Gorbatšovi aeg NSV Liidus (0)

Gorbatšovi aeg NSV Liidus
On avaldatud arvamust, et perestroika initsiaatoriks oli KGB.
Alates 1956. a partei 20. kongressist hakkas KGB roll ühiskonnas kasvama. Tippjuhtkonda imbus salapolitsei veelgi tugevamalt kui varem. Šelepini ja Semitšastnõi ajal (50-ndate lõpp 60-ndad) tuli KGB-sse uut kaadrit, kõrgema haridusega kaastöötajad. Loodi KGB teaduslik-tehniline baas.
1967.a KGB juhiks Juri Andropov . Tema karjäär:
1956 Ungaris
1968 KGB juhina surus maha Tšehhoslovakkias Praha kevade
1979 sanktsioneeris Nõukogude vägede sissetungi Afganistani

sept 1983 Korea lennuki allatulistamine – verise karjääri tipp.
Andropov tugevdas KGB-d. 1969. a tegi ta KP KK-le saadetud kirjas ettepaneku luua spetsiaalne psühhokliinikute võrk nõukogude korra kaitsmiseks.
Andropov tegi Stalinist uuesti rahvuskangelase.
70-ndatel aastatel kujunes välja kolmikoligarhia:

NLKP – ideoloogia, sise-ja välispoliitika

KGB – julgeolek

Sõjatööstuskompleks (STK)
Nende omavahelised suhted olid komplitseeritud . Kahtlustavad.
Sõjavägi: 1980-ndate algul 4 milj armee (USA-s 2,1 milj).
Ametlikult STK eelarve 96,5 miljr rbl ehk 1/3 riigieelarvest 1980-ndate aastate algul. Londoni Rahvusvahelise Statistilise Uurimise Instituudi andmetel 1989. a NSV Liidu kaitsekulud 200 – 240 miljr rbl ehk 50% eelarvest.
STK “sõi ära” ¼ rahvuslikust koguproduktist, 80 % teaduspotentsiaalist, 80 % masinaehitusest.
1991. aastal tunnistas ka Gorbatsov , et NSV Liidul on maailma kõige militariseeritum majandus ja kõige suuremad kaitsekulutused.
STK ja KGB tihedam seos oli välja kujunenud juba 40- ndatel aastatel, kui Beriale usaldati aatomipommi väljatöötamise komisjoni juhtimine. Loodi salastatud linnad. 1993. aastal oli neid 100 ümber.
80- ndate algul valdas tõepärast infot ainult KGB. Poliitbüroos ületas liikmete keskmine vanus 70 eluaastat . Nad polnud seetõttu võimelisedki iseseisvaks analüüsiks - ei vanuse ega hariduse tõttu.
80- ndate algul kujunes KGB nii info andjaks kui ka analüüsijaks. Ainult KGB teadis seetõttu, kuivõrd mäda kõik on. Nad mõistsid, et jõud võidurelvastumiseks hakkavad hääbuma.
NSV Liidu tippjuhtidele oli rängaka löögiks 1983. aasta märtsis USA presidendi Roland Reagani kõne, kus ta kuulutas välja tähesõdade programmi. See programm oleks teinud kahjutuks 90 % kõigist tuumajõududest.
Kui Brežnev suri nov 1982, oli end intriigidega etteotsa võidelnud Juri Andropov. Oli 69-aastane, 15 aastat töötanud KGB ülemana. Andropov püüdis 1983. a alustada reforme, et silmapaistvat mahajäämust vähendada/ pidurdada. 1983. a suvest juhtis Andropov riiki Kremli haiglast. Tal oli kunstlik neer. 1983 – 84 a Ida-Lääne suhetes pingete tippaeg (1. sept 1983 Korea reisilennuki allatulistamine).
1984 – 1985 Tšernenko. Tühi aeg. 1985 märts Tšernenko suri. Kandidaadid võimule:

Grigori Romanov – Leningradi parteijuht

Viktor Grišin – Moskva parteijuht (alates 1967. a)

Mihhail Gorbatšov
1984. a 2. poolest alates hakkas KGB soosima Gorbatšovi, seetõttu oli tal väga hea informatsioon olukorrast riigis. 1985. a 11. märtsil toimus Poliitbüroo istung. Tehti nimelt kiiresti, et Kunajev Kasahstanist ei jõuaks kohale (Kunajev poleks Gorbatšovi toetanud). KGB poolt olid lahti lasted paljastavad lood Romanovi ja Grišini kohta. Ilmusid ajakirjanduses (Ermitaaži serviiside kasutamine Romanovi tütre pulmas jne).
Gromõko ja KGB tollase ülema Viktor Tšebrikovi hääl olid kõige kaalukamad, mis kallutasid hääletamise Gorbatšovi kasuks.
Mihhail Gorbatšov on sündinud 2. märtsil 1931 . aastal Stavropoli krais. 1950 läks Moskva ülikooli õigusteadust õppima. Lõpetas 1955. Alates 1952. a NLKP liige. Tegi kiiret karjääri. 1966.a. Stavropoli linnakomitee 1. sekretär, 1970 kraikomitee 1. sekretär. Hiljem töötas NLKP KK põllumajandusosakonna juhatajana, 49-aastaselt sai Poliitbüroo liikmeks. Gorbatšovil oli Andropovi soosing.
11. märtsil 1985 sai Gorbatšov NLKP KK peasekretäriks. Oli 54-aastane.
Gorbatšovi võimulolekut võib jagada etappideks :

1985 märts – 1986 dets Sisseelamise aeg

1987 – 1988 sügis Süsteemi kõigutamine

1988 sügis – 1989 talv Tagasipöördumine

1989 talv – 1991 aug/dets Impeeriumi kaitsmine

etapp. Perestroika. Glasnost . Algas kaootiliselt, Gorbatšovi on ise tunnistanud, et tal polnud algul mingit konkreetset plaani.

• Alkoholismivastane kampaania. Käivitus 1985. aasta suvel. 1988. a kevadel tunnistati kampaania läbikukkunuks.
  
• Riiklik vastuvõtt. Eesmärgiks parandada toodete kvaliteeti.
  
• Raiskamisvastane kampaania
  
• Kiirendusprogramm
  
• Võitlus mittetöiste tulude vastu
  
• Võitlus parteibürokraatia vastu. Partei liikmetelt võeti immuniteet, neid võis ka kohtulikult karistada
  
• Arvete õiendamine korrumpeerunud bürokraatiaga
  

Glasnost. Algselt polnud see mõeldud ühiskonna kritiseerimisena, ammugi mitte kogu partei kritiseerimisena. Glasnost kasvas üle pea. Glasnosti proovikiviks 1986. a apr Tšernobõli katastroof. Avalikustati hilinemisega.
1989 /90 püüti glasnostit juba pidurdama hakata.

etapp19 87 – 1988
1987 a algul oli Gorbatšovi sõnul majandus jõudnud kriisieelsesse olukorda. 1980-ndate algul oli keelatud põllumajanduse statistika avaldamine. Keeld kehtis 1989. a (olukord liialt vilets!).
Vilja toodi sisse Kanadast, USA-st, Austraaliast.
1988. aastal toodi sisse 60 milj tonni vilja, varem oli toodud 40 milj tonni (1963. a, kui esimest korda vilja osteti, toodi sisse 12 milj tonni).
Gorbatšovi oli olnud ka 1982. a toitlusprogrammi üks autoreid.
1987. a jaan mõisteti, et kampaanialikkusega olukorda ei paranda. Et tuleb reformida. Lubati eraettevõtlus. Tekkisid esimesed kooperatiivid. Kõik toimus küll range kontrolli all.
Läbimurre välispoliitikas. 1987. aasta oli Gorbatšovi tippaasta. “Time” valis ta 1987. aasta meheks. 1987. aastal sõlmiti Washingtoni lepe – tuumarelvade, lähi-ja keskmaarakettide keelustamine.
Gorbatšov lähenes ka vene õigeusu kirikule. (1987. aasta kohtumine ). Eelmine parteijuhi kohtumine oli toimunud sõja ajal 1943. aastal, kui Stalin tahtis sel teel tõsta vene rahva patriotismitunnet.

