Eesti keele struktuur/ Homonüümid (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Missugused polüseemsed?
Mille järgisa küll selle ülesande lahendasid?
Mille põhjal teeeldate et ta on hea inimene?

Lõik failist

Eesti keele struktuur I

Kõik need sõnad on homonüümid. Moodusta nende ainsuse omastavad käänded, et leida mitu erinevat tähendust. Moodusta kõigi sõnadega laused, milles väljenduvad sõnade erinevad tähendused. Lausetes võivad sõnad olla mistahes käändes. Laused ei pea moodustama mõttelist tervikut .
arm
(armi ja armu )
Mehe nägu oli kaetud armidega. Vaenlane ei olnud talle armu andnud.
ehe
(ehte ja eheda)
Riputasin ehted kaela. Minu mantel on täitsa ehtsast/ehedast nahast .
hang
( hange ja hangu)
Tee oli hange tuisanud. Tõstsin sigadele hanguga heina.
ind
(innu ja inna)
Ta kukkus eksamilt läbi kuna õppis innuta. Meie kiisul oli innaaeg.
koor
(koore ja koori)
Eelistan värskeid koorega kartuleid. Koorijuht jäi haigeks.
lakk
(laka ja laki)
Vanaisale meelidis lakal magada . Õhtuks lakin küüned punaseks.
maks
(maksa ja maksu)
See otsus ajas mul kopsu üle maksa. Ma maksin oma tulumaksu ära.
mure
(mure ja mureda)
Ema ei pea poja pärast enam muretsema. Muredaks hautatud veiseliha .
napp
napi ja napa)
Jäin napilt lennukist maha. Seade kinnitub iminapaga esiklaasile.
nukk
(nuku ja nuki)
Vend ehitas mulle nukumaja. Sõrmenukid hakkasid eile valutama.
reis
(reie ja reisi)
Tal on tugevad reielihased. Pärast pikka reisi on hea jälle kodus olla.
roog
(roa ja roo)
Eelroaks on täna värske salat . Pilliroo katus on imeilus.
serv
(serva ja servi)
Pargi auto tee serva. Kaia servis täna paremini kui ta vastane.
siil
siili ja siilu)
Siilike sööb õuna ja joob vett. Pintsaku siil tuli õmlusest lahti.
2. Kõik need sõnad on täielikud homonüümid: kõik sõnavormid langevad kokku, aga tähendus on erinev. Leia nende sõnade erinevad tähendused!
aru: I kuiv rohumaa; II mõistus, taip

hanguma: I kõvastuma; II hanguga tõstma

hari: I sugemis- v. puhastusriist; II kõrgeim osa

kulu: I väljaminek; II kuivanud hein

laama: I loom; II vaimulik (Tiibetis)

lakk: I laepealne; II klapp , mütsinokk; III pinnale kantav vedelik ( küünelakk)

latt : I teivas, kang; II rahaühik

mutt : I loom; II eakas naine

pakk: I rutt; II pakitud ese,asi; III puutüvest saetud osa

pank : I rahaasutus; II järsk paekallas ; III kamakas, suur tihe tükk
3. Missugused tähenduspaaridest on homonüümsed, missugused polüseemsed?
KUKKUMA kägu kukub ; langema Homonüümne
VARA varandus; aegsasti Homonüümne
ROHI hein, muru; arstim Polüseemne
LINA kultuurtaim ; voodilina Polüseemne
KLAAS ehitusmaterjal; jooginõu Polüseemne
4. Kirjuta lünka sobiv paronüüm!
Oled sina ........vast............... kiire mees!
Palun ........loetle.......................Eesti

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-09-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Carmenka Õppematerjali autor

Kontrollitud kodutöö 10. klassile

eesti keel homonüümid polüseemid paronüümid

Sarnased õppematerjalid

345

pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata