Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Verbi vormistiku tabel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tehakse mida tehti?
Kindel kõneviis
Olevik Lihtminevik
Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus
I ma loen me loeme lugesin lugesime
II sa loed te loete lugesid lugesite
III ta loeb nad loevad luges lugesid
umbis loetakse loeti
Enneminevik Täisminevik
Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus
I olin lugenud olime lugenud olen lugenud olime lugenud
II olid lugenud olite lugenud oled lugenud olete lugenud
III oli lugenud olid lugenud on lugenud on lugenud
umbis oli loetud on loetud
Tingiv kõneviis
Olevik Täisminevik
Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus
I loeks(in) loeks(ime) oleks(in) lugenud oleks(ime) lugenud
II loeks(id) loeks(ite) oleks(id) lugenud oleks(ite) lugenud
III loeks loeks(id) oleks lugenud oleks(ite) lugenud
umbis loetaks oleks loetud
Käskiv kõneviis
Olevik Täisminevik
Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus
I - lugegem - olgem lugenud
II loe lugege ole lugenud olge lugenud
III (lugegu) (lugegu) (olgu lugenud) (olgu lugenud)
umbis loetagu olgu loetud
Kaudne kõneviis
Olevik Täisminevik
Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus
I lugevat lugevat olevat lugenud olevat lugenud
II lugevat lugevat olevat lugenud olevat lugenud
III lugevat lugevat olevat lugenud olevat lugenud
umbis loetavat olevat loetud
aeg/kõneviis
olevik
lihtmin
ennemin
täismin
kindel (is tm)
käid
käisid
olid käinud
on käinud
kindel (ui tm)
käiakse
mida tehakse?
käidi
mida tehti?
oli käidud
on käidud
tingiv (is tm)
käiksid
xxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxxxxxx
oleks käinud
tingiv (ui tm)
käidaks
mida tehtaks?
xxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxxxxxx
oleks käidud
kaudne (is tm)
käivat
xxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxxxxxx
olevat käinud
Kaudne (ui tm)
käidavat
mida tehtavat?
xxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxxxxxx
olevat käidud
käskiv (is tm)
käi
xxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxxxxxx
ole käinud
käskiv (ui tm)
käidagu
mida tehtagu?
xxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxxxxxx
olgu käidud
peakäänded: ainsuses nimetav, omastav , osastav , sisseütlev
mitmuses omastav, osastav, sisseütlev
ainsus mitmus
leplikus leplikes
kasulikust kasulikest
õptelikuna õpetlikena (-likkude, -likkudesse,-likkudes jne ÕS kasutada ei luba)
- liku / -like/
leplikkus (mis?) leplikkusel (millel?)
leplikkuse (mille?) leplikkuselt ( millelt ?)
leplikkust (mida?) leplikkuseks (milleks?)
leplikkusse (millesse?) leplikkuseni (milleni?)
leplikkuses (milles?) leplikkusena ( millena ?)
leplikkusest (millest?) leplikkuseta (milleta?)
leplikkusele (millele?) leplikkusega (millega?)
EKSAMIKS
  • Tõmba valesti kirjutatud sõnale joon alla ja kirjuta sõna iga lause järele õigesti (võõrsõnad!)
  • Täida tabel (Kui ei saa moodustada i- ülivõrret, moodusta kõige- ülivõrre)
  • Moodusta laused, mille verb oleks järgmises vormis
  • Leia etteantud tähega antonüüm
  • Leia kahe sõna kokkulangev vorm (homonüümid)
  • Kirjuta õigesti (suur ja väike algustäht)
    VII. Vajadusel ühenda sõnad (kokku- ja lahkukirjutamine)
    VIII. Paranda stiilivead
    Kokku 100 punkti
    Hindamine „5“ 100-90 punkti
    „4“ 89-70 punkti
    „3“ 69-46 punkti
    „2“ alla 45 punkti
  • Verbi vormistiku tabel #1 Verbi vormistiku tabel #2 Verbi vormistiku tabel #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Keijo Viita Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti keele reeglid
    9
    doc

    Eesti keele reeglid

    1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill Sünonüümid ­ samat

    Eesti keel
    Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
    28
    doc

    Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

    adverbiaalina ning viitavad kontekstist selguvale ja tekstis täistähendusliku adverbiga tähistatavale tunnusele, noomenile või suuremale süntaktilisele üksusele või ka kõnesituatsiooni elemendile. Tähendus võib jääda ka konkretiseerimata. Proadverbid täidavad asendusfunktsiooni. Umbmäärased üldistavad: välistavad: küsivad Abimäärsõna - Afiksaaladverbid on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses verbi juurde, moodustades koos verbiga püsiühendi, nn ühendverbi, mis on uus semantiline tervik ja määrab enamasti lausemalli valiku, nt kokku saama, ära minema, üle jääma, peale käima, valmis tegema, läbi lugema, kinni maksma, vastu võtma, alla kukkuma. Sõna saab afiksaaladverbiks liigitada siiski ainult tekstisõna (sõne) tasandil, sest afiksaaladverbid ja tavalised adverbid erinevad üksnes oma iseseisvusastme poolest.

    Eesti keel
    Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
    22
    doc

    Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

    Tähenduse järgi jagatakse pronoomeneid: 1. Isikulised e personaalsed (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) + nende lühikujud (ma, sa, ta, me, te, nad) ­ esindavad lauses kõneleja või kuulaja isikut või ka kõnesituatsioonivälist isikut märkivat substantiivi; 2. Enesekohased e refleksiivsed (enda, enese, iseenese, iseenda, omaenese, omaenda). Enesekohaste asesõnadega seotud tegevus on suunatud tegijale enesele ja seotud tegevussituatsiooniga. Enesekohane asesõna laiendab verbi. Nt ta ostis omale saapad. 3. Vastastikused e retsiprooksed (üksteise, teineteise) ­ viitavad substantiividele või prosubstantiividele, mis märgivad kaht või enamat vastastikku toimivat isikut või asja. 4. Omastavad e possessiivsed (oma, enda, omaenese ~ omaenda, iseenese, iseenda, iseoma). Väljendavad sisuliselt omamist, laiendavad substantiivi. Nt Ta ostis oma pojale auto. 5. Näitavad e demonstratiivsed (see, too, sama, seesama, toosama, seesugune, selline, sinane,

    Eesti keel
    Kogu aasta reeglid 9-klassile-6
    10
    doc

    Kogu aasta reeglid 9-klassile-6

    1 9. KLASSI ÕPILASE REEGLID EESTI KEELES JA KIRJANDUSES Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, š, z, ž. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, š, z, ž. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas – gaas, paas – baas, tušš – dušš, pall – ball, poks – boks, kong – gong, keiser – geiser, toos – doos, palett – ballett, parkett – barett jms. Kaashäälikuühendi õ

    9. klassi eesti keel
    Reeglid-mida põhikooli lõpuks on vaja teada
    14
    odt

    Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

    1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas ­ gaas, paas ­ baas, tuss ­ duss, pall ­ ball, poks ­ boks, kong ­ gong, keiser ­ geiser, toos ­ doos, palett ­ ballett, parkett ­ barett jms. Kaashäälikuühendi õigekiri:

    Eesti keel



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun