arusaamatus NSVLi rahvaga. Stiljagide riietus oli tolle aja riietusega võrreldes väga ebapärane ja erk, mis oli lihtrahva jaoks vulgaarne ning arusaamatu. Ka stiljagide ülbe käitumine oli rahvale vastukarva, sest neljakümnendatel aastatel NSVLis oli karm kord, mida ei tohtinud rikkuda, kuid stijagidele see ei mõjunud kuidagi, sest noored oli avameelsed ja ameerikapäraselt moodsad, aga ka pofigistlikud. 1. Ajalugu ja tekke põhjused Stiljagide stiil tekkis 1940. aastate lõpus Nõukogude Liidu suuremates linnades. Stiljagideks olid tavaliselt noored, kelle vanemad olid kas parteitöötajad, diplomaadid või teised kõrgelt palgatud isikud, sest välismaised tooted olid neile kergesti kättesaadavad. Stiil iseenesest hakkas arenema pärast teist maailmasõda, kui suurem osa teatritest, kinodest, muuseumidest ja klubidest olid 3
ilmunud kirjanduslikke almanahhe (näiteks "Võitlev Sõna") ja koolide almanahhe ("Tipa-Tapa", "Trükitähed", "Noorte Sulega" jt). alogism loogika ja loogilise tunnetamise eitamine. Alogismi kasutasid näiteks 1950. aastate uusromaani viljelejad. Vt ka uusromaan. amatsoonid kreeka mütoloogias rahvas, kes koosnes sõjakaist naistest. Nad olid rahumeelse nümf Harmonia tütred, kuid nende isaks oli sõjajumal Ares. Amatsoonid võitlesid Trooja sõjas kreeklaste vastu. ametlik stiil seadusandluses, haldusalal ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel, mida iseloomustab ebaisikulisus, abstraktsus ning täpsuse taotlus. Näiteks: Kohapeal asjaoludega tutvunud riiklik komisjon konstateeris ametnike poolt võimu kuritarvitamist. amfiteater Vana-Kreeka ja Rooma vabaõhuteater, kus korraldati teatrietendusi, gladiaatorite heitlusi ja loomade võitlusi. Suurimad amfiteatrid mahutasid kuni 50 000 vaatajat. Amor rooma armastusjumal, jumalanna Venuse poeg. Kreeka usundis
1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õpetus sõnade grammatili
Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - FUNKTSIONAALSTIILID: Sõltuvalt teksti eesmärgist, saab eristada stiile: a) Argistiil igapäevane mitteametlik suhtlus. Slängid. Pigem suuline tekst. b) Ametlik stiil kasutatakse asjaajamises, seadusandluses, tundeid pole. Avaldused, CV, elulookirjeldused, seletuskiri, volikiri. c) Teadusstiil kasutatakse teaduslikes ja populaarteaduslikes tekstides. Faktid (numbrid, tabelid, joonised), konkreetsus, asjalikkus. Kuiv tekst. d) Ajakirjandusstiil eesmärk lugejat informeerida ja mõjutada. Kompaktne. e) Ilukirjandusstiil eesmärgiks lugejat esteetiliselt mõjutada, pakub lihtsalt lugemismõnu.
UT aluseks jäi 1729 redaktsioon, VT tuli taas tõlkida, mille põhitöö tegi Helle. Tõlge valmis 1736. Esialgu puudusid väljavaated nii mahuka raamatu kirjastamiseks. Lahenduse leidis Vierorth, kes muretses raha hernhuutlastelt jt. Trükipoognaid parandas Tallinna gümni õp Biek, kes tegi käsikirja viimasel hetkel omavolilisi parandusi, tuues nt saksa artiklite vastetena sisse üks ja see. Täispiibliga pandi põhi põhjaeestilisele kirikukeelele, mille stiil mõjutas kirjakeelt kaua. Stiili peatunnus on lihtsus. Vestring ja tema käsikirjaline sõnaraamat 18.saj tähtsaim käsikirjaline sõnastik on Vestringi põhjaeestikeelne "Eesti- saksa sõnaraamat", mis oli hilisematele sõnastikele aluseks. Vestringi sõnastikus on enamik näiteid rahvapärased, tõestades, et Vestring huvitus rahvakeelest. See sõnastik on 18.saj I poole suurim. Vestring esitas sõnastikus sõnarühmi,
Enamasti on motodeks tsitaadi proosateostest või luulest, aforismid, vanasõnad ning kõnekäänud. Moto peab aitama teksti ideed avada, ainult sel juhul on tema kasutamine õigustatud. Pealkiri MOTO Tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst tekst . . . 11 TEKSTI KEEL JA STIIL Stiilinähtustega on tegemist siis, kui ühte asja saab väljendada vähemalt kahel erineval viisil. Stiili kujundavad tegurid: Häälikutasand (mängumaa on kõige väiksem, sest kui asendame ühe hääliku teisega, siis saame hoopis uue sõna või saame eesti keeles tähenduseta sõna. Häälikute varieerumine on kõige suurem eesti keeles onomatopoeetilistes (loodushääli jäljendavates) sõnades.);
Inimesed tahavad kõrgemasse kihti. Keel reedab tõusiku või esimese põlve kõrgkihtlase. Sotsiaalse klassi allelemendid: amet (haridus, isa amet, sissetulek), eluruumi tüüp, elukoht. Valgekraed vs sinikr. Kõnestiilid (vabast vestlusest kuni ametliku vestluseni). Kolm põhistiili: igapäevane, hoolikas, formaalne. Labov: Olulisim stiilimuutuste mõjur on see, kui palju inimene keskendub sellele, mida öelda ja kui palju sellele, kuidas öelda. Mida formaalsem stiil, seda enam keskendutakse sellele, kuidas öelda. Sex/prestige pattern (Hudson): püsivaim tulemus, mis on leitud sotsiolingvistilistest uurimustest industriaalsetes lääneriikides. Kui naisel ja mehel võrdne juurdepääs normivormile, kasutab naine seda rohkem. Sotsiaalne võrgustik: mitmetine võrgustik, mis seob inimest teiste inimestega otseselt või kaudselt sõpruse, suguluse, naabruse, töökoha ja sealsete sotsiaalsete suhete kaudu. Võrgustiku mõju vahetu.
*sõnavara arvestab kirjandi stiili, kuid esineb kergemaid stiilivigu; *kirjandis ei ole üle 8 keelevea. 5-3 palli *kirjand vastab teemale, kuid teemaarendus on pealiskaudne; *analüüs on pinnaline, üldistusi on vähe või need on esitatud faktidega vähe seotud; *väiteid ei põhjendata või põhjendatakse sobimatute näidetega; *kirjandi ülesehituses on vastuolusid; *teksti sidusus pole järjekindel, esineb mõtete ebaselgust ja lausestusraskusi; *sõnavara on ühekülgne, stiil kohati sobimatu; *kirjandis ei ole üle 15 keelevea. 2-1 palli *kirjand ei vasta teemale või teema on avatud lihtsustatult; *kirjand ei ole arutlev; *õpilane ei suuda väiteid põhjendada ega järeldusi teha; *kirjandi ülesehitus ei vasta nõuetele, puudub tekstiline tervik: sissejuhatus ja/või lõppsõna on ebaproportsionaalselt pikad või puuduvad; teemaarendus on lünklik; *tekst pole sidus, lausestus on ühekülgne ja primitiivne, mõtted on väljendatud
Kõik kommentaarid