Välispoliitika Esimesena NSV Maailmarevolutsiooni Liidu riigijuhina loosung riigivisiit Ameerika Molotov-Ribbentropi pakt Ühendriikidesse. Naaberriikide vallutamine Nukureziimide püstitamine Suhete sisseseadmine natsistliku Saksamaaga ja kapitalistlike riikidega (liitlased Teises maailmasõjas) Lahkhelid sotsialismimaadega (Josip Broz Tito Jugoslaavia, Mao Zedongi Hiina)
Valgekaartlased Interventsioon- välisriigi relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Maailmarevolutsioon- loodeti et enamlaste või venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile- muuta kogu maailm kommunistlikuks Plaanimajandus- majandus, kus mingit toodet või teenust toodetakse vastavalt riigis kehtestatud plaanile GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem “Mein Kampf”- hitleri kirjutatud raamat tema ideoloogia põhimõtetest Kolmas Riik- natsistliku saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli keskaegne keisririik, teine ühendatud saksamaa keisririik ja kolmas hitleri juhitav saksamaa SS- kaitsemalev Gestapo- riiklik salapolitsei Wehrmacht- võimas armee Füürer- diktaator juht Kes olid, mida tegid? V.Lenin- venemaal sotsialistliku võimu rajaja J.Stalin- venemaal kommunistliku partei peasekretar, kujundas endale ainuvõimu B
Teine Maailmasõda TOTAALNE SÕDA Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsistliku korra. Kuue aasta jooksul vangistati, tapeti või saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. 8 miljonit inimest eri riikidest viidi Saksamaale sunnitööle. Alamrasside rahvad pidi hävitama, massiliselt mõrvati ka poolakaid, venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi jt. Koonduslaagrites sai surma vähemalt miljonit inimest. NSV Liidu okupeeritud aladel vägivallatsesid Nõukogude julgeolekuteenistused. Baltimaades hukati, vangistati ning küditati esialgu
Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus'' 1921 SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. 1934 Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond hävitatakse (Pikkade nugade öö) 1925 luuakse SA raames SS Kaitsemalev ; Kannavad musti särke. Parteisisene politsei funktsioon SS. (Samuti ka natsistliku terrori peamine elluviia) 1933 Luuakse Gestapo , kes allutatakse SS'ile. 1933 aastal hakatakse looma koonduslaagreid, kuhu saadetakse poliitilised vastased. Gestapot juhtis Himler. Weimari vabariigi üheks sisepoliitika tähtsaimaks probleemiks oli suhtumine VERSAILLES'I RAHULEPINGUSSE. (Lepingu pooldajad( Weimari koalitsioon) ja Rahulepingu vastased (paremparteid SRP SRRP jt))
süsteem. Riigi ametlikuks nimetuseks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik ning hiljem moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Endine sõjakommunism asendati uue majanduspoliitikaga (NEP). Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin. Peaeesmärgiks oli kommunistliku mõtteviisi laiendamine kogu maailmas ja Venemaa mõjuvõimu suurendamine ja võimu laiendamine. 5. Millised põhjused viisid natsistliku diktatuuri kehtestamiseni Saksamaal? Saksamaad hirmutas kommunism. Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Selle põhivaenlaseks oli Saksa Töölispartei, mis nimetati hiljem Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, mille esimees oli Adolf Hitler. Nad lõid rünnakrühmad, kes hakkasid kommunistidele vastu, seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Suurenes Töölispartei valijate
Punaarmee loovutas kogu L-Eesti ning tänu sakslaste takerdumisele Kesk Eestis , vabanes P-Eesti Nõukogude okupatsioonist alles augustis. Lääne Eestis kestsid lahingud oktoobrini. Et maksta kätte okupatsioonivõimudele ja aidata kaasa omariikluse taastamisele, võitlesid Saksa sõjaväe kõrval ka metsavennad (Suvesõda) Inimestele sai siis selgeks et Saksamaa ei kavatsegi Eesti iseseisvust taastada, vaid tahab N- okupatsiooni asendada natsistliku okupatsiooniga. Moodustati kindralkomissariaat ja eestlastest Eesti Omavalitsus, mille esiotsa sai Hjalmar Mäe. Keelustati igasugune poliitiline tegevus, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste, kuid hiljem ka inimesi kes vastu hakkasid. Tapeti juute ja mustlasi. Eesti majandus oli juba N-okupatsiooni ajal saanud kannatada ja Saksa okupatsioon ei leevendanud seda. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega ja inimesed kasutasid toidukaarte
sealhulgas ka sõjaväkkevõtmisest kõrvalehoidjaid. Nad sõdisid kaasa lahingutel Eesti pinnal, kuigi pärast Eesti vabanemist saadeti need laiali. Saksamaa hakkas värbama vabatahtlike Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisel kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsistliku Suur- Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel ja otsisid selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus ühinemine soomlastega. Talvesõja ajal Soomes eesti noormehed rindele ei jõudnud, kuid 1941. Aastal moodustati nende osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Eestlastele sai selgeks, et vägivallale rajatud hirmuvalitsus oli lähenemas ning see tekitas meeleheitlikku põgenemist
Kui oleks Eesti Vabariigi valitsus jätnud selle teisaldamise poolikuks oleks see paistnud kui ,,suurele vennale" Venemaale alistumisena või näidanuks et oleme senini tema käpa all. Näiteks fakt, et 140miljonilise elanikonnaga Venemaa tundis ennast äkitselt solvatuna sellise superriigi nagu Eesti ees, kus elab veidi üle miljoni inimese. Moskvat hämmastas asjaolu, et eestlased julgesid meenutada ajalugu. Venelased teevad näo, et meie tulime ja päästsime teid natsistliku võimu alt ning teie nüüd ,,lööte meile noa selga". Kuid Rääkides natside käest vabastamisest, unustab Moskva fakti, et eestlaste, lätlaste, leedulaste ja poolakate jaoks tähendab see sadu tuhandeid deporteerituid, kümneid tuhandeid tapetuid. Meie jaoks kehastab NSVL just nimelt seda, aga mitte natsismist vabastamist.Tsiteerides Eesti Vabariigi Presidenti Hr. Toomas Hendrik Ilvest: «Võibolla pole seda meeldiv kuulata, kuid meie teadvuses
,,Kuivõrd oli eestlastel valikuid II maailmasõjas" 20.sajandil mõjutas Eestit kõige enam II maailmasõda, mille tagajärjel kaotasime iseseisvuse pikaks ajaks. Eestis ei jäänud sõjast puutumata mitte keegi. II maailmasõja ajal sattus Eesti kord natsistliku, kord kommunistliku võimu alla. MRP'ga saadud õigustega koondas NSVL oma väed Eesti piirile. Kuigi Eesti sai arvatavasti juba 1939.aastal teada MRP salajaste protokollide sisust, ei kuulutanud ta siiski koheselt välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas selle asemel oma erapooletust. 24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. Ähvardades sai Molotov oma tahtmise. Peale Punaarmee üksuste ja sõjalaevastiku paigutamist Eestisse polnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, ...
Juba alates niinimetatud baaside ajastust oli alanud noorte eesti meeste salaja Soome minekk. Augustist 1940, mil Eesti N. Liitu inkorporeeriti, hakkas eestlaste arv Soomes kasvama.Uuesti hakkas eesti noormeeste siirdumine Soome hoogu võtma 1942. aastal. Põhjuseid oli mitmeid. Üks neist oli see, et lihtsalt põgeneda Saksa ja NSV-liidu eest. Oli ka neid, kes tahtsid end Soomes ette valmistada Eesti kaitsemiseks kommunistliku venemaa ja natsistliku Saksa eest.Pärast Saksa sundmobilisatsiooni väljakuulutamist Eestis sagenes Soome minek. Eestlastest loodi Soome armees omaette väeosa, Jalaväerügement 200. Kokku teenis Soome vägedes ligi 3400 eestlast. t. 2. augustil 1944 otsustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee rügemendi Eestisse kutsuda. Suur osa eestlastest, kokku 1800 meest tuligi 1944. aasta augustis kodumaale tagasi. Sõjalises mõttes oli soomepoiste panus siiski napp. Kuid mitte rahvuspsühholoogilises mõttes.
MÕISTED Interventsioon-välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine on talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem NKVD- SS-natside partei sõjaväestatud organisatsioon Gestapo- riiklik salapolitsei Saksamaal Pruunsärklased- Saksamaa natsistliku partei liikmed Mustsärklased- fasistide relvastatud salgad Duce- Itaalia rahva juht Füürer- Saksamaa rahva juht SÕJAKOMMUNISIMI POLIITIKA · Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus:talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma · Riigis kehtestati üldine sunduslik töökohustus · Tööstusettevõtete riigistamine · Toiduainete ja tööstuskaupade tasuta jagamine elanikkonnale (normi järgi ja võimaluste korral)
ja aidata kaasa omariikluse taastamisele. Metsavendade võitlust nimetatakse ka Suvesõjaks. Metsavennad purustasid sideliine ja raudteid, ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee üksusi. Metsavennad võitlesid Eesti Vabariigi ja sinimustvalgete lippude nimel. Saksa okupatsioon. · Peagi sai selgeks, et Saksamaa ei taasta Eesti iseseisvust vaid asendab Nõukogude okupatsioooni natsistliku okupatsiooniga. Keelustati poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Arreteeriti peamiselt kommuniste, aga ka ilma igasuguse süüta tapeti kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks ja Eesti majandus kannatas rängalt. Saksa võimud küll üritasid ka omalt poolt majandust edendada. Sõjategevus 1944. aastal. · 1944
Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus'' 1921 SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. 1934 Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond hävitatakse (Pikkade nugade öö) 1925 luuakse SA raames SS Kaitsemalev ; Kannavad musti särke. Parteisisene politsei funktsioon SS. (Samuti ka natsistliku terrori peamine elluviia) 1933 Luuakse Gestapo , kes allutatakse SS'ile. 1933 aastal hakatakse looma koonduslaagreid, kuhu saadetakse poliitilised vastased. Gestapot juhtis Himler. Weimari vabariigi üheks sisepoliitika tähtsaimaks probleemiks oli suhtumine VERSAILLES'I RAHULEPINGUSSE. (Lepingu pooldajad( Weimari koalitsioon) ja Rahulepingu vastased (paremparteid SRP SRRP jt)) 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle
kaubanduslikud suhted. Weimari vabariik kasutas Nõukogude Venemaad selleks, et hiilida mööda nende Versailles´ rahu tingimuste täitmisest, mis puudutasid sõjaväe ja relvastuse piiranguid. Venemaa ei olnud Versailles´ rahulepingule alla kirjutanud ega pidanud seda enda jaoks siduvaks. Nõukogude Venemaal koolitati Saksa sõjaväelasi ning katsetati Saksamaal toodetud relvi. Majanduskoostöö oli samuti üsna elav. NÕUKOGUDE LIIDU JA NATSISTLIKU SAKSAMAA SUHTED Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Kommunistid vastasid natsidele samaga. Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. Jaapaniga sõlmiti Kominterni-vastane pakt, millega liitusid ka teised riigid. Saksamaa pidas läbirääkimisi ka Suurbritanniaga, lootes abile võitluses Nõukogude Liidu vastu. Suurbritannias loodeti
Sõdades pole võitjaid, on ainult kaotajad Läbi ajaloo on mitmed sõjad maailma vapustanud, eelkõige oma olemuselt. Neist kõige kuulsamad on vaieldamatult Esimene ja Teine maailmasõda. Oma ,,kuulsuse'' on need kaks sõda saanud just oma ohvrite, langenute, laiaulatuslikkuse poolest. Kas sõdadel on vaid negatiivne mõju või leidub neis ka midagi head? Sõda on kahe või enama osapoole vaheline relvastatud võitlus ning sellel on minu arust vaid negatiivne mõju. Need võivad olla suured või väikesed ning kesta aastaid, näiteks Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Sõtta minnakse mingil eesmärgil, olgu selleks siis religioonne, ajalooline või geopoliitiline põhjus. Sinna saadetakse mehi teadmisega, et nad ei pruugi elusast peast kodumaale naasta. Nii juhtus 20. sajandi alguses, mil mitmed riigid võitlesid kolooniate pärast, et oma valdusi suurendada. Esimene maailmasõja üks põhjuseid on...
juhtide tapmist 30. juunil 1934. nim. pikkade nugade ööks. SS oli Hitleri ihukaitsevägi, gestaapo salapolitsei ning SP julgeolekuamet. Hitler kehtestas plaanimajanduse, ehitati kiirteid, rajati vabrikuid sõjatehnika ja varustuse tootmiseks. Hitler vajas võidukat sõda ning see määras ka Saksamaa välispoliitilise põhisuuna. 1935. a. seati sisse üldine väeteenistuskohustus, endiste vabatahtlikest koosneva Reichwachi asemele loodi Wehrmacht võimas massiarmee. Kolmas riik on natsistliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma keisririik, teine 1870. a. ühend. Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa.
Molotovi-Ribbentropi pakt Kadri Nutt 12d TKiG · Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel · Tuntud ka Hitleri-Stalini pakti nime all · Kirjutasid alla Moskvas 23. augustil 1939 NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Eellugu: Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa suhted · Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Kommunistid vastasid natsidele samaga. · Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. · Nõukogude Liit omakorda surus oma naaber- riikidele peale julgeolekutagatisi Saksamaa kallaletungi puhuks ning nõudis vastastikuse abistamise lepingute sõlmimist, mis aga oleks tähendanud
pärast. Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. 4.-11.veebr.1945 toimus NSVL-s Krimmis kolme suurriigi juhi kohtumine. Jalta konverentsil tehtud otsused vastasid pigem Moskva huvidele. Seal vormistati lõplikult sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel. Saksamaa otsustati jagada okupatsioonitsoonideks. 13.Atlandi harta:14.aug.1941 avaldatud kaheksapunktiline deklaratsioon Churchilli ja Roosevelti kohtumisest Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal, kus nad sõnastasid natsistliku Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. (Ei taotleta käimasolevas sõjas uusi territooriume, ei nõustuta mingite territoriaalsete muudatustega, kui see on vastuolus rahva sooviga, austatakse rahvaste õigust iseseisvusele ja vabalt valitud valitsemisvormile). Järgmisel kuul ühines Atlandi hartaga ka NSV Liit. 14.Saksamaa purustamine & kapituleerumine 1945.a:Jalta konverentsil vormistati sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel. Saksamaa otsustati jagada
leitnandi auaste. Sõdis Hispaania armee koosseisus marokolaste vastu. Selle käigus paistis silma lahingutegevuses ja teda ülendati korduvalt. 1926. aastal sai temast Hispaania ajaloo noorim kindral. (s14) 1936. aastal algatas ta mässu koos teiste Hispaania armee ohvitseridega, tõustes nende juhiks. Mäss arenes edasi kodusõjaks. Franco juhtis sõja ajal natsionalistide vägesid ja kuulutas 1939. aastal kodusõja lõppenuks. Temast sai Hispaania diktaator. II maailmasõja ajal oli ta küll natsistliku Saksamaa liitlane, aga sõtta ametlikult ei astunud. 1950. aastate lõpul leidsid Hispaanias aset meeleavaldused tema diktatuuri vastu. Franco tsustas taastada monarhia. Ükski endise kuningakoja liikmetest temaga koostööd teha ei tahtnud. Seepeale määras ta enda järglaseks 1931. aastal võimult kõrvaldatud Alfonso XIII lapselapse Juan Carlose. Pärast surma saigi just tema võimule ja taastas monarhia. Franco suri 20. novembril 1975, olles 82 aastane. Sõda numbrites (s15)
rahvusvahelised preemiad, näiteks Rahvusvaheline Stalini rahupreemia. Välispoliitika Algselt olid bolsevikud tulnud võimule maailmarevolutsiooni loosungi toel, mis lubas kapitalistliku korra kiiret kukutamist kogu maailmas, siis edaspidi sai maailmarevolutsioonist Stalini jaoks retooriline vahend, millega võidi õigustada naaberriikide vallutamist ja nukureziimide püstitamist, kuid mis ei seganud vajaduse korral suhete sisseseadmist natsistliku Saksamaaga või kapitalistlike riikidega (liitlased Teises maailmasõjas) ning lahkhelisid sotsialismimaadega (Josip Broz Tito Jugoslaavia, Mao Zedongi Hiina). Teine maailmasõda Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotov- Ribbentropi pakt, mida võib lugeda Teise maailmasõja alguseks ja seega Stalinit üheks Teise maailmasõja vallapäästjatest.
Pärast isa surma liitus Rudolf armeega. Temast sai juba 17 aastaselt ohvitser. I Maailmasõja järel autasustati teda esimese ja teise klassi Raud Ristiga ja teiste medalitega. Pärast sakslaste lüüa saamist I Maailmasõjas, liitus Höss natsionalistide poolsõjaväelise grupeeringuga. 1922 aastal, kuulnud Hitleri kõnet, liitus Franz NSDAP-ga. Augustis 1929 aastal abiellus ta Hedwig Henseliga. Höss sai oma naisega kokku 5 last, kaks poega ja 3 tütart. Rudolf liitus natsistliku parteiga 1922 aastal ja 1934 aastal liitus ta SS-iga. Höss oli Saksa armee ohvitser, auastmelt kolonel-leitnant. Alates 4 maist 1940 aastast kuni novembrini 1943, juhtis ta Auschwitzi koonduslaagrit. Pärast II Maailmasõda, 1946 aastal 11 märtsil, võeti Höss Briti vägede poolt kinni. Kolonel-leitnant Höss viidi kohtu ette. 1945 aasta 21 novembril algas sõjakurjategijate üle kohus, tuntud kui Nürmbergi protsess. Höss mõisteti süüdi ja ta anti 25 mail 1946 aastal üle Poolale
Totalitaarse ühiskonna tunnusjooned Totalitaarsete riikide eesmärgiks oli kehtiva poliitilise korra muutmine. Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku...
* Vähialased uuringud 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Spordi- ja tõuaretus, GMO. Transgeensed taimed: Suurenenud vastupanuvõime kahjuritele, Viljade säilivusaja pikenemine (tomat), "kuldne riis" toodab -karoteeni. Transgeensed mikroorganismid: Inimese kasvuhormooni ja insuliini tööstuslik tootmine 3. Geneetika väärkasutused. Eugeenika. ebasoovitavate isikute steriliseerimine, migratsioonipoliitika, juutide hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Eukarüoodil on prokarüoodist mitukümmend korda suurem genoom, DNA on kaheaheline ja lineaarne, kromosoome on mitu ja need on valkude abil tihedalt kokku pakitud, paikneb membraaniga ümbritsetud tuumas. Bakteril kaheaheline ja enamasti rõngaks keerdunud kromosoom, paikneb nukleosoomina rakus. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel.
ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). Algas traagiline aeg Eesti ajaloos. 1940. aastal okupeerisid Vene väed Eesti. 21.juunil 1940 teatati Jüri Uluotsale, et tema valitsuse asemele on määratud ametisse Johannes Vares- Barbaruse valitsus. Sellele okupatsioonivõimude ilmselgelt ebaseaduslikule käigule vaatamata jätkas senine juhtkond tegevust n-ö põranda all. Nõukogude Venemaa ja Saksamaa kokkupõrge 1941. aasta suvel tõi eesti rahvale juulis augustis teise okupandi saksa natsistliku võimu näol. Eesti põhiseaduslikud organid esitasid Saksa võimudele küsimuse, kas on oodata sakslaste koostööd Eesti oma seaduslike organitega. Vastus sellele saadi arreteerimiste näol. See tähendas tegevuse uuesti põranda alla viimist. Jüri Uluots tegutses sel ajal peaministrina presidendi ülesannetes. Toimusid salajased nõupidamised. Peale sõjalist ebaedu idarindel 1943. aastal püüdis Saksa riigivõim eesti riigitegelastega kontakti luua. 1943
9. II maailmasõja tagajärjed: mõju riikide ja rahvaste saatusele. Jalta ja Potsdami konverentsid. Pariisi rahukonverents. Nürnbergi kohtuprotsess. ÜRO teke. I ja II maailmasõja tagajärgede võrdlus: sarnasused ja erisused. *TAGAJÄRJED U 6mlj hukkunut - Materiaalsed kahjud (kodutud jne) - Lääneriikide toetus NSVL võit (Ida-Euroopa mõjusfäär & Baltiriigid) - USA vs NSVL külm sõda - Prmaa & SB mõjuvõimu vähenemine maailmas Natsistliku Smaa, Fasistliku It ja militaristliku Jaapani kaotus (demokraatia eiramine) + Aasia vs Aafrika iseseisvumisvõitlus koloniaalsüsteemi lagunemine + ÜRO väljakujunemine + *JALTA KONVERENTS 4-11 veebruar Otsused: o Lääneriigid tunnustasid NSVL hegemooniat Ida-Euroopa üle o Smaa jagatakse okupatsioonitsoonideks o Roosevelt & Stalin leppisid kokku et 3kuud peale sõjalõppu Euroopas alustab NSVL sõda Jaapaniga
Normandia meredessandi eel: petteoperatsioonid ja õhudessant Referaat Sisukord Sissejuhatus Teise maailmasõja üheks suurimaks pöördepunktiks oli Normandia dessant. Sellega avati Prantsusmaa rannikul teine rinne, mis võimaldas natsistliku Saksamaa väed purustada. Üldiselt mõistetakse D-Päeva all Inglismaalt Prantsusmaale saadetud meredessanti. Tegelikult oli aga suur osa meredessandi toimumisel ka D-Päevale eelnenud erinevatel petteoperatsioonidel ja ka enne meredessanti toimunud õhudessandil. Referaadi ülesandeks ongi heita rohkem valgust liitlaste korraldatud petteoperatsioonidele, mis võimaldasid meredessanti väiksemate kadudega korraldada; selgitada, mida täpsemalt tehti ning millised
ehk siis tulevast Palestiina araablaste riiki. (4) Palestiinlaste territooriumite halduskeskuseks on Rm Allh linn, kus asuvad palestiinlaste võimuorganid. Oma iseseisvust kuulatati 15. novembril 1988. aastal. Sionismi mõjul algas 1870. a-tel juutide naasmine Palestiinasse ja hoogustus eriti 1920.-30. a-tel, pärast seda soosivat Suurbritannia-poolset Balfouri deklaratsiooni 1917. aastal. II maailmasõja aegne juutide hävitamine natsistliku Saksamaa okupeeritud aladel võimendas veelgi juudi riigi loomise ideed. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa - Iisrael. Igas linnas on sünagoog, mis on filosoofia, eetika ja religioosse praktika keskus. Rabid on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks. Juutide massiline immigratsioon Palestiinasse algas juba 1880. aastal ja nende
(Saar 2002) 1930ndatel moodsa nimede eestistamise ajal leiutasid inimesed aktiivselt uusi nimesid, mis olid tihti nende saksa või vene nimede eesti variandid (või ainult kõlalt sarnased), aga ei pruukinud algupäraste nimedega üldse seotud olla. Nii sai nimevahetusel Marthast Urve ja Dimitrist Esko. (Ibid) Väljamõeldud nimede alla mahuvad ka niinimetatud ideoloogianimed, mis levisid eriti Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa algusaegadel. Lastele pakuti nimedeks näiteks Artillerist, Barrikada, Kanalizatsija, hiljem ka Kosmodrom, samuti Vilen (lühend V. I. Leninist). Ainsana on nendest püsima jäänud Mira (Eestis Rahu ja Lätis Miernese). Kolmandas Riigis nägi ilmavalgust ka päris mitu Hitlerinet. (Ibid) 2.1.4.Tuletus koha- või perenimest Tuletus koha- või perenimest on samuti selgelt eristuv eesnimede tekkeviis, kuigi see on omane rohkem teistele rahvastele ja Eestis leidub vaid mõni näide
20. saj. fasistlikud ja kommunistlikud reziimid olid nagu kaksikvennad. Mõlema puhul kadusid õige pea areenilt kõik poliitilised parteid peale ühe. Peagi kujunes välja riigipea isikukultus, mis omandas pahatihti karjuvalt tobeda vormi. Kodanike järel hakkas nuhkima hiiglaslik salapolitsei. Riigist väljasõit muutus tavakodanikule praktiliselt võimatuks. Teisitimõtlejate (dissidentide) jaoks loodi orjatöölaagrid. Kui Venemaa puhul rääkisime Gulagist, peab natsistliku Saksamaa puhul kõnelema koonduslaagritest. KOONDUS- e. KONTSENTRATSIOONILAAGRID on Saksa natside võimu ajal sunnitöö- või hävituslaagrid, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati; 15 vangide hukkamiseks olid neis gaasikambrid (Buchenwald, Dachau jpt; nendest suurim Poolas paiknenud Oswiecim e. Auschwitz, kus hukkus ligi 4 miljonit kinnipeetut jpt.). Kokku hukkus
tugevalt tunda ei andnud. USA oli kunstikeskusena Euroopast kõvasti maha jäänud, kuigi juba 1929.a. avati New Yorgis moodsale kunstile pühendunud muuseum (MoMa). See andis paljudele USA-sse pagenud uuendusmeelsetele kunstnikele võimaluse oma kunsti eksponeerida ja müüa. New Yorgist sai uus kunstimetropol. Tänapäeval on MoMa üks tähtsamaid ja kuulsamaid muuseume maailmas. Pärast sõda öeldi Läänes lahti igasugusest figuratiivsest kunstist, sest see samastati natsistliku kunsti või nõukoguliku propagandakunstiga, milleks oli sotsialistlik realism. Seetõttu peetigi 1950. aastatel abstraktsionismi ainuvõimalikuks läänemaailma kunstivormiks. Kuigi kasutati erinevaid maalimisstiile, oli olulisel kohal emotsionaalne sisu, enda tunnete ja kogemuste väljendamine. Armastati ka suuri lõuendeid. Põhiliselt jaotatakse abstraktsed ekspressionistid kahte rühma. Tegevusmaalikunstnikud
20. saj fasistlikud ja kommunistlikud reziimid olid nagu kaksikvennad. Mõlema puhul kadusid õige pea areenilt kõik poliitilised parteid peale ühe. Peagi kujunes välja riigipea isikukultus, mis omandas pahatihti karjuvalt tobeda vormi. Kodanike järel hakkas nuhkima hiiglaslik salapolitsei. Riigist väljasõit muutus tavakodanikule praktiliselt võimatuks. Teisitimõtlejate (dissidentide) jaoks loodi orjatöölaagrid. Kui Venemaa puhul rääkisime Gulagist, peab natsistliku Saksamaa puhul kõnelema koonduslaagritest. KOONDUS- ehk KONTSENTRATSIOONILAAGRID on Saksa natside võimu ajal sunnitöö- või hävituslaagrid, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati; vangide hukkamiseks olid neis gaasikambrid (Buchenwald, Dachau jpt; nendest suurim Poolas paiknenud Oswiecim ehk Auschwitz, kus hukkus ligi 4 miljonit kinnipeetut jpt). Kokku hukkus koonduslaagrites 11 miljonit inimest. Nendest olid suurem osa juudid, kuid oli ka teistest rahvustest
3. Geneetika väärkasutused. · Eugeenika (Darwini LV idee edasiarendus Francis Galtoni poolt) heade vaimsete ja füüsiliste tunnustega inimeste paljunemise soodustamine ja kehvade tunnustega inimeste paljunemise takistama (vaimuhaigete, alkohoolikute, kriminaalide ja madala intelligentsiga isikute steriliseerimine). Eriti julm eugeenika rakendus oli juutide, mustlaste ja teiste rahvaste massiline hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. · Lõssenkism Lõssenko tegeles taimede sordiaretusega ning tuli välja seisukohaga, et soovitud muudatused taimesortides toimuvad keskkonna toimel. See idee meeldis väga Stalinile, sest sobis kokku marksistliku ühiskonnateooriaga. Klassikaline geneetika kuulutati ebateaduseks ning Mendeli õpetuse pooldajad sattusid vanglasse. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi.
GENEETIKA I KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. MEDITSIIN Geneetilised uuringud on alati olnud suures ulatuses seotud meditsiiniga ja nende eesmärgiks on olnud meditsiiniprobleemide lahendamine. Need uuringud on võimaldanud leida viise võitluses nakkushaigustega ning kindlaks teha geene, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Geneetikute töö tulemuseks on ka efektiivselt töötavad vaktsiinid. 1. Molekulaarne diagnostika ehk teha kindlaks geenid, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Molekulaarsete diagnostikameetoditega on võimalik tuvastada haigusi põhjustavaid mutantseid geene. See aitab leida optimaalseid ravivõimalusi. Nt alpaktonuuria on perekonniti päranduv, lisaks huntingtoni tõbi, tsüstiline fibroos. 2. Geeniteraapia rakendamine. Geeni defekt kompenseeritakse uue, funktsionaalse geeni rakku viimisega. Nt immuunpuudulikkuse ja tsüstilise fibroosi korral. Terve...
1948, 1964. Kodeeris oma maalidesse kabalistika, mis on seotud matemaatika, numbrite ja mõõtmistega. Igal sentimeetril tähendus. „Vir heroicus sublimus“ – Kanti esteetikast pärit „üleva“ kategooria esindaja. Pärast sõda öeldi Läänes lahti igasugusest figuratiivsest kunstist, sest see samastati natsistliku kunsti või nõukoguliku propagandakunstiga, milleks oli sotsialistlik realism. Seetõttu peetigi 1950. aastatel abstraktsionismi ainuvõimalikuks läänemaailma kunstivormiks. Kuigi kasutati erinevaid maalimisstiile, oli olulisel kohal emotsionaalne sisu, enda tunnete ja kogemuste väljendamine. Armastati ka suuri lõuendeid. Ad Reinhardt, Maal. Õli, lõuend, 1954-58 > Põhiliselt jaotatakse abstraktsed ekspressionistid kahte rühma:
1933. a kehtestatud steriliseerimisseaduse alusel steriliseeriti Saksamaal ligikaudu 350 000 inimest, kusjuures rakendati meetodit ka mittemeditsiinilistel kaalutlustel, nt juutide suhtes. Negatiivset veel: Inimkatsed, kus uuriti nt traumasid (külmumine) aga ka pärilikkusküsimusi (Dr. Mengele), kuid ka nakkushaigusi (Dr. F. v. Bormann, Tartu Ülikooli vilistlane). 1946.- 1947. a toimus seetõttu Nürnbergis "Arstide Kohtuprotsess" 23 juhtiva saksa natsistliku arsti või meditsiiniametniku üle. 16 mõisteti süüdi, neist 7 surma. NÕUKOGUDE MEDITSIIN Sakslased ja nõukogudelased tegid (eriti tihedalt 1920. lõpul 1930. alul) koostööd erinevate epidemioloogiliste küsimuste käsitlemisel. So oli nn geo- meditsiin / geograafiline patoloogia (vrdl geopoliitika), mis just sakslasi huvitas. Ka nõukogude meditsiinist rääkides tuleb kõigepealt peatuda rahvatervishoiul. NSV Liit
a kehtestatud steriliseerimiseaduse alusel steriliseeriti Saksamaal ligikaudu 350 000 inimest, kusjuures rakendati meetodit ka mittemeditsiinilistel kaalutlustel, nt juutide suhtes. 62 Negatiivset veel: Inimkatsed, kus uuriti nt traumasid (külmumine) aga ka pärilikkusküsimusi (Dr. Mengele), kuid ka nakkushaigusi (Dr. F. v. Bormann, Tartu Ülikooli vilistlane). 1946.-1947. a toimus seetõttu Nürnbergis "Arstide Kohtuprotsess" 23 juhtiva saksa natsistliku arsti või meditsiiniametniku üle. 16 mõisteti süüdi, neist 7 surma. NÕUKOGUDE MEDITSIIN Sakslased ja nõukogudelased tegid (eriti tihedalt 1920. lõpul 1930. alul) koostööd erinevate epidemioloogiliste küsimuste käsitlemisel. So oli nn geo-meditsiin (vrdl geopoliitika), mis just sakslasi huvitas. Ka nõukogude meditsiinist rääkides tuleb kõigepealt peatuda rahvatervishoiul. NSV Liit (kommunistlik Venemaa) sündis läbi suurte rahvastikukatastroofide, milles suurt
ning väära seksuaalse orientatsiooniga indiviidid. Euroopas rakendati steriliseerimist suhteliselt kaua näiteks Põhjamaades. Eugeenikat rakendati 20-nda sajandi esimesel poolel ka migratsioonipoliitikas. Näiteks USA-s eelistati 20- ndatel aastatel sisserändajaid Põhja-Euroopast, seati aga piiranguid neile, kes tulid Vahemere äärest, Hiinast ja Kesk-Euroopast. Üks kõige julmemaid eugeenika rakendusi oli juutide, mustlaste ja teiste rahvaste massiline hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. Kartuses sattuda eugeenikutega ühe mütsi alla, hoidusid paljud geneetikud inimese geneetikaga tegelemisest. Nüüdseks on ajad muutunud. Praeguses Lääne ühiskonnas kutsuks eugeenikaalaste ideede propageerimine esile tugeva vastureaktsiooni. Neis riikides on inimeste elukvaliteet oluliselt paranenud. Varem tegid juba raskemad elutingimused oma korrektiivi, viletsamad lihtsalt surid. Tänu meditsiini ja
ning väära seksuaalse orientatsiooniga indiviidid. Euroopas rakendati steriliseerimist suhteliselt kaua näiteks Põhjamaades. Eugeenikat rakendati 20-nda sajandi esimesel poolel ka migratsioonipoliitikas. Näiteks USA-s eelistati 20- ndatel aastatel sisserändajaid Põhja-Euroopast, seati aga piiranguid neile, kes tulid Vahemere äärest, Hiinast ja Kesk-Euroopast. Üks kõige julmemaid eugeenika rakendusi oli juutide, mustlaste ja teiste rahvaste massiline hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. Kartuses sattuda eugeenikutega ühe mütsi alla, hoidusid paljud geneetikud inimese geneetikaga tegelemisest. Nüüdseks on ajad muutunud. Praeguses Lääne ühiskonnas kutsuks eugeenikaalaste ideede propageerimine esile tugeva vastureaktsiooni. Neis riikides on inimeste elukvaliteet oluliselt paranenud. Varem tegid juba raskemad elutingimused oma korrektiivi, viletsamad lihtsalt surid. Tänu meditsiini ja
Teise maailmasõja ajal leidus koonduslaagreid mitmel pool Saksamaal ja okupeeritud piirkondades. Lisaks neile töötas kuus surmalaagrit, kus toimus süstemaatiline juutide ja mustlaste hävitamine. Belzec, Treblinka, Majdanek, Sobibor, Chelmno ning Auschwitz-Birkenau asusid kõik kunagisel Poola territooriumil. Järgnev väljavõte pärineb SS-Obersturmführer Kurt Gersteini jutustusest Belzeci kohta. Gerstein liitus 1933. aastal natsionaalsotsialistliku parteiga, kuid hakkas varsti natsistliku režiimi vastu protestima, levitades kristliku sisuga lendlehti. Gerstein visati parteist välja ning ta sattus koonduslaagrisse, kuid vabanes peagi. Siis sai ta teada, et üks tema invaliidist sugulane oli Hadamari natside poolt tapetud. Gerstein otsustas hakata mõjutama natsismi seestpoolt. 1941 võeti Gerstein, ime küll, vastu SS-i, kus ta hakkas tegelema puhastusküsimustega. Ta sai ülesande transportida surmav gaas Zyklon B hävituslaagritesse. Gerstein üritas edutult levitada teavet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
