Keele mitmetimõistetavus – kas pahatahtlik manipulatsioon või paratamatus? (0)

Sarnased õppematerjalid

45

doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

maailma nimi, mille lõid soome-ugri rahvad. See on maailm, kus iga asi on omal kohal, millel pole algust ega lõppu, mida valitsevad kordumise, pöörlemise, vastavuse seadused, needsamad, mille järgi kootakse kangas, punutakse korv, lauldakse laul, räägitakse lugu ... Jaan Kaplinski1 Nagu maailm on natuke meie looming, on seda ka tekst. Midagi kirjutades väljendame oma tundeid või hetkemeeleolu, mis on meie jaoks oluline. Kirjutades tahame ilmtingimata kellegagi midagi jagada. Teksti abil edastame oma arusaamu erinevate olukordade kohta elus. Iga tekst on alati vaid üks teiste omanäoliste hulgast. Seetõttu saab seda mõista teiste tekstide kaasabil ­ kontekstis, seoseid luues. Mida rohkem on inimene lugenud, puutunud kokku erinevate tekstidega, seda sügavamalt mõistab ta loetut, loob seoseid.

Eesti keel

35

doc

Sissejuhatus semiootikasse

sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloogia (Morris). Igal juhul on semiootika ratsionaalne C. Ginzburg võrdleb semiootikat haiguste ja kriminalistikaga ­ ei haigused ega kurjategijad ei saa märke/jälgi jätmata jätta. Haigus = kurjategija mõlemad jätavad jälgi. Platon: Kuidas märgid midagi tähendavad ­ on need loomulikud (Haigussümptom) või kokkulepitud. Semiootikat (märke) kasutatakse kõikides kultuurides, semiootika ei teki iseseisvalt. Keskaja Euroopas: Püha Augustinusega seotud, pessimistlik, platonlik maailmavaade ­ Platoni jaoks on meie maailm vale, varjatud; miski reaalne peab varju heitma. Märk ei ole ,,tema ise", ta tähendab midagi muud (Platoni koopamüüt). Põhiline arvamus oli aga seotud Püha Thomase ja skolastikutega: Märk Tähendus ­ ilma märgita ei ole tähendust, ilma tähenduseta pole märki.

Semiootika

28

doc

Kultuuriteooria loengu konspekt

· Olmekultuur - Kultuur kui olmeline ja igapäevast elu iseloomustav nähtuda kogum. Keegi on kultuurne, keegi on kultuuritu. Kultuur kui enese-määratlemise alus: see on meie kultuur, meie harjumused. See eristab meid kõikidest teistest. Kõrg, rahva, olme-kultuur, enesemääratluse alus, eristavad märgid (kultuuri sokk). Kas kultuur on jagatud: kas see on ühine ja omane mingile inimgrupile? Kas kultuuri puhul on oluline grupiline tegevus, või on oluline kuidas mina üksikisikuna läbi kultuuri ühiskonda mõistan. Võtame omaks Clifford Geertzi ühe antropoloogilise: ,,Sotsiaalteadused tegelevad inimeste vaheliste suhetega, kuid kultuuri uurimised on rõhuasetus tähenduse uurimisel. Kahes erinevad inimgrupis võivad olla mingid väga sarnased suhted, kuid inimesed kodeerivad neid oluliselt erinevalt. Näiteks võim: kas jumalalt või inimeste abiga tulnud võimule. Mõlemad valitsejad võivad olla nii diktaatorid kui lahked,

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

82

docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

- Isiksus kujuneb teistega suhtlemisel saadud kogemuste alusel (Andersen, 1993): - Isiklikud kogemused - Olulised teiste kogemused - Folkloor, müüdid, raamatud, jne - Minevikusündmuste peegeldused - Tulevikku suunatud ootused Mina-kontseptsiooni dimensioonid: -Teadmised = mida ma tean endast? - Ootused = mis minust võib saada? - Hinnangud = mis ma väärt olen? -Enesehinnang – vahe teadmiste ja ootuste vahel Selfi muutlikkus? - Self võib muutuda nt vanuse või olukorra mõjul. - Nt McGuire ja McGuire (1988) leidsid, et lapseeas ja teismeliseeas on enesekirjeldustes umbes veerandi jagu selliseid, mille puhul viidatakse teistele (ema ütles, et olen laisk). - lapsed ja noorukid rõhutasid perekontekstis oma passiivsust, koolisuhetes aktiivsust. - Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. - Soolised erinevused – soo stereotüübid? Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks

Suhtlemispsühholoogia

26

docx

Semiootika KONSPEKT

Et saada teada, mida tähendab märk, peab olema objekt, mis märgi jätab ja see jälg olema eraldatud. Lisaks jäljele on oluline, millisel põhjal see märk on (mida jätab/ kus jätab/ jäg ise). Jälg on millegi moodi ­ jälg pole jälje moodi vaid on inimese moodi. 2. Jälg ja peegeldus Peegeldus erineb jäljest selle pärast, et peegelduse puhul ei pea olema objekt peegeldusega otseses kontaktis. Peegeldus on pärpselt nii kaua, kuni peegeldav objekt seisab või peegeldav objekt seisab (a la veelomp). Kreml on Kremlo moodi. Ps! Teesklemine on väga oluline semiootiline oskus ­ mimikrii. Metafoor - ekstreemne võrdlus -> rajatud sarnasusele. Metonüümne ­ nt Eesti mängib Hollangiga -> tervik osa asemel. Jalajälg ­ osa terviku asemel (inimese asemel). Asjad ja märgid ,,Robinson Crusoe" näitel Ch. W. Morris ,,Semioos" (semioosis): M-D-I-T-K M = märk (jalajälg), D = tähendus, I = interpretaator (inimene), T = tõlgendus (siin on veel

Semiootika

28

doc

Semiootika eksamimaterjalid, Mihhail Lotman

Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA ­on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus

Semiootika

55

doc

Mõtlemine

4.1 Mõtted võivad meid haigeks teha ja ka ravida.......................................................23 2.5 Mõtlemine kui protsess................................................................................................... 25 3 LOOGIKA, KEEL JA MÕTLEMINE...................................................................................27 3.1 Mis on loogika................................................................................................................ 27 3.2 Keele põhifunktsioonid. Keel ja kõne.............................................................................29 3.3 Keelelise relatiivsuse hüpotees ...................................................................................... 31 4 LASTE MÕTLEMINE.......................................................................................................... 36 4.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine.....................................................................................36

Psüholoogia

66

doc

Klienditeenindus

Iga inimene tahaks saada kõigiga hästi läbi ka siis, kui ta seda endale ei tunnista. Neil, kes igapäevaselt õpivad teenindades ja analüüsivad kogemusi, on eeldused saada tõeliselt heaks suhtlejaks. Teenindus on kellegi vajaduste rahuldamine. Kvaliteetne teenindus on teiste vajaduste professionaalne rahuldamine ületades konkreetse partneri ootusi. Lisaväärtuse müük on lisaks konkreetse vajaduse rahuldamisele, teiste vajaduste ja ootuste selgitamine või nende tekitamine ning seejärel rahuldamine. Pos. kogemus ­ üllatus Kliendi Teenindaja OOTUS TEGEVUS Elamus ­ rahulolu Neg. kogemus ­ nördimus, viha 4 Teeninduse juures on läbi aegade olnud erinevad rõhuasetused. Olulisus on muutunud ja jõudnud keskkonnalt suhtlustasandile

Kommunikatsioon

Kommentaarid (0)