etapp 1988 sügis – 1989 talv.
Glasnosti võidukäik tegi Gorbatšovi murelikuks. Hakati kritiseerima süsteemi tervikuna . Glasnost kasvas Gorbatšovil üle pea. Ilmus kriitika Lenini suhtes. Tema oli seni olnud püha ja puutumatu . Lenini kritiseerimise kaudu jõuti juurteni. Ilmusid artiklid Lenini poolt organiseeritud veretöödest.
Glasnost ei meeldi ka vanameelsetele.
1988. a 13. märtsil ilmus ajalehes “Советская Россия” Nina Andrejeva kurikuulus artikkel stalinismi kaitseks. See oli stalinistide juhtartikkel. vastus sellele avaldati alles 5. aprillil 1988. aastal “Pravdas” (NLKP häälekandja). Autoriks Aleksander Jakovlev . Arvatakse, et Gorbatšovi korraldusel viivitati vastamisega (saab välja selgitada, mis masti inimene keegi on).
Mais 1989 toimus Rahvasaadikute kongress . Valimised polnud vabad ega demokraatlikud, osa delegaate oli sisse viidud parteifunktsionääride poolt. Suurlinnades võitsid demokraadid. Jeltsin võitis Moskvas.
Kongress jäi vanameelseks.
Kongressil annulleeriti siiski NSV Liidu konstitutsiooni § 6 – ühiskonna juhtivaks rolliks on NLKP.
Välispoliitika. 1989. a märtsis Kiievis teatas Gorbatšob, et Ida-Euroopa riikidel on õigus ise valida oma tee. Tähendas Brežnevi doktriini lõppu.
9. nov 1989 langes Berliini müür. 3. okt 1990 kell 00.00 lakkas SDV olemast, Saksamaa oli taasühinenud.
1989 vägede väljaviimine Afganistanist.
Esimesed tõsised etnilised konfliktid.
Aprill 1989 Tbilisis
Veebr 1988 Mägi-Karabahhias ( Armeenia ja Aserbaidžaani vahel).
2. nov 1978 oli Gorbatšov öelnud: NSV Liidus on rahvusküsimus lahendatud.

etapp 1989 – 1991
Rahvas valmistus tõsiselt reformideks. Gorbatšov lõi araks.
Impeerium on lagunemisohus.
15. märtsil 1990 sai Gorbatšovist ka NSV Liidu presigent. Erru saadeti Gromõko.
1990. a dets lahkus Ševardnadze Rahvasaadikute kongressilt uksi paugutades . Enne seda hoiatas riiki diktatuuriohu eest.
Novoogarjovo protsess. Uute liidulepingute sõlmimine. Eesti, Läti ja Leedu ei osale. 1991. a 20. aug pidi toimuma dokumentide allkirjastamine Moskvas.
19. aug 1991 puhkes vanameelsete mäss – augustiputš. Kestis 19. – 21. aug.
20. aug 1991 kuulutas Eesti iseseisvuse taastatuks.
8. dets 1991 tulid Valgevenes Belovežjes kokku Venemaalt Jeltsin, Ukrainast Kravtšuk ja Valgevenest Šuškevitš ning allkirkastasid uue riikidevahelise ühenduse. Dets lõpus 1991 Alma-Atas kirjutati alla ka teiste poolt SRÜ-le, Sõltumatute Riikide Ühenduse lepingule. Ei osalenud Baltimaad .
25. dets 1991 loobus Gorbatšov NSV Liidu presidendi ametist. NSV Liit lakkas olemast.
4