasiastumine, kestev võimetus ülesannete täitmiseks ning surm. Riigikogu liikme volitused loetakse lõppenuks Riigikogu järgmiste valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast. 8. Vaba mandaat, immuniteet, indemniteet, inkompatibiliteet V: Vaba mandaat Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Riigikogu liige peab täitma oma ülesandeid vabalt, sõltumatult ja oma südametunnistusest lähtuvalt. Immuniteet saadikupuutumatus. Ei saa võtta saadikut kriminaalvastutusele. Traditsiooniline põhjus selleks on, et välistada Riigikogu liikme vahistamine või kohtu alla andmine täitevvõimu poolse mõjutusaktsioonina. Indemniteet vastutamatus
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
Rahupalees, Alalise Vahekohtu ruumides ning koosneb 15 kohtunikust, seejuures ei tohi kohtusse kuuluda ühestki riigist üle ühe kohtuniku. Kohus rajati 1945.aastal koos ÜRO- ga ja kohtu statuut võeti vastu samal ajal ÜRO põhikirjaga. Põhikirja liikmed on ipso facto (iseenesest) kohtu statuudi liikmed. Kohtu liikmed valitakse ÜRO Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu poolt 9 aastaks, iga kolme aasta järel uuendatakse kolmandik koosseisu. Valitud kohtunikel on diplomaatiline immuniteet. ICJ-l on kahesugused funktsioonid: teha otsuseid juriidilistes küsimustes, mida riigid vastastikusel nõusolekul annavad talle otsustada; anda konsultatsioone juriidilistes küsimustes kõigile ÜRO asutustele. Kohtus on kaebajaõigustes ainult riik, mida esindab tema valitsus. Piiratud määral ka mõned rahvusvahelised organisatsioonid. Kohtu poolt süüdi mõistetud riik ei pruugi kohtu otsust aktsepteerida, ta võib selle vaidlustada ja seda mitte täita.
astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. 10.3 Kohtuniku staatus (kohtuniku ametisse nimetamine, kohtuniku ametist vabastamine, kohtuniku ametist tagandamine, ametite ühitamatus, immuniteet, kohtuniku sotsiaalsed tagatised) Kohtunikuks võib nimetada: EV kodaniku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, · kes oskab eesti keelt, · on kõrgete kõlbeliste omadustega ning · kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on
ainekoostis osade suhtes ja see mida inimene paiskab atmosfääri lõpptagajärjel sattub vaakumenergia mõju sfääri ja sealt maardlasse. See on sama printsiip nagu galaktikas moodustatakse planeete päikest kuud ja komeete, kui kosmiline tolm sattub musta augu mõju sfääri siis gaasilisest ainest saab planeet, kuid naftamaardla gaas muutub surve tagajärjel naftaks. Inimkond samuti surve alusel moodustab gaasilisest hapnikust vedelat hapniku. Inimlik immuniteet puhastades inimlikku organismi slakkidest täpselt samuti nagu komeedid enertsjõu alusel puhastavad galaktilist ruumi jõuetuks muutunud energiast. See tähendab seda, et enne kui moodustub aine on tarvis moodustada aine siseenergia struktuur, mis hoiaks ainekoostises ainerakke. Antud juhul hoitakse päikest, kuud, planeete ja komeete liikuvas seisundis, kuid kindlas trajektooris, kui inimesele veel tundmatus bioloogilises ainekoostises. Inimene on galaktilise aine
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus per...
vabalt kõikuda alates 80–90 kuni 150-ni. 65. Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) reguleerimisala erinevus Erinevus on selles, et RKLS sätestab ära RK liikme õigused, kohustused ja muud ametiga seonduvad sätted. RKKTS aga määrab kindlaks kogu riigikogu töö ja päevakorra ning sealhulgas ka riigikogu esimehe ja teiste ametnike õigused, kohustused, ametissemääramise jne. 66. vaba mandaat, immuniteet, indemniteet, inkompatibiliteet Vaba mandaadi põhimõte - Vaba mandaat § 62 - ei ole seotud valimiseelsete lubadustega. Vabamandaadi riigikorralduse valdkonda kuuluv õigus: a) Indemniteet – riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b) Immuniteet – ajalooliselt tekkinud parlamentääri - ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76. 12
RIIK KUI REÕ ERISUBJEKT Riigid tegutsevad erilises õiguskeskkonnas ning omavad erilist õiguslikku staatust. Oluliseks tunnuseks on suveräänsus, st vaid riik võib otsustada, millised on tema õiguslikud kohustused ning ükski riik ei saa sundida teist riiki võtma endale juriidilisi kohustusi. Ka ühe riigi kohtutel pole jurisdiktsiooni teise riigi üle. Riik on REÕ erisubjekt. Erandlikuks teeb riigi eelkõige vastutuse küsimus. Riigi immuniteet välistab eraõigusliku vastutuse, st välistab REÕ kohaldamise, kuna õigussuhe kuulub rahvusvahelise avaliku õiguse reguleerimise valdkonda (HL süsteemi). Riigi ja avalike teenistujate poolt valitsemisfunktsiooni teostamisel tekitatud kahju hüvitamist regulee-rib 04.11.1999 sõlmitud korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsioon (rahvusvaheliselt ja Eesti suhtes jõustumata). Riigi immuniteedist tuleb eristada diplomaatilist ja konsulaar
seente poolt produtseeritud- antibiootikumid.Fütontsiidid-taime päritoliga antibiootlise toimega.taimede looduslik viis võidelda mikroobidega. Loomse päritoluga antibiootilised ained- lüsosüüm(valguline,,munas), eritiriin(punastest verelibledest, hävitaab stafülokokke, streptokokke), ekmoliin(kalade kudedest, võitleb soolehaigustega). 5. Väliskeskkonna tegurite kasutamine mikroobide elutegevuse mõjutamiseks toiduainete säilitamisel. Bioos: elulised protsessid aeglustunud, immuniteet säilunud-Puu-ja juurviljad, elav kala. Abioos: Pastöriseerimine, steriliseerimine. , antiseptikute lisamine, kiiritus, ultraheli. Mikroobide hävitamine. Anabioos: mikroobide elutegevus peatatakse, mikroorganismide eluvõime säilib. Madal temperatuur, kõrge osmootne rõhk, toote happelisuse tõstmist, anaeroobsete tingimuste loomine aeroobsele. Tseanabioos: kasutatakse tootes olevaid, või sinna viidavaid mikroorganismide vahelisi antagonistlike suhteid. Puu -köögiviljade
3. Võimuhaaramine riigi võimu haarab indiviididest kõige aktiivsem, kehtestab ennast (nt vürst) 4. Riigi tunnustamine Riik saab tekkida kokkuleppel ja lõppeda kokkuleppel. Demokraatrikus riigis on kõrgem võimukandja alati rahvas. Riik on rahva jaoks. Riik peab kahtlemata valima esindusorgani. (Eestis 101 inimest, parlament riigi seadusandlik võim, peamine teenus luua seadusi) Parlamendil on immuniteet, liikmed puutumatud (parlamendi enamushääled) Parlamendil on idenditeet ei kanna õiguslikku vastutust enda hääletustulemuse eest nt. (erandiks : rahvusvahelise vaenu õhutamine) Parlamendi peamiseks tööfunktsiooniks on komisjon. Töö käib komisjonides (nt rahakomissjon) Valitsus omab täidesaatvat võimu. Tegevjuhtiv organ, juhib nö riiki. Tegutseb parlamendi poolt seaduslikes piires
õigussubjektsus ega tema rahvusvahelised õigused ja kohustused. Riigi õigusjärglus ja järjepidevus ei ole praktikas alati selgelt eristatavad. Kas tegemist on õigusjärgluse või järjepidevusega, sõltub praktikas suurel määral riigi enda tahtest ning sellest, millisel määral teised riigid seda tahet tunnustavad. Jurisdiktsioon tähendab riigi õigust või võimet teostada avalikku võimu isikute, asjade ja sündmuste suhtes. Jurisdiktsiooniga seostub immuniteet, mille kohaselt ei allu teatud isikud ja institutsioonid ühe või teise riigi võimuorganite tegevusele. Jurisdiktsioon on olulisel, kuid mitte absoluutselt seotud riigi territooriumiga. Jurisdiktsioon jaguneb traditsioonilisest võimude kolmikjaotusest tulenevalt kolmeks: 1. seadusandlik tähendab riigi konstitutsiooniliste organite ülemvõimu võtta vastu riigi territooriumil kehtivaid ja siduvaid õigusakte. 2
peab tal olema võimalus esitada ettepanekuid, arvamusi ja hinnanguid (sealhulgas kriitikat). See võimalus ei oleks täielikult tagatud, kui Riigikogu liiget saaks tema sõnade eest vastutusele võtta. 45. Puutumatus (immuniteet kitsamas tähenduses) – mõiste ja tähtsus PS § 76 Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Traditsiooniliselt kaitseb immuniteet parlamendiliiget täitevvõimupoolse meelevaldse kriminaalsüüdistuse alusel kohtu alla andmise, vahistamise, läbiotsimise ja tema kirjavahetussaladusse sekkumise eest. Eri riikides on deputaadi immuniteet sätestatud mõneti erinevalt. 46. Vastutamatuse ja puutumatuse garantii erinevus Vastutamatuse põhimõte - Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites (PS § 62). Selle on põhimõtte eesmärk
justiitsorganid. Parlamendid olid nii unitaar kui ja föderatiivsetes riikides, kusjuures ka föderatsiooni subjektidel on oma parlamendid. JURIIDILINE LAAD- parlament on kaasajal põhimõtteliselt rahva otseseks usalduusosaliseks, parlamendile kuulub juhtiv osa võimude lahussuse ja tasakaalustatuse alusel korraldatud riigiorganite süsteemis ning teda isel kolm põhiprintsiipi: diskontinuiteet, indemniteet ja immuniteet. 1) Diskontinuiteet – antud koosseisu volituste lõppedes jäävad lõplikult otsustama küsimused lõpetamata, järgmin ekoosseis ei ole seotud eelneva arvamusega. 2) Indemniteet – parlamendisaadikuid ei tohi võtta vastustusele parlamendis esitatud mõtteavalduste või vastava hääletamise eest. 3) Immuniteet – parlamendi eriloata ei tohi ühtegi pralamendisaadikut võtta kriminaalvastutusele. Juriidilise laadi tunnused:
peab tal olema võimalus esitada ettepanekuid, arvamusi ja hinnanguid (sealhulgas kriitikat). See võimalus ei oleks täielikult tagatud, kui Riigikogu liiget saaks tema sõnade eest vastutusele võtta. 45. Puutumatus (immuniteet kitsamas tähenduses) mõiste ja tähtsus PS § 76 Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Traditsiooniliselt kaitseb immuniteet parlamendiliiget täitevvõimupoolse meelevaldse kriminaalsüüdistuse alusel kohtu alla andmise, vahistamise, läbiotsimise ja tema kirjavahetussaladusse sekkumise eest. Eri riikides on deputaadi immuniteet sätestatud mõneti erinevalt. 46. Vastutamatuse ja puutumatuse garantii erinevus Vastutamatuse põhimõte - Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites (PS § 62). Selle on põhimõtte eesmärk on tagada, et:
1 KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeska 5.- Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). ...
KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeskae 5.-10.saj · Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 g a). · Barbaririikide kujunemine Euroopas. · Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). · Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. · Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. · Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. · Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). · Ri...
- avamere põhja pandud ning avameres antud riigile kuuluvad rajatised ; - tema sõja- ning kaubalaevad ja sõja- ning tsiviillennukid väljaspool antud riigi piire. Antud riigi jurisdiktsiooni alla ei kuulu: a) teiste riikide välisesindused (saatkonnad ja konsulaaresindused) ning nendega võrdsustatud esindused - neil on diplomaatiline immuniteet (välisesindustega võrdsustatud võivad olla näiteks väliskaubandusesindused, rahvusvahelised missioonid, teatud juhtudel isegi mõned rahvusvahelised investitsioonipangad ning nende töötajad); b) teiste riikide sõjaväebaasid (nt USA Guantanamo baas Kuubal);
Valimiskünnis Valimisnimekirjade ühendamine Suletud nimekirjad ja avatud nimekirjad Panašaaz Valimisprotsess Parlament Parlamendi mõiste, sotsiaalsed funktsioonid ja pädevus Parlamendi struktuur Seadusandlik protseduur Parlamendi sisestruktuur Parlamendi abiaparaat Parlamendi juures olevad ametnikud ja organid, kes ei kuulu parlamendi tööaparaati Lobby Parlamendiliikme staatus, tema immuniteet ja indemniteet Valitsus Valitsuse mõiste, liigid ja koosseis Valitsuse ja selle liikmete vastutus Riigiõigus -- eriosa. Eesti riigiõigus Eesti riigiõiguse põhiprintsiibid Eesti riigiõiguse ajalugu Olulised daatumid Eesti riigiõiguslik areng 1917-36 Eesti riigi teke ja tema eelkonstitutsioonid 1920. a. Põhiseadus, selle rakendamine ja muutmine 1933. a. Põhiseadus ja vaikiv ajastu Eesti riigiõiguslik areng 1936-92
40.Kohtunikele esitatavad nõuded ning nende staatus. PS §147 kohaselt nimetatakse kohtunikud ametisse eluaegsetena. Nende ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. Sellisteks alusteks kõrvuti ealise tsensuse (67 aastat) ja kriminaalvastutusele võtuga võivad olla ka omal soovil lahkumine, kohtuniku ametikoha koondamine, muude ametisse siirdumine. Kohtunik ei tohi olla peale seaduses nimetatud juhtude üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. Kohtunikel on kohtulik immuniteet. Neile esitatavad täiendavad nõuded ja õigusliku seisundi täpsema regulatsiooni sätestab Kohtute seadus. Kohtunik lahkub viidatud seaduse kohaselt ametist hiljemalt 67 eluaastal. 41.Apellatsioonikaebused ja apellatsioonikohtud. Riigikohus ja kassatsiooni menetlus. Apellatsioonikaebuste sisu avab PS §149, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme kohtud ja vaatavad läbi apellatsiooni (edasikaebe) korras esimese astme kohtu lahendeid
Kõiki neid põhimõtteid ühendab see et teod on toime pandud väljaspool eestit. Välja ei saa anda poliitilisi põgenikke. Karistusseadustiku isikuline kehtivus on piiratud ka siseriiklikult,nimelt eesti õigus tnnistab: 1) teatud isikute materjaalõiguslikku idemniteeti 2)menetuslikku immuniteeti. Indemniteet kehtib põhiseaduse § 62 kohaselt riigikogu liikmesuhtes kes ei kanna õiguslikku vastutust hääletamiste ja poliitiliste avalduste eest riigikogus või selle organites. Menetluslik immuniteet kehtib riigikogu liikme,presidendi,valitsuse liikme, riigikontrolöri,õiguskantsleri,riigikohtu liikme ja riigikohtu esimehe suhtes.Neid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.Kohtunikku saab vastutusele võtta tema ametisoleku ajal riigikohtu ettepanekul presidendi nõusolekul. Menetlusliku immuniteedi eriliik on diplomaatiline immuniteet.Diplomaatiline
4. President Presidendi kandidaadiks võib saada sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse 5- ks aastaks, mitte rohkem kui 2-ks ametiajaks. Presidendi valib Riigikogu, igal on 1 hääl. Presidendiks saab kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu 2/3 enamus. Ametisse astumisega lõpevad kõik tema volitused kõigis teistes ametites, peatakse tema erakondlik kuuluvus. Presidendil on põhiseaduse alusel immuniteet. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul, mille pärast tema volitused peatuvad. Ka nad lõpevad tema ametist tagasiastumisel, surma korral ja uue presidendi ametisse astumisega. Kui president on Riigikohtu otsusel võimetu oma ülesandeid täitma tema volitused lähevad üle Riigikogu esimehele, kelle volitused Riigikogus selleks ajaks peatuvad. Sel kohal Riigikogu esimehe pädevus on kitsam. Riigikogu 14 päeva jooksul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
