Geneetika I eksami kordamisküsimused

L, Sirje

Geneetika I eksami kordamisküsimused (0)

Tartu Ülikool - Bioloogia - Geneetika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis?
Mida näitab see kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 06?
Mis on geenide aheldatus?
Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil?
Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid?
Millal toimub ristsiire?
Mis on paigalhoidvad" balancer kromosoomid?
Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks?
Mis funktsioon on eukarüootsetes kromosoomides tsentromeeridel ja telomeeridel?
Milline neist mudelitest leidis eksperimentaalselt kinnitust?
Mille poolest erineb transkriptsioni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist?
Mis on supressor-tRNA?

Lõik failist

Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis.

Kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks (inimpopulatsioon on heterogeenne => DNA järjestuses on nukletiidses järjestuses indiviiditi erinevusi)
Meditsiin:
- Geeniteraapia – geenidefekt kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse;
- Molekulaarne diagnostika – võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene – see aitab otsustada, millist ravi patsient vajab; eriti tähtis on sünnieelne diagnostika
- Ka vähk on sisuliselt geneetiline haigus. Seda põhjustavad mutatsioonid rakkude jagunemist ja diferentseerumist kontrollivates geenides. Kui need mutatsioonid som. rakkudes kuhjuvad, siis muutuvad normaalsed rakud vähirakkudeks. Mõndade vähktõbede korral on ka geneetiline eelsoodumusd (mut. päranduvad sugurakkude kaudu).

Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine .

Sordi- ja tõuaretusega on tegeletud läbi aegade, ehkki teadlik geneetikale toetuv aretustöö algas 20. sajandil. (Esimesed nisusordid pärinevad ajast 7000-10000 aastat tagasi. Sordiaretusega saadud hübriidne mais on 250% saagikam, kui algne. Loomade aretamisel kasutati heade omadustega isendite paljundamist – nt kunstliku seemendamise puhul võetud sperma külmutatakse ja seda jätkub tuhandeteks viljastamiseks.)
Transgeensete organismide konstrueerimise eesmärgid:
- Soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine kultuurtaimedel ja koduloomadel. (Nt B. thuringiensis genoomis on putukatele toksilist valku kodeeriv geen – see viiakse kultuurtaime genoomi ning selle avaldumine muudab taime resistentsemaks putukate suhtes; köögiviljade (tomati) säilivusaja pikendamine vähendades polügalakturonaasi taset rakus.)
- Huvipakkuvate produkti tootmine taimes või loomas . (Nt inimese kasvuhormooni ja insuliini tootmine mikroorganismides; inimese verehüübefaktori IX ja alfa-1-antitrüpsiini tootmine lammastes.)
- Transgeensete organismide konstrueerimine bioloogiliste protsesside molekulaarsete mehhanismide uurimiseks. (Nt transgeensete hiirte kasutamine imetajate geeniekspressiooni uurimisel .)
Kloonimisel viiakse munarakku somaatilise raku geneetiline materjal ning jagunema stimuleeritud munarakust arenevad isendid on identsed som. raku tuuma doonoriga. 1997-ndal aastal sündis kloonitud lammas Dolly. Ühelt utelt võeti udarast rakke, teistelt võeti munarakke, millelt kõrvaldati tuum. Need rakud liideti omavahel ja implanteeriti kolmandale utele (asendusemale). Nii sündiski lammas, kes oli identne udararaku doonoriga.
- Inimese kloonimine on paljudes riikides veel seadusega keelatud. Kuid ka inimestega on tehtud katseid, eesmärgiga saada embrüonaalseid tüvirakke (veel diferentseerumata), mida saab kasutada haiguste raviks, kus teatud rakud on kaotanud oma funktsiooni (nt neurodegenratiivsed haigused).

Geneetika väärkasutused.

