100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
asdfghja
Õppematerjali autor
○ Loomulik aktiivne imm. - tekib haiguse läbipõdemisel ○ Kunstlik aktiivne imm. - viiakse organismi haigustekitaja (nõrgestatud/surmatud) või inaktiveeritud toksiin – vaktsineerimine. ● Passiivne immuniseerimine (antikehad) - tekib lühiajaline (kuud). ○ Loomulik passiivne imm. - loode saab emalt antikehad ○ Kunstlik passiivne imm. - organismi viiakse antikehad 14. Vaktsiinid ja nende jaotus: elusvaktsiinid ja inaktiveeritud vaktsiinid (anatoksiin e. toksoidvaktsiinid). ● Elusvaktsiinid - valmistatakse mittevirulentsetest nõrgestatud elusatest haigustekitajatest. Saadakse elus, kuid nõrgestatud ja inimesele mittepatogeenne vaktsiiniviirus või -bakter, millel on säilinud organismis paljunemise võime, kuid on kadunud haigustekitavad omadused. ● Inaktiveeritud vaktsiinid - valmistamisel paljundatakse vaktsiiniviirusi või -
t. ilma haigust läbi põdemata. Immuniseerimine jaotatakse: 1) Aktiivseks - Organism peab ise antikehi tootma haigustekitaja vastu (kokkupuude haigustekitaja või vaktsiiniga) 2) Passiivseks - Organismi viiakse antikehad sisse (lühiajaline kaitse); (kanduvad üle emalt transplantsetaarselt või antikehad viiakse sisse) 3) Loomulik – kokkupuude haigustekitajaga, emalt lapsele ülekanne 4) Kunstlik – vaktsineerimine ja antikehade sisseviimine 14. Vaktsiinid ja nende jaotus: elusvaktsiinid ja inaktiveeritud vaktsiinid (anatoksiin e. toksoidvaktsiinid). NÕRGESTATUD ELUSVAKTSIINID - Valmistatakse mittevirulentsetest nõrgestatud elusatest haigustekitajatest. Saadakse elus, kuid nõrgestatud ja inimesele mittepatogeenne vaktsiiniviirus või -bakter, millel on säilinud organismis paljunemise võime, kuid on kadunud haigustekitavad omadused. Nt: Tuberkuloos
t. ilma haigust läbi põdemata. Immuniseerimine jaotatakse: 1) Aktiivseks - Organism peab ise antikehi tootma haigustekitaja vastu (kokkupuude haigustekitaja või vaktsiiniga) 2) Passiivseks - Organismi viiakse antikehad sisse (lühiajaline kaitse); (kanduvad üle emalt transplantsetaarselt või antikehad viiakse sisse) 3) Loomulik – kokkupuude haigustekitajaga, emalt lapsele ülekanne 4) Kunstlik – vaktsineerimine ja antikehade sisseviimine 14. Vaktsiinid ja nende jaotus: elusvaktsiinid ja inaktiveeritud vaktsiinid (anatoksiin e. toksoidvaktsiinid). NÕRGESTATUD ELUSVAKTSIINID - Valmistatakse mittevirulentsetest nõrgestatud elusatest haigustekitajatest. Saadakse elus, kuid nõrgestatud ja inimesele mittepatogeenne vaktsiiniviirus või -bakter, millel on säilinud organismis paljunemise võime, kuid on kadunud haigustekitavad omadused. Nt: Tuberkuloos
ANTIGEEN on immuunvastust esilekutsuv aine, mille toimel organism toodab antikehi. Antigeen võib-olla potentsiaalselt organismi kahjustav kehavõõras aine (nt valk) aga ka bakterid, viirused, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinid hulka ja mida toodavad immuunsüsteemi B- lümfotsüüdid. Immunoglobuliinidel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega. IMMUNOGEEN on antigeen, mis kutsub esile immunvastuse. Reeglina makromolekulid. Kõik immunogeenid on antigeenid, aga mitte alati vastupidi. Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suurusest, keemilistest omadustest jne. N
Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja lindudel B- ja T- lümfots�
Kordamisküsimused Immunoloogia I 1. Mis on immuunsus? Kirjelda organismi kaitsemehhanisme inimese näitel! Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid, nende mürke ja kõrvaldada surnud rakke enne, kui need haigust põhjustavad. Samuti reageerida siirdatud kudedele ja muundunud rakkudele (kasvajatele). Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes. Kaitsemehhanismid: Barjäärid- nahk ja limaskestad, ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks) Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe. Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, mis on klass tugevalt glükos
Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise meditsiinis ja selle erinevates immunoloogia põhiobjektid: distsipliinides: immuunsüsteem ja mikrobioom (ning ● ülesandeks on uurida neid rakulise eksposoom) immuunsuse nihkeid, mis immuunregulatsioon määratlevad autoimmunisatsiooni o kasvajad, allergia kujunemise
1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete mee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid