Eesti keele arvestus (0)

KOMAD
Rinnastavad:
komaga : vaid, aga, kuid, ent, s.t, s.o, seega, samuti
komata: ning, ega, ehk, ja, või, nii...kui (ka)
Alistavad:
ühend komaga: sellepärast et, isegi kui, pärast seda kui, ainult et, nii et, olgugi et, samal ajal kui, seda mööda kuidas, peagi et, niipea kui, parajasti kui, sel ajal kui
komaga: et, sest, kuna, kes, mis, millal, kuni, kuidas
määrs:miks, mispärast, kuidas, kuhu, kus, kust, millal, milleks, kas, kumba , missugune, näiteks, samuti, ühesõnaga, s.o, s.t
lihts: et, sest, ehk, kui, kuni, kuna, nagu, kuigi
ases : kes, mis, kus, millal
Mis on keel?
Märgisüsteem, suhtlemisvahend
Kokkuleppelised märgid ja moodused nende loomiseks:
-visuaalsed:
Värv - valgusfoor
Vorm - WC märgid
Suurus - laps/täiskasvanu
-kuulmisega:
Alarm - äratab
Signaal - pane tähele
Sireen - tulekahju (pidev sireen)
- haistmisega :
gaas=oht
-kompimisega
Keerulisemad märgid
-morse kood
-merelipud
Keelemärgi motiveerimatus: Mitte üks-ühesus, ühe ja sama sõnaga võib tähistada mitmeid asju ja vastupidi - ühte ese mitme nimega
Keelemärgi motiveeritus: Üks-ühesus, tähendus ja sõna langevad kindlasti kokku
Metafoor : piltlik ümberütlemine
- nurmenukk - kanavarbad - taevavõtmed
-hingejõud
-vaimuvägi
- kuusirp
Antonüümid: Vastandsõnad

• silmapilk - igavik
  
• jumal - kurat
  
• import - eksport
  
• mees - naine
  

Sünonüümid: Samatähenduslikud sõnad

• santehnik - torujüri
  
• juuksur - karva Mari
  
• söögitegija - köögi Kata
  
• pastor - hingekarjane
  
• õpetaja - rahvavalgustaja
  
• hunt - pajuendel, susi, hallivatimees , kriimsilm, võsavillem
  
• jänes - pikk kõrv, nödisaba, haavikuemand , lõhimokk
  

Paronüümid: Sõnad omavahel suguluses

• käsitlema- infot valdama
  
• käsitsema - mingi objektiga midagi tegema
  
• käsitama - mõistma
  

Polüseemia: Teatud ülekanne, mis on seotud funktsionaalsusega

• laud - tuli algselt saelauast
  
• sulg - lind - kirjutusvahend
  

Fraseologismid: Kõnekäänud, piltlikud väljendid, enamasti saksa keelest
-kuu pealt kukkunud
-vihma käest räästa alla
Homonüümid: sama kirjapilt, tähendus erinev

• tee ( jook , kõnnitee, käsk)
  

Homograafid: Sõnad, mille kirjapilt on samad, hääldus erinev

• palk
  
• sulg
  
• metsa
  

Homofoonid : Hääldus sama, kirjapilt erinev

• müüa - müüja
  
• maia, majja
  

Sõnaraamatute liigid ja liigistamine:
Sõnaraamatuid liigitatakse a) märksõnastiku järgi (millist sõnavara kirjeldatakse ja missugune on märksõnastiku ülesehitus), b) kirjelduse järgi ( missugust teavet kirjeldus pakub).
Liigid: ÕS, slängi, võõrsõna, vanasõnade, sünonüümi, murde
Arhaismid: Vanad sõnad, mille tähendust ei pruugita enam teada
(Aaviku jt sõnad)
-olka - hobusehammas
-koiku - meremehevoodi
Uudissõnad e neologismid
Otto Wilhelm Masing:

• kollatõbi, sammaspool, soetõbi, hobutõbi, järi, rats (mütsinokk), koolma, kasi,
  

Ado Grenzstein :

• vilu, kitikus,sihkama
  

Johannes Aavik:

• vilgas , kumada, pertsima, tulitama, jaunis, veenma, roim, nördima, rüve, ese, uje, naasma, nentima, muie, meenuma, sulg, siia, röögatama, neim (kättemaks), segment , albama (tähelepanu jälgima), rõet (tapalava), rünu (taga rääkima), õõv (õõvastama), ürm (õnnetusjuhtum),
  

Johann Voldemar Veski :

• paduvihm, roie , liiges, lõik, konnakulles
  

Dialektismid: murdesõnad
Etümoloogia: teadus sõnade päritolust
Sugulaskeeled : soome, liivi, vadja, isuri , karjala
Sõnad:

• abrivalentne
  
• paraboolne
  
• advekaante
  
• troska: voorimehesõiduk
  
• füüsikus: arst
  
• kilter : töö ülevaataja mõisas
  
• parmas: lõigatud vilja sületäis
  
• tünder: suur tünn
  
• meigas : kaelustuvi
  
• filisterlik: väikekodanik
  
• suspendeerima: edasi lükkama
  
• rustikaalne: robustne
  
• kriska: siibri aset täitev kaan ahjulõõris
  
• fopaat: väärsamm
  
• eklektika : eri teooriatest kokkupandud
  
• segment: kõik
  
• patsifism: rahupooldaja
  
• virtuaalne: kujutuslik