Eugeenika ( Darwini LV idee edasiarendus Francis Galtoni poolt) – heade vaimsete ja füüsiliste tunnustega inimeste paljunemise soodustamine ja kehvade tunnustega inimeste paljunemise takistama (vaimuhaigete, alkohoolikute, kriminaalide ja madala intelligentsiga isikute steriliseerimine ).
- Eriti julm eugeenika rakendus oli juutide, mustlaste ja teiste rahvaste massiline hävitamine natsistliku Saksamaa poolt.
Lõssenkism – Lõssenko tegeles taimede sordiaretusega ning tuli välja seisukohaga, et soovitud muudatused taimesortides toimuvad keskkonna toimel. See idee meeldis väga Stalinile, sest sobis kokku marksistliku ühiskonnateooriaga. Klassikaline geneetika kuulutati ebateaduseks ning Mendeli õpetuse pooldajad sattusid vanglasse.

Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi.
Prokarüoot
Eukarüoot
Haploidne genoom
Diploidne genoom
Üks kaheahelaline DNA rõngasmolekul
Mitu ( varieerub liigiti ) lineaarset kromosoomi
Tuum puudub, kromosoom lihtsalt tuumapiirkonnas
Tuum ümbritsetud membraaniga
Info transkriptsioon ja avaldumine toimub samas kohas
Transkriptsioon ja translatsioon toimuvad eri aegadel ja kohtades
DNA enamasti pidev (organiseerunud operonidesse)
DNA katkendlik (jaotunud introniteks ja eksoniteks)

Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel.
Mitoos
Meioos
Moodustub 2 uut diploidset rakku.
Moodustub 4 uut haploidset rakku.
Ei toimu kromosoomide ristsiiret.
Kromosoomide ristsiire toimub.
Rakud on geneetiliselt identsed.
Rakud erinevad üksteisest geneetiliselt.

Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid .

Geneetilise muutlikkuse suurendamine
- I meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahkenemine tütarrakkudesse. Inimesel on 23 paari kromosoome. Iga kromosoomipaari puhul on 50%-line võimalus, et mõlemad emalt päritud kromosoomid satuvad gameeti. Tõenäosus, et ühte gameeti satuvad kõik emalt päritud kromosoomid on (1/2)23. Seega kromosoomide võimalike kombinatsioonide arv on 223.
- Samuti toimub kromosoomide ristsiire homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel meioosi esimeses profaasis .
Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkude vahel. Meioosi häired on mõnikord tingitud ka mutatsioonidest geenides, mis vastutavad kromosoomide ristsiirde või tsentromeeridele mikrotuubulite kinnitumise eest.
- Seemne- või munarakku võib sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni kromosoom puudu.
- Olulist rolli selle puhul mängivad: vanus (eriti naiste puhul – 45-aastasel naisel on 50 korda suurem risk saada Downi sündroomiga laps kui 20-aastasel), mitmed keskkonnategurid (röntgenkiirgus, kemikaalid ).

Mendeli poolt avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel.

19. sajandi keskel avastas Tšehhimaal elanud augustiinlaste kloostri munk Gregor Mendel seaduspärasused, mille alusel kanduvad orgaismide tunnused üle järglastele.
Ta katsetas mitmete erinevate taimede ja isegi mesilastega, kuid edu saavutas ta siiski aedhernestega (õite kroonlehed on tihedalt suletud ning allapoole suunatud – head tingimused iseviljastumiseks). Ta keskendus vähestele hästieristuvatele parameetritele – taimede pikkus, seemnete värvus.
Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega ning järglaskond oli kõrgekasvuline, olenemata, kuidaspidi tolmeldamist läbi viidi. Siis aga ristas ta omavahel esimese järglaskonna taimi ning sai üle 1000 teise järglaskonda kuuluva taime seas tunnuse lahknevuse: 3:1 (vastavalt kõrge- ja kääbuskasvulised taimed).
Siit tuletas Mendel 2 printsiipi : dominantsus (heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul) ja segregeerumine ( kaks erinevat alleeli segregeeruvad heterosügootide gameetide moodustumisel).
Siit tulenevad Mendeli I ja II seadus:
- Mendeli I seadus ehk ühetaolisuse seadus: Erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese järglaskonna kõik isendid ühetaolised heterosügoodid sõltumata ristamise suunast.
- Mendeli II seadus ehk lahknemisseadus : Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine , nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homo- kui ka heterosügootsed isendid.
Mendel viis läbi ka selliseid katseid, kus taimed erinesid teineteisest mitme tunnuse osas. Ta ristas kollaste ümmarguste seemnetega herneid roheliste kordsus seemnetega hernestega. Kuna kõik esimese järglaskonna seemned olid kollased ja ümmargused, siis olid need ka dominantsed tunnused. Ristates aga esimese järglaskonna taimi omavahel, sai ta tulemuseks nii kollaste ümmarguste, kollaste kortsus, roheliste ümmarguste kui ka roheliste kordsus seemnetega taimi. Järelikult olid need kaks tunnust kontrollitud erinevate geenide poolt, mis kandusid järglastele edasi sõltumatult.
- Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus ehk vaba kombineerumise seadus: Polüheterosügootide erinevad alleelipaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult.

Geenide alleelne varieeruvus ja mõju fenotüübile: semidominantsus, kodominantsus , mitmealleelsus. Tooge näide.

Semidominantsus – tavaliselt on dominantse alleeli puhul nii homo- kui ka heterosügootsus fenotüübiliselt eristamatud. Mõnikord heterosügoot siiski erineb homosügootidest.
- Nt: lõvilõua õied on valged, kui taim on homosügootne retsessiivse alleeli ww suhtes, või punased, kui taim on homosügootne dominantse alleeli WW suhtes. Alleel W annab õitele punase värvuse, alleeli w puhul värvus puudub. Leidub ka roosade õitega lõvilõugu, mis on heterosügoodid. Värvuse intensiivsus sõltub geeni doosist: homosügoodis WW on geeniprodukti (punast pigmenit) kaks korda rohkem kui heterosügoodid Ww.
Kodominantsus – heterosügootides ei suru üks alleel teist maha, vaid avalduvad mõlemad üksteisest sõltumatult.
- Nt: inimese vererakud võivad toota nii N kui ka M antigeeni. Neid antigeene toodavad sama geeni 2 erinevat varianti . Alleeli M suhtes homosügoodid toodavad M antigeeni, alleeli N suhtes homosügoodid aga N antigeeni ning heterosügoodid toodava nii M kui ka N antigeeni.
Mitmealleelsus – alleele on rohkem kui kaks ning homosügootses olekus on igal alleelil kindel toime.
- Nt: küüliku karvavärvust määrab geen c, millel on neli erinevat alleeli: c – albiino, ch – himaalaja , cch – chinchilla ja c+ - metsiktüüp. Homosügootses olekus on igal alleelil kindel toime: cc – täiesti valge karvastikuga, ch ch – valge karvastik, kuid musta värvi on kõrvad, käpad ja ninaots, cchcch – küülikud on valgete karvadega, millel on mustad otsad , c+c+ - küülikud on tumedakarvalised.
- Nt: AB0 vererühmade süsteem. ( Kusjuures IA ja IB on veel kodominantsed.)

Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks.

Mutatsioonide toime organismile
- Nähtavad mutatsioonid – muudavad mõnda morfoloogilist tunnust (enamasti retsessiivsed )
- Steriilsed mutatsioonid – takistavad organismi reproduktsioonivõimet – neid on nii mõlemat sugupoolt mõjutavaid kui ka soospetsiifilisi
- Letaalsed mutatsioonid – kahjustavad organismi elulisi funktsioone; fenotüüpselt väljenduvad organismi surmas (enamasti juba looteeas); dominantsed letaalsed mutatsioonid kaovad juba ühe põlvkonna vältel (kõik järglased surevad), retsessiivsed mutatsioonid võivad aga populatsioonis kaua püsida, sest on heterosügootses olekus.
- Nt yellow-lethal mutatsioon (Yl) hiirtel on dominantne nähtav (teoreetiliselt 3:1 värvuse jaotus kollane:hallikaspruun), aga retsessiivne letaalne (YlYl genotüübiga järglane sureb embrüostaadiumis) => on värvuste suhe 2:1, mitte 3:1 sest homosügoot sureb enne sündi.
Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks
- Testertüvedega saab testida, kas mingi fenotüüp on põhjustatud sama geeni alleelse teisendi poolt või mitte. Kasutatakse retsessiivsete mutatsioonide uurimiseks.
- Testertüvi on homosügootne teatava geeni retsessiivse alleeli suhtes. Juhul kui ristamisel järglaskonnal avaldub mutantne fenotüüp, siis on mutantne alleel sama geeni variant, mille alleel on testertüvel retsessiivne.

Geenide fenotüübilist avaldumist mõjutavad tegurid. Mõisted penetrantsus ja ekspressiivsus.

Geenide fenotüübilist avaldumist mõjutavad tegurid
- Üsna suur mõju on keskkonnal – sama geeni erinevate alleelide poolt kodeeritud produktid võivad olla temperatuuritundlikud (nt shibire mutatsiooniga äädikakärbsed on 25 kraadi juures täiesti elujõulised ja sigimisvõimelised, kuid paralüseeruvad ootamatu šoki (raputamise) korral, 29 kraadi juures pole raputada vaja)
- Inimeste puhul on nt retsessiivne haigus fenüülketonuuria, mis on põhjustatud sellest, et fenüülalaniini hüdroksülaas puudub organismist ja fenüülalaniini ei muudeta türoksiiniks. Fenüülalaniini üledoos organismis häirib närvirakkude arengut – lapsed on vaimse puudega, ning türoksiini vähesuse tõttu on ka pigmentatsioon nõrgem. Õige dieediga on võimalik ära hoida vaimse taandarengu teke.
- Ka näiteks indiviidi sugu võib mõjutada indiviidi geenide avaldumist. Kiilaspäisus võib avalduda nii homo- kui ka heterosügootsetel meestel, homosügootsetel naistel avaldub see üksnes juuste hõrenemisega. Vastava alleeli avaldumise käivitab testosteroon.
Penetrantsus – sagedus protsentides, millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. Mittetäieliku penetrantsuse korral võib küll mutatsioon dominantne olla, aga ei pruugi avalduda kõigi heterosügootide fenotüübis. Nt polüdaktüülia, mille puhul arenevad isendil lisasõrmed ja - varbad .
Ekspressiivsus – geeni fenotüübilise avaldumise tase. Mingi konkreetne geen võib erinevates indiviidides avalduda erineval tasemel.

Mõisted epistaas ja pleiotroopsus. Tooge mõni näide.

Epistaas – ühe geeni tõkestav, pärssiv või varjutav toime teise geeni avaldumisele. Allutatavaid geene nimetatakse hüpostaatilisteks.
- Nt äädikakärbestel mutatsioon white on epistaatiline mutatsiooni cinnabar suhtes. Kui äädikakärbsed kannavad mõlemat retsessiivset mutatsiooni homosügootses olekus, siis on nende silmavärvus ikka valge.
Pleiotroopsus – üks geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid. Enamasti osaleb üks geeniprodukt erinevates ainevahetusreaktsioonides või erinevate rakutüüpide suhtluses.
- Nt fenüülketonuuria – nii vaimne arengupeetus kui ka pigmentasioonihäire.

Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis?

Kompleksne tunnus – tunnus, mida kontrollivad mitu geeni. Ilmneb pidev fenotüübiline varieeruvus. Mida rohkem geene (järelikult ka alleele) määrab tunnust, seda sujuvam on fenotüübiline varieeruvus populatsioonis. Nt inimese nahavärvus, pikkus.
Faktorid, mis mõjutavad päriliku tunnuse pidevat muutlikkust:
- Kaks ja enam alleelipaari lahknevad ja kombineeruvad järglaskonnas üksteisest sõltumatult.
- Osalevad ka keskkonnamõjutused.

Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine ja modaalklass, valimi varieeruvus ja standardhälve.

Valimi keskmine – kõigi isendite andmed summeeritakse ja jagatakse isendite arvuga.

X = SXi /n

Modaalklass – väärtuste klass, kuhu jaotub analüüsitud valimist enim indiviide.
Valimi varieeruvus – varieeruvus mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist.

s2 = S(Xi – X)2 / (n –

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Geneetika I eksami kordamisküsimused #10

Geneetika I eksami kordamisküsimused #11

Geneetika I eksami kordamisküsimused #12

Geneetika I eksami kordamisküsimused #13

Geneetika I eksami kordamisküsimused #14

Geneetika I eksami kordamisküsimused #15

Geneetika I eksami kordamisküsimused #16

Geneetika I eksami kordamisküsimused #17

Geneetika I eksami kordamisküsimused #18

Geneetika I eksami kordamisküsimused #19

Geneetika I eksami kordamisküsimused #20

Geneetika I eksami kordamisküsimused #21

Geneetika I eksami kordamisküsimused #22

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sirje L Õppematerjali autor

Kordamisküsimused TÜ aine Geneetika I eksamiks.

Sarnased õppematerjalid

doc

Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013

ja tuvastamine Meditsiin Geeniteraapia haigust tekitav geen on isoleeritud, teatakse selle geeni poolt kodeeritud valkude biokeemilisi funktsioone organismis. Geenidefekt kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige rakkudesse. Molekulaarne diagnostika võimalik tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene, siis toimub ravi või hooldus selle põhjal. Eriti oluline on sünnieelne diagnostika. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Sordiaretus põllumajanduses mais(viljakam), nisu (stressikindel), tomatid (suurus, värvus, kuju), koduloomade tõuaretus (rohkem piima või liha). Kunstlik seemendamine. Transgeensed organismid: · soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine taimedel ja loomadel nt Bacillus thuringiensis genoomis geen, mis kodeerib putukatele toksilist valku,

Geneetika

doc

Geneetika I kordamisküsimused

1. kasutatakse geneetikat isikute tuvastamisel (DNA sõrmejäljed) – mittekodeerivas DNA järjestuses on erinevused (kordusjärjestused), mis on igal inimesel erineva pikkusega. Lisaks leiab geneetika kasutust geenmutatsioonide uurimisel, mis põhjustavad haigusi – tsüstiline fibroos (kahjustab organite epideelrakkude ioonkanaleid ning tekib limakiht + põletik), Huntingtoni tõbi (neuronid hakavad surema liigutuste kehvenev koordineerimine), fragiilne X (tugev alaareng), Alzheimeri tõbi (ei ole alati seotud geenmutatsioonidega; ilmneb dementsus ja haige ei tunne enam inimesi ära), rinnavähk + südame veresoonkonna haigused (2 geeni –

Geneetika

docx

Geneetika I kordamisküsimused 2016

1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Meditsiinis: haiguste diagnoosimine, haiguste ravimine geeniteraapiaga, vähiuuringud, ravimite tootmine GM-organismide abil Kohtumeditsiinis: isiku tuvastamine, isadustest 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Põllumajanduses rakendadakse geneetika teadmisi taimesortide ja loomatõugude aretuses. Transgeensed taimed on suuremad, viljakamad, vastupidavamad, säilivad paremini jne. Transgeenseid loomi on loodud ravimite tootmiseks – nt. kasvuhormooni tootev piimalehm. Transgeensed bakterid toodavad insuliini. Kloonimiseks võetakse somaatiline rakk ja siirdatakse see munarakku, millest on tuum eemaldatud. Tekib doonoriga geneetiliselt identne isend. Kloonimist rakendatakse lemmikloomade paljundamiseks – see on suur äri

Geneetika

doc

Geneetika I kordamisküsimused

Näiteks on seda üritatud rakendada tsüstilise fibroosi puhul. Molekulaarne diagnostika aitab organismist tuvastada haigusttekitavaid mutantseid geene, mis aitab otsustada täpsemalt, millist ravi ja hooldust patsient vajab. Samuti aitab sünnieelne diagnostika (eriti kui perekonnas on mõnele geneetilisele haigusele eelsoodumusi) ära hoida (vanematele antakse otsustada) muidu tugevate surmaga lõppevate mutatsioonidega laste sündi. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Põllumajanduses on geneetikal suur roll sordiaretuses. Geneetikal põhinev teadlik sordiaretus sai alguse küll alles 20- sajandil, kuid sordiaretuse kui sellisega on tegeletud juba ammu. Esimesed looduslikest erinenud nisusordid pärinevad juba 7000-10000 tagusest ajast. Ka karjaloomade tõuaretus on põllumajanduses väga levinud, nt et saada lihakamaid ja piima tootvamaid isendeid.

Geneetika

docx

Geneetika I vastused

GENEETIKA I KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. MEDITSIIN Geneetilised uuringud on alati olnud suures ulatuses seotud meditsiiniga ja nende eesmärgiks on olnud meditsiiniprobleemide lahendamine. Need uuringud on võimaldanud leida viise võitluses nakkushaigustega ning kindlaks teha geene, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Geneetikute töö tulemuseks on ka efektiivselt töötavad vaktsiinid. 1

Geneetika

doc

Geneetika I kordamisküsimused

inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene millist ravi, hooldust patsient vajab. Meie käitumine, isiksuse omadused on suures ulatuses geneetiliselt määratud. N: alkoholism, skisofreenia on geneetilise eelsoodumusega. Kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks. Põllumajanduses muundatud köögi- ja teravili, koduloomade tõuaretus, taimed kahjurite kindlaks. Kloonimine lammas Dolly `97, inimkloon. Paljudes riikides keelatud. 2. Geneetika väärkasutused. Eugeenika (kunstlik valik) heade tunnustega (kõrge intelligentsus, tugev tervis) vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega (madal intelligentsus, vaimsed haigused, alkoholism) vanematel aga takistada. 20-nda sajandi I poolel paljudes maades.N: USA-s steriliseeriti indiviidid, keda peeti idiootideks või kriminaalideks. Julmeim: juutide, mustlaste jt rahvaste massiline hävitamine natsistlikul Saksamaal

Geneetika

doc

Geneetika I kordamisküsimused

1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isikute tuvastamine: DNA fingerprinting. Nt kurjategijate, aga ka katastroofiohvrite tuvastamine. Isadustestid. Meditsiinis: geenmutatsioonid, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika (ka nt Downi sündroomiga lapsest loobumine), vähialased uuringud. Tänu geneetika arengule on alus pandud ka geneetiliste haiguste diagnostikale (+ ravi arenenud). DNA analüüsimise tulemusel mutantsete geenide ja seega võimalike haiguste tõenäosuse tuvastamine. Nt Huntingtoni tõbi, Alzheimer, naistel rinnavähki soodustava BRCA1 ja BRCA2 analüüsid rinnavähi ennetamiseks. + vähirakkude uurimine tõhusama vähiravi väljatöötamiseks. Lisaks ravieesmärgid: diabeetikutele bakterirakkude kaudu insuliini tootmine.

Psühholoogia

doc

Sissejuhatus geneetikasse

http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3

Geneetika

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Geneetika I eksami kordamisküsimused (0)

Esitatud küsimused

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013

Geneetika I kordamisküsimused

Geneetika I kordamisküsimused 2016

Geneetika I kordamisküsimused

Geneetika I vastused

Geneetika I kordamisküsimused

Geneetika I kordamisküsimused

Sissejuhatus geneetikasse

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti