nii tuletustüvi kui ka tüvi ja liide mõlemad: -(a)rd lakard, kohmard, jõhkard, juhmard, logard, õgard, lõhvard, käpard, uimard; -is laaberdis, kooberdis, kooserdis, käperdis, lõhverdis, laterdis, vaterdis, paterdis, puterdis, pudrutis, sahmerdis, kekutis. Liitsõnade näiteid:närukael, lobamokk, pläralõug, pudrulõug, tainapea, tattnina, lontkõrv, kobakäpp, lääpjalg, paksmagu. 10. Sünonüümid, antonüümid, hüponüümid, homonüümid, paronüümid 1. Sünonüümid on kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Nt ämber ja pang;paralleelne ja rööpne; julge, kartmatu, südi, söakas, vapper ja vahva. 2. Antonüümid ehk vastandsõnad on ühe semantilise tunnusjoone poolest vastandlikud sõnad, kusjuures nende muu tähendussisu langeb kokku.
Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 241-250 Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 255, 260-269 Leksikaalsed suhted Sõnade jagamisel nendevaheliste leksikaalsete suhete järgi võtame aluseks järgmise kaksikjaotuse: 1) sama või lähedane tähendus - erinev vorm a) sünonüümid (nuga ja väits) b) antonüümid (hea ja halb) c) hüponüümid (roos hüponüüm ja lill hüperonüüm) 2) sama või lähedane vorm - erinev tähendus (suhe kahe lekseemi vahel) a) homonüümid (sulg (sule) ja sulg (sulu)) b) paronüümid (enamik ja enamus) Sünonüümia Sünonüümia ehk samatähenduslikkus on kahe või rohkema vormilt erineva lekseemi denotatsiooni identsus. - Sünonüümid on seega kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad (ämber ja pang; paralleelne ja rööpne; söakas ja vapper). Sünonüümiast veel:
kogum, sõne aga sõna tekstis. Leksikaalne üksus on keeleüksus, millel on tähendussisu, see võib olla sõna või sõnade püsiühend. Ilus ja kaunis on sünonüümid, ehk samatähenduslikud sõnad raamat ja juturaamat on hüperonüüm ja hüponüüm, õnnelik ja õnnetu on antonüümid, ehk vastandtähendusega sõnad. Sõna rohi `ravim' ja `muru' on polüseem, kuna selle eri tähendused on omavahel seotud; soe `mitte külm' ja soe `hundi' aga homonüümid, kuna siin on tegemist kahe erineva sõna vormidega, mille häälikuline kokkulangevus on juhuslik. Vormiõpetus ehk morfoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Vormiõpetuse põhiüksuseks on morfeem keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemide hulka kuuluvad sõnajuured ehk tüved, tuletusliited ja grammatilised tunnused. Nt sõnavorm majadeni koosneb tüvest maja, mitmuse tunnusest de ja rajava käände tunnusest ni
kannatamatu, häbelik – häbematu) 2. eesliide eba- : ( harilik- ebaharilik, mugav – ebamugav) 3. liitsõna esiosis mitte- : (söödav – mittesöödav, loetav – mitteloetav) Samalaadseid liiteid /sõnamoodustusvahendeid kasutatakse teisteski sõnaliikides eitava tähenduse saamiseks ( kannatlikkus – kannatamatus) Võõrsõnadel on omad vastandtähenduse saamise moodused (sümmeetriline – asümmeetriline, koloniseerima – dekoloniseerima) 5. Homonüümid Homonüümia on samakujuline, kuid eritähenduslik sõna. *Täielikud homonüümid- sõnad langevad kokku igas vormis (paradigma) nt. tee ja tee ; täht (A,B,C) ja täht (taevas) ja täht (ehk staar) ; aas (nööbiaas) ja aas (lilleline aas) *Homograafid- ühtemoodi kirjutatavad nt. palk (puupalk) ja palk (tasu töö eest)- välde muutub *Homofoonid- ühtemoodi häädatavad nt. müüja ja müüa- hääldus [müija] 6. Paronüümid Paronüümid – sarnandsõnad
club> klubi).12 Kui varem kasutati mugandeis üsna palju s-d ja z-d ja ühendit dz, siis nüüd kasutatakse neid vähem. Näiteks jet ski on mugandatud kujul jeti või jett, jam kujul jämm, gel kujul geel. Ühesilbilised sõnad on eesti keeles kolmandas vältes ja seega peab neis olema ülipikk kaashäälik (mopp, rokk, vipp) või täishäälik (veeb, geel). Igas keeles leidub homonüüme, nii ka eesti ja inglise keeles. Homonüümid võivad hoida tagasi sõnade eestipäraseks muutmist. Mugandkujud nagu laim, lobi, rokk ja räpp on üsna kiiresti omaks võetud ilmselt seetõttu, et nende homonüümid on pigem halva maiguga sõnad. 10 Mund, Argo 2008. Nemad soppavad, teie ostlete, meie poodleme. 11 Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi. 12 Samas 6 Muutused sõnade tähendustes
2) Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärk on kokkuleppeline sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus er
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill Sünonüümid samat
Ä - + + - - Ö - - + - + Ü + - + - + Kõrged: ÜIU Madalad: AÄ Eesvokaalid: EIÄÖÜ Tagavokaalid: AUO Labiaalsed: OUÖÜ 8. Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei. * Homonüümid – kirjas ja häälduselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee * Homofoonid – sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. Nt baar-paar, ball-pall, müüa-müüja. * Homograafid – sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 9. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega)
Kõik kommentaarid