Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

9.klassi kirjanduse mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
  • Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm , mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil.
  • Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla.
  • Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süžee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised
  • Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal – sügav, alustama – lõpetama, vähe – palju.
  • Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel.
  • Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks teost, kus autor kirjeldab oma elu. Näiteks Juhan Smuuli (1922 - 1971 ) “Autobiograafia”.
  • Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus , mille sisu on fantastiline , ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta.
  • Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele.
  • Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend
  • Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi
  • Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem . Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari.
  • Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus.
  • Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad
  • Följeton - pilkejutt , veste.
  • Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied – kevad, kägu – suvi, krüsanteemid – sügis, härmatis – talvRaudkivirahnu
  • Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur – kuduja, kangur - kivihunnik
  • Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse.
  • Jutustus - novelli ja romaani vahepealne žanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süžee, tegelased ja miljöö.
  • Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused . Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt.
  • Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika
  • Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija (te) ja politsei vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool.
  • Kunstmuinasjutt - muinasjutt , millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud , kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks.
  • Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse
  • Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist.
  • Miljöö - teose aeg-ruum. Miljööl puudub teoses enamasti iseseisev tähendus ja mõte. Seda kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ning väljendada autori mõtteid.
  • Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette ; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid.
  • Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku.
  • Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks.
  • Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks
  • Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata
  • Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt
  • Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja – koomika
  • Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süžeeskeemil.
  • Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine.
  • Pastoraal - karjaselaul või muu karjase - ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos . Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes.
  • Personifikatsioon - on metafoori erikuju , mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Personifkatsiooni kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lühendamiseks
  • Poeem - lüroeepika žanr, pikem mitmeosaline luuleteos , mida iseloomustab jutustav süžee. Poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis.
  • Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus.
  • Rahvaluule - folkloor ; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks .
  • Regivärsiline rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim (algushäälikute kordus värsis) ja parallelism (värsside jaotumine mõtteriimi alusel rühmadesse, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega mitu korda).
  • Remark - märkus. Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, žestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta.
  • Riim - häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis ; aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe .
  • Romaan - ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas (värssromaanid on haruldased
  • Romantism - kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund.
  • Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid
  • Sonett -13. sajandil Itaalias loodud luuležanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks.
  • Stroof - luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärvilisi jne stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlusest.
  • Stseen - lavateose väikseim terviklik osa; etteaste . Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval. Näitlejate paigutust ja liikumist stseenis nimetatakse misanstseeniks.
  • Sümbol - võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Näiteks: koit – nooruse, vabaduse sümbol; loorber – kuulsuse sümbol.
  • Sünonüümid - häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased või lähedased sõnad. Sünonüümid moodustavad sünonüümkondi: sünonüümipaare, rühmi ja –jadasid
  • Süžee - kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Süžeel on kuus põhilist koostisosa : ekspositsioon – teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon – teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt; pööre – sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon – teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse.
  • Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt.
  • Tegelaskoomika - koomikavõte, mis põhineb tegelaskuju karikeeritud välimusel ja kõnel.
  • Tragöödia - kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike.
  • Uudis - üks ajakirjanduse põhižanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine .
  • probleemide ja nähtuste analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja hinnanguid. Uudistes hinnatakse aktuaalsust ja tõele vastavust. Keelelt on uudis lihtne ja üldmõistetav.
  • Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi ( rebane - kaval, eesel - rumal, hunt - ahne , jänes -arg inimene jne).
  • Vanasõna - lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta (töö, lastekasvatamise, õppimine, kodu, ilm jm).
  • 9 klassi kirjanduse mõisted #1 9 klassi kirjanduse mõisted #2 9 klassi kirjanduse mõisted #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Jargo.Uibu Õppematerjali autor
    saad infot 9. klassi mõistetest

    Sarnased õppematerjalid

    9-klassi kirjanduse mõisteid
    14
    docx

    9. klassi kirjanduse mõisteid

    9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie,

    Eesti keel
    Mõisted
    7
    docx

    Mõisted

    9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie,

    Kirjandus
    Kirjanduse põhimõistete seletused
    6
    docx

    Kirjanduse põhimõistete seletused

    ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. [Suurvormid - eepos ja romaan, väikevormid - jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.]

    Kirjandus
    Kirjanduse põhimõisted
    3
    doc

    Kirjanduse põhimõisted

    N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants ­ algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit ­ tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus ­ kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna.

    Kirjandus
    Ilukirjanduse põhiliigid
    6
    doc

    Ilukirjanduse põhiliigid

    ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos ­ eepika suurvorm, lüüriline luuletus ­ komöödia ­ koomilise lugulaul · värss ­ luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse · jutustava s

    Kirjandus
    Kokkuvõte põhikoolis õpitust
    19
    doc

    Kokkuvõte põhikoolis õpitust

    Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Ekspressionism- Kunstivool, mis sündis XX sajandi algul Saksamaal. Ideede ja elamuste kujundirikas väljendamine. NT, Marie Under Eleegia- lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. 1 Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.

    Kirjandus
    Kirjanduse mõisted
    10
    doc

    Kirjanduse mõisted

    ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMIS TÕEPÕHINE TEOS EEPIKA PÕHINEB RAHVALIKEL KANGELASLUGUDEL EEPOS OMADUSSÕNAD MIS TÕSTAVAD ESILE MIDAGI OLULIST EPITEET RAHVALUULE

    Kirjandus
    Kirjanduse mõisted
    2
    docx

    Kirjanduse mõisted

    Antonüümid ­ vastandsõnad Ballaad ­ lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, kangelaslik või ajalooline.Sünge sisu, põhineb rahvajuttudel Draama ­ tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend Eepika ­ üks kirjanduse põhiliik.Jutustavad teosed, milles jutustamine on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega Eepos ­ ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel Epiteet ­ ilmestav omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist Homonüümid ­ samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad Isikustamine ­ elusolendi tunnuste ülekandmine elutule Jutustus ­ novelli ja romaani vahepealne zanr, haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun