Aristoteles iseloomustas eetikat kõik inimlik tegevus ja toimimine on kantud tahtest midagi head korda saata. Kuid see mida me heaks peame, ei kattu kaugeltki igakord ühe või teise teo või toimingu otsese eesmärgiga ega saagi seda sest see, mida me heaks peame, peab õigupoolest haarama kogu meie tegevust kui niisugust, olema kõiki meie üksiktoiminguid ja nende eesmärke koordineerivaks üldiseks ning ühiseks eesmärgiks. Ja üks eetika põhilisemaid ülesandeid seisabki Aristotelese arvates selles, et ta peab hankima selgust tollesse meie elu tegelikkust ülimalt huvitavasse ning oluliselt puudutavasse probleemi. Seepärast koondub ka Aristotelese käsitletud eetika esmajoones tollesama põhiprobleemi ümber ja püüab eelkõige leida vastust küsimusele: mis on ning milles seisab niisugune kõikehaarav ning koordineeriv hea? Oma ,,Nikomachose eetikas" väidab Aristoteles, et säärase ülima headuse nimetuses on
essee Mis Segab ja soodustab olla edukas? Monika Sepp Saue Gümnaasium 10A 28.02.2005 Õpetaja Jaan Palumets Mis segab ja soodustab olla edukas? essee Mis tähendab olla edukas ja mis on edu segajad ja soodustajad? Selles ei ole ma veel päris kindel. Igaühe jaoks on edu erinev mõiste. Kes peab eduks seda, et tal on töö, mis talle endale meeldib või tähendab edukas olemine tema jaoks palju raha. Enamik teab juba varakult mida ta tulevikult tahab ja mida ta selle eest vastu peab andma. Et saavutada edu peab eelkõige olema tahtejõudu ning kindlasti ka iseloomu. Kui aga need tegurid puuduvad on väga ebatõenäoline, et saad olla edukas. Järelikult ei ole asjaga tõsiselt tegeletud. Tihti peale tabab meid soov al...
Eetika KT1! 1)Eetika arutlus moraali üle 2)Moraal tavad ja kombed Eetika sisu: moraalid ja moraalifilosoofia (vahendiks on argumendid, mis koosnevad andmetest ja arutlusest). TEOREETILINE EETIKA: KIRJELDAV (koodeksid), NORMATIIVNE EETIKA (Tagajärje eetika (õpetus maailma liikumisest eesmärgi suunas, hindame tulemusi (hea, neutraalne, halb), elumõtteks naudingud, moraali lepime ise kokku); Kohustuste eetika (hindame tegu (õige, väär, valikuline, kohustuslik), moraal kaasasündinud); Vooruste eetika (hindame iseloomu (missugune inimene sa oled), eristame inimesi tema tegudega, moraal eksisteerida rahus)), METAEETIKA (jutt väärtustest. Relativism (väärtusi pole olemas, mina otsustan mis on), Absolutism (kindlad väärtused ja normid kõigile, inimene peab kuuletuma neile), Objektivism (väärtused olemas, aga peame taipama need ise, päriseks saavad väärtused, kui me elame)).
EETIKA Sissejuhatus. * Sündinud Kreekas, aluse pani Aristoteles. * Tuleb sõnast ethos, mis tähendab normide kogu. * Põhineb õigel ja valel. * Normatiivne ettekirjutav, tegeleb sellega, kuidas asjad olema peaksid. * Eetika 3D. 1. Mina -> Tema (tegeleb kõige rohkem) 2. Mina -> Mina (meie endi põhimõtted, iseenda suhtes, kuidas mina suhtun endaga) 3. Mina -> Inimeseksolemise eesmärk (2. tingimus hästi täidetud, 1. samuti. Aga kuhu jõuda?) * Moraal tuleb ladina keelsest sõnast mors, mis tähendab kommet. * Religiooniga samuti tugevalt seotud. Normatiivsed vastandid Sanktsioonid
ELU MÕTE Mis on elu mõte? Iga inimene on erinev ja seega on ka iga inimese elu mõte erineb teise omast väiksemal või suuremal määral. Usutakse, et iga inimene on siia ilma sündinud mingi kindla eesmärgiga, mida ta peab oma elu jooksul täitma. Kuid kuidas aru saada, mis on just sinu elu mõte. Selles üritangi nüüd selgust saada. Kui tänaval küsida inimeste käest, et mis on nende elu mõte, siis tavaliselt kõlab esimesena vastus: "Ma ei tea", kuid kui anda vastamiseks rohkem aega, siis kõlab vastuseks, et ühe elu mõte on võimalikult palju pidutseda ja niisama oma elu ära raisata, proovides ära kõikvõimalikud ekstreemsused ja sellised asjad, mida tavainimesed ei tee. Kuid paljud vastaksid, et nemad ei tea mis on nende elu mõte, sest nemad ei ole selle peale üldse mõelnud ja neid ei huvitagi, mis saab, sest nemad elavad vaid päev korraga ja ei huvitugi oma elu mõttest. Samas leidub ka selliseid is...
TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 1 (19) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU0090 "Juhtimise infosüsteemid" Deklareerimisprotsessi modelleerimine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2008 TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt...
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Väärtushinnangute muutumine 50.-60. aastatel Igal inimesel on oma väärtushinnangud. Kas elada selleks, et töötada, või töötada selleks, et elada? Kas käiä tööl või teha tööd? Kas kasutada aega otstarbekalt või nautida head seltskonda? Inimeste suhtumine maailma on hinnanguline ja valiv. Seega võivad asjad, nähtused ja ideed omada tähtsust või olla ebaolulised. Erinevad inimesed peavad väärtusteks erinevat. Igal ajastul on aga oma mood ning tendents, mis ajaga muutub. Uuendusi tuli igas valdkonnas. Teise maailmasõja järgne raske aeg oli juba hajumas ning algava heaolu üheks sümboliks kujunes beebibuum. 1950. aastal hakkas hoogsalt arenema television. USA-s sõja tekitatud elamispinna nappuse lahendas puhkenud ehituse tõusuperiood; moes oli vabaplaneering, mis oli tegelikult kogukondlikest kammitsatest väljapürgivatele inimestele täiesti meeltmööda. NSVL-s aga Hrustsovi aeg, mis tõi kaasa piiratud vabaduse. 19...
Ludomaania ehk kasiinosõltuvus Eestis on ligi 25.000 hasartmängusõltlast, mis on 2,4 protsenti elanikkonnast, selgus Faktumi uuringust. Mõningaid probleeme õnnemängudega esineb ligi 100.000 inimesel. Haiglaslikest mänguritest 40 protsenti tunnistas, et panevad päevas mängu enam kui 1000 krooni, potentsiaalsetest patoloogilistest mängijatest pooltel jääb maksimaalne päevasumma alla 100 krooni. Ludomaania ehk mängusõltuvus * võimetus mängimist lõpetada * laenude võtmine mängimise finantseerimiseks * raha nägemine mitte elatus-, vaid mänguvahendina * muutused mängija karakteris, valetamine ja saltsemine * mängimise kahetsemine ja häbenemine * riskimine töö, pere, olulise suhte v.m. sellisega mängimise tõttu Eesti kasiinodes võidetakse aastas umbes 1,1 miljardit krooni, kuid ikkagi on tuhandeid inimesi, kes on mängupõrgutes kaotanud oma vara ja perekonna või halvemal juhul koguni elu. Kasiinos käijate arv...
Suurem osa kasiinokülastajatest naudivad seda meelelahutust ilma igasuguse probleemita kuid on olemas ka väike osa neid, kes kaotavad oma tegevuse üle kontrolli. Nad võivad võidufaasis uskuda, et suudavad mõjutada mängu tulemusi, kaotusfaasis aga on nad täiesti kindlad, et õnn pöördub peatselt. Statistika põhjal langeb ohtliku mängusõltuvuse küüsi 12% täiskasvanutest. Nad ei suuda ennast sundida õigel ajal kaardilaua tagant lahkuma Ameerika Ühendriikides mängitakse legaalselt kuuesaja miljardi dollari eest aastas. Seda on rohkem kui 2000 dollarit iga mehe, naise ja lapse kohta Ameerika Ühendriikides. See on summa mis pannakse mängu legaalselt, ebaseaduslikult liikuvad rahad võivad aga vabalt selle summa kahekordselt ületada. Eestis on ligi 25.000 hasartmängusõltlast, mis on 2,4 protsenti elanikkonnast. Haiglaslikest mänguritest 40 protsenti tunnistas, et panevad päevas mängu enam kui 1000 krooni. Reklaamid s...
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale.
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud.
kosmoloogia. Läks tarvis 17.saj. teadlaste ja metafüüsikute ühiseid jõupingutusi, et ületada Koperniku avastusega tekkinud intellektuaalne kriis. Nii Galilei, Descartes, Leibniz kui Spinoza täitsid oma osa selle probleemi lahendamisel.Galilei väitis, et matemaatika alal jõuab inimene tunnetusliku haripunktini- ta saavutab teadmise, mis ei jää alla jumalikule mõtlemisele (Cassirer, 1999, lk.34). Spinoza rajab uue eetika, kirgede ja ärrituste teooria, mis on moraalse maailma matemaatiline teooria. Tema arvates on matemaatiline mõistus ühenduslüliks inimese ja universumi vahel. Darwini töö Liikide tekkimisest (1859) tõi inimesefilosoofiale kindla pinna. Üldfilosoofilises plaanis ei olnud evolutsiooniteooria kaugeltki uus saavutus. See oli olemas juba Aristotelese psühholoogias ja tema arusaamades orgaanilisest elust. Erinevus seisnes
LOODUSEETIKA Looduse eetika on teadus, mis püüab leida täpset viisi kuidas inimene suhtleb loodusega, selle aluseks on inimkonna ja looduse ellu jäämine. sa pead toetama et elu jääks maapeal kestma sa pead hea seisma et inimkond jääks kestma sa pead vältima kõike mis ohustaksid elu ja inimkonna püsima jäämist maa peal. Kui sa ei taha siis sa ei ole kohustatud jälgima neid reegleid aga varem või hiljem sa märkad et lihtsam on elada loodusega kui selle vastu
Keskpäevane praam Esimeseks teooriaks on Jumaliku käsu teooria ehk elada nii nagu käseb seda piibel.Filmi algul näeme, kuidas poiss on tüdrukuga koos, nad lõbutsevad ja armatsevad teineteisega.Piibel aga pooldab peale abielu alustada armatsemisega. Teine näide on sellest, et kui inimesed abielluvad, siis peab see kestma elulõpuni, kuid ühes autos oli paar, kus mees oli lahutatud, ning saarele sõitis oma uue pruudiga. Teiseks teooriaks on Kanti teooria ehk tuleb leida selline moraali reegel,mille mõistusolend vabatahtlikult enda kohusena omaks võtab, st tuleb elus võta selline seisukoht mille järgi sa ise elad.Siia näiteks võib tuua ema, kes praamilt enne maha tuli, kuna mõsitis et praamil asub auto kütusega, ning selleks et oma ja lapse elu mitte ohtu seada, tuli enne praami väljumist maha. Samuti tütarlapsed, kes olid jalgratasega, olid meelestatud positiivse...
Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest, ,,Inimene on kõikide asjade mõõt". Moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile, mis näeb inimese absoluutse loomuse poolt. Eetiline relativism on doktriin, et tegude moraalne õigsus ja väärus varieerub ühiskonniti ning pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Moraalirelativismi vormid: 1. Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist. 2. Subjektivistlik relativism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust Mõned moraalirelativistid väidavad, et inimeste üle tohib kohut mõista ainult lähtudes nende enda ühiskonna kommetest. moraalirelativistid väidavad, et kuna moraalikoodeksid on eri ühiskondades erinev...
Elu mõte Mis on elu mõte? Siin maamunal on väga palju erinevaid olendeid, nad kõik on erinevad, seega on ka nende elu eesmärgid teistsugused. Kindlasti on igaüks endale seadnud eesmärgid, sihid, kuhu ta kavatseb pürgida, püüab oma eluga kuhugi jõuda. Kuid kuidas siis õieti kindlaks teha, mis siis lõppudelõpuks on elu mõte? Raske on praegu seda üles kirjutada, istun ja mõtisklen, mis on siis minu või meie elu mõte. Koheselt ei saa sellele küsimusele vastust, selleks peab natukene mõtisklema hakkama. Esimene asi, mis mulle pähe tuli, oli- mis sa tahad elus saavutada, see ongi elu mõte. Sa pürgid selle poole või sa lihtsalt tegeled sellega, mis tundub sulle meelepärane. Nagu ma juba ütlesin, me kõik oleme erinevad, järelikult me vastaksime sellele küsimusele erinevalt. Mõni teeb elu jooksul suuri plaane, unistustemaailm ulatub kaugustesse, loodab elult saada palju. Teised aga planeerivad om...
Aristoteles Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi. Filosoofia on tema käsitluses ontoloogiline. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika,politoloogia, majandusteadus, retoorika ja poeetika. Tema väärtuslikuim teadustest on filosoofia, mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Aristoteles väidab, et inimesed ise loovad hüve ja õnne mõisted kooskõlas eluga, mis neil on. Nagu öeldakse, igaüks on oma õnne sepp. Eriti kõrgelt hindab Aristoteles armastust. Armastust on kolme liiki: armastus kasu pärast, armastus naudingu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele.
) - Yue- musa. (Musa, laulude kuulamine ning vaatamine ja nendest osavõtmine.) - Wen- kultuur. (Tähistas seda mis oli kirjaga seotud. On kaunistus mis asub inimloomusel.) - Junzi- õilis. (Iseloom- püüd hariduse ja kultuuri poole, mõistmine et on vaja olla inimlik. Ühiskonna teenija) - Xiaoren- lihtinimene (Õilsa vastand, Ei kuulu kindlasse ühisk kihti. Iseloom- madalus, omakasu, tühisus) konfutsiuse eetika: kulg, kulgemine ja vägi dao - protsess, inimese loomulik liikumine kulgeva inimese omaduste kogu - vägi vägi on valitsemisel oluline pojalikkus, vennalikkus xiao - algselt: isa-ema hiljem: vennalikkus pojalikkus lynyus - austus ja lugupidav suhtumine tähtsama inimese suhtes ja (surnud) esivanemate suhtes. Inimlikkus: Ren tähistab kahte inimest või inimestevahelist suhtlemist või inimeste suhtumist teistesse. Ren ai ren ''inimlikkus on armastada inimest''
Kultuur minu elus Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Seda mõistet saab mitut moodu defineerida ja erinevalt käsitleda. Mina käsitlen kultuuri kui inimühiskonda iseloomustavat tegevust, mis hõlmab erinevaid valdkondi keel, traditsioonid, kombed ja uskumused. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend. Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutatakse zeste, hääli, sõnu. Ma ise valdan kolme keelt, kuigi vabalt võiksin ka 5. Kõige paremini oskan eesti keelt, mida olen kasutanud suhtlemiseks ema, venna, sõprade ja koolikaaslastega juba kaheksateist aastat. Vene keeles suhtlen vanaemaga, isaga ning temapoolsete sugulaste ja lähedastega. Tean, et oskan seda hästi, seega kui midagi vaja, saan seda zestide asemel kasutada. Aga kui aus olla, siis hoidun venekeelsetest vestlustest tunnen, et võin vigu teha ja sellepärast hoiangi parem suu kinni. Inglise keelt olen õppinud 10 aastat ko...
Eetikateooria aitab seletada. Kõikehõlmavat reeglistikku ei saa olla. Vooruslik inimene näeb tõde, kuid see ei tähenda, et sellel inimesel oleks mingi võime. Et inimene saaks olla vooruslik, läheb vaja aega. Potentsiaalselt on vanem inimene vooruslikum kui noorem. A ütleb, et on mõned reeglid, mis on üldkehtivad. Keskajal oli vooruste teema oluline. Taasavastati antiikautorid. Araabia keelest hakati ladina keelde teoseid kirjutama. Keskaja alguses tugines kristlik eetika Uuele ja Vanale Testamendile. Oluline: Augustinus. Jumalas nähti seadusandjat. Piibli käskudele allumine. Moraal on Jumala seadus, mis tuleb kindlaks teha piinakirja lugemise ja kirjutamisega. Oluline oli reegel, millest tuli lähtuda, mitte inimese analüüs. Muutuse tõi sisse Aquino Thomas (tuntuim Aristotelese tööde tõlkija). Tahtis olla munk, aga vanemad ei tahtnud seda. T kodustas Aristotelese filosoofia kristlusest. Keskajast on tuntud 7 põhivoorust, neile vastandub 7 surmapattu
Martin Sirel Taoism on üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Taoismi põhimõiste on dao ehk Tao, mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust jpm. Taod võidakse mõista ka igavese...
Suvekool Autor Vaino Vahing, lavastaja Mati Unt Filmi esimestel minutitel tekkis minus tunne, et milleks üldse sellist jabarust kirjutada, veel enam lavastada.Süvenedes filmi hakkasid lahti hargnema inimsetevahelised suhted ja filmi tõeline traagika. Film algab perepoja naasmisega koju,osatäitjaks andekas näitleja Üllar Saaremets.Temaga on kaasas naine Maimu,keda mängib Piret Rauk.Esimesest hetkest alates on tunda olukorra meeleheidet ja närvilisust.Kojusaabunud poeg leiab eest suletud ukse ja on pettunud, et vanemad tema saabumise tunnistajaks pole.Sümboolne osa on vilel, mis on neil mõlemal naisega.Ta usub kindlalt, et vilistades ilmuvad kohale nii isa, kui ka ema.Vile peale saabubki ema ,kes tervitab oma poega ja miniat, tundes heameelt selle üle, et nad pikemaks ajaks sinna jäävad.Saabuvad isa ja tema tõde Elviira,kes on vaimuhaige ja juba 40 aastat elanud nendega koos...
Selleks, et jõuda tõeni, läheb vaja kannatust. K arvab, et kannatus on eeltingimus, et see on loomulik, kui inimene leiab end läbi kannatuse. Inimene tahab eneseleidmist teostada vallutuse kaudu. K mõju tänapäevale: lääne inimese mõtlemine 20. sajandil; üksikindiviidi tähtsustamine; aitab inimesel toime tulla otsustega, mis lähevad vastuollu muu ühiskonnaga; inimene peab talitama isiklikult läbi tunnetatud tõe kohaselt. J-P. Sartre Prantslane. Eetika põhiküsimus S'i puhul: Mis annab elule tähenduse ja teeb selle elamisväärseks? S ütleb, et elamine on nagu maalimine, kus on oluline, et iga pintslitõmme seostub teistega ja kus puuduvad reeglid. Eetika on subjektiivne. Ütleb, et on olemas õige vale, kui on suhteline/varieeruv inimestele. Valikute õigsus sõltub sellest rollist, mille inimene valib. Moraalsete otsuste ja valikute taga on see, et oleme osa sellest eksistentsist. Eksistents ei anna vastust küsimusele, mida
EETILINE RELATIVISM Hea ja vale ei ole midagi kindlat, vaid nad on suhtelised. KULTUURILINE RELATIVISM Erinevatel kultuuridel on olemas põhimõtteliselt erinev eetika. Eetika sõltub eelkõige inimese vajadustest. Eetika ja moraal ei ole ratsionaalsed saavutused, vaid need on evolutsiooni tulemused. Ütleb, et universaalset ,,peaks" ei saa olemas olla. 1. Mitmekesisuse tees moraalsed kombed ja veendumused on erinevad kultuuride ja ajalooetappide raames; pole olemas ühtegi universaalset moraalset standardit. Kas on olemas universaalne tume? Peaaegu igas kultuuris on alad, mis on väärtustatud (elu, tervis, perekond, abielu). 2
EETILINE ABSOLUTISM (DEONTOLOOGILISED EETIKATEOORIAD) ,,Deon" peaks Lähtub põhimõttest, et hüvesid ei saa alati kalkuleerida tulemuse järgi. Hea ja halb on midagi väljastpoolt antut. Küsib: mis on inimkonna kõrgeim siht? Ütleb, et inimeseks olemine on nagu mingil moel antud ja kingitud meile. Kristlik eetika inimese elu on kingitus loojalt e. Jumalalt. Kõrgeim siht: 1) armastada Jumalat kogu olemusega 2) armastada teist inimest nagu iseennast Ütleb, et mitte inimene ise pole eesmärk, vaid taotleda tuleb midagi inimesest üleval olevat. Mis on tõde? Kuidas ja mille abil tõde tunnetada? Esimene seletus tõetunnetamiseks on ühismoraal arusaam, et inimkonnal on olemas ühismälu ja sellest tulenevad tavad ja kombed ulatuvad väga kaugele. Läbi ajaloo on alles jäänud
KOOL Nimi POSTMODERNISTLIKU EETIKA MÕJU ISIKSUSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS.................................................... 3 1.1 Postmodernne teadvus.................................................................................... 3 2. VÕIM...........................................................................................................
Kordamisküsimused 1. Mis on eetika? Eetika jagunemine Filosoofia haru, mis õpetab vahet tegema õige ja vale, hea ja halva vahel. Aristoteles Eetika jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks (eetika rakendamist praktiliste probleemide kästilemisel). Teoreetiline jaguneb meta- (uurib eetika mõisteid. Nt Mis sisaldab endas ,,Õige"?) ja normatiivne-eetika (teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb). Praktiline eetika jaguneb kutse- (piirdub kindla elukutse eetikaga) ja rakenduseetikaks (erinevate ühiskondade probleemid). 2. Mis on korruptsioon (nimeta ja iseloomusta kolme korruptsiooni vormi) Korruptsioon ametiseisundi ärakasutamine omakasu eesmärgil. 1) Altkäemaks/pistis altkäemaksuna on vaadeldav nii rahaline kui muu hüve(kingitused, reisid, soodustused jms), mida ametiisik saab teenistusülesannete rikkumise eest. Eesmärgid on väga erinevad nt et kiirendada teatud protsesse, kui ka
Miks juhtub küll nii, et meie poolt ära valitud parimad pojad hakkavad võimul olles käituma nõnda, et suur hulk rahvast ja ajakirjanikest saavad nende peale õige tigedaks? Oleks veel, et võimumehed ja lehemehed oleks võõrad, kuskilt ostetud või laenatud. Ei, kõik on täitsa omad eesti mehed nii ühel kui teisel pool. Ühiskonnas reglementeeritakse selle liikmete käitumist mitmeti, kõige ulatuslikuma mõjuga on ilmsesti kehtivad eetilised ja juriidilised normid. Eetika ja õigus on ühtpidi õige sarnased ning isegi raskesti eristatavad, kuid paljuski ka oluliselt erinevad. Ei ole küll lühikese ajaleheartikli võimuses süstemaatiliselt vaagida moraali ja õiguse olemust ja omavahelisi seoseid, kuid kõigile on ilmsesti mõistetav, et mõne tehtud teo pärast tehakse häbi-häbi, kuid mõne eest tuleb kohtusse ja seejärel ka rootsi kardinate varju minna. Piirdugem järgnevalt vaid mõne momendiga, millest senises
Dirty Harry Callahani põhimõtted Dirty Harry Callahan, reeglistikust mitte eriti hooliv San Francisco politsei rist ja viletsus, keda üks tema kolleegidest iseloomustab sõnadega "Harry on demokraat, ta vihkab kõiki võrdselt".Talle anti tähtis juhtum, mil pidi uurima salapärase mõrvari motiive ja paljastama ta.Callahan aga sattus seadusega vastuollu kui tappis kohvikut röövivad mehed.Ta on egoist ta mõtleb ainult endale, kuid samas on piir egoismi ja mitteegoismi vahel väga õhuke. Tema teod vaid süvendavad probleeme, ta peab end teistest mingil määral paremaks.Etikett kui seadusandlus mõistavad tapmise hukka.Moraali otsustuse puhul on tähtis aga info hulk.Peale mõrva kõrvaldati ta mingiks ajaks töölt.Ta oli vihane ega suutnud millegi muuga tegelda.Salaja tegeles ta siiski antud juhtumi uurimisega.Kuid mõrvar oli taas liikvel, jällegi leiti uus tapetu.Callahan aga ...
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea
seista oma enese eetiliste põhimõtetega. Veel üks lähenemine, mis parandaks eetikakomitee otsuste tegemise protsessi, oleks komitee liikmete ja uurijate omavaheliste suhtlemisprobleemide vähendamine. Selleks soovitakse erinevaid eetilisi treeninguid ja konverentse ning regulaarset suhtlemist teiste eetikakomiteede liikmetega (Ttanke and Tanke, 1982). Ka uurijad ise saavad eetilise ülevaatuse protsessis kaasa aidata, olles kursis kehtivate eetika koodeksite ja eetiliste põhimõtetega. Samuti peaksid uurijad olema ausad, avaldades vaid terviklikku ja adekvaatset informatsiooni riskide ja kasude kohta oma uurimustes, ning seda eelkõige potentsiaalselt tundlike teemade kontekstis. Uuringu tulemuste edastamine Kui eetikakomitee valdkonda kuulub uuringus osalejate eetilise kohtlemise ja nende õiguste eest seismine, siis peale uuringut on oluline roll sama valdkonna teadlastel (peers), kes
V RAAMAT Aristoteles Nikomachose eetika 1. Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad, milline on õiglus vahepealsena ja milliste äärmuste vahel ta paikneb 162. Vaatlus lähtugu samasugusest arutluskäigust, nagu eelnev käsitluski. Näeme, et kõik163 tahavad õigluseks nimetada sellist seadumust, millest tekiks tahtmine õiglaselt tegutseda, mille alusel tegutsetaks õiglaselt ja tahetaks olla õiglased
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks o...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Ärieetika Magnus Kolk EV - 1 Kursus Päevane EETILISE PROBLEEMI ANALÜÜS EETILISE PROBLEEMI ANALÜÜS Tallinn 2012 1 JUHTUMI KIRJELDUS Juhtumi toob avalikkuse ette riigiasutuse V juht, kes väidab, et asutuse M juht on korduvalt ühildanud välislähetuse puhkusega ning peab seda ebaeetiliseks. Organisatsiooni M juht ei ole juhtunus kahetsust avaldanud, samuti pole sekkunud ministeerium. Asutuse V juht peab õigeks asutuse M juhi tagasiastumist kõnealuse juhtumi tõttu. PROBLEEMID JA FAKTID Põhiprobleemiks on riikliku asutuse juhi puhkuse ühildamine komandeeringu ehk lähetusega. Veel seisneb probleem selles, et siiani (juhtumi avalikustamiseni) pole ministeerium juhtumiga seoses algatanud juurdlust ega ka huvi tundund. FAKTID, MIS...
PLATON Elulugu 427 eKr Ateena – 347 eKr Ateena. Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja. Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Kesksed küsimused Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene? 2)Mis on hea? 3)Mis on ilus? Tsitaadid Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu. Nauding on kohutav kiusatus. Mõtelda, mis on õige, tunda, mis on ilus, tahta, mis on hea — selles tunneb vaim mõistusliku elu eesmärgi. Teosed "Charmides“ "Gorgias" "Phaidon“ "Pidusöök“ "Sofist“ “Platoni kirjad” Tänan tähelepanu eest! ...
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?
Seminar III, Leibniz - Struktueeritud kokkuvõte Teema: Elu olemus ja jumala täiuslikkus Uurimisprobleem: Miks on miski olemas ja pole eimiskit? (Miks on asjad nii ja mitte teisiti?) Põhiväide: 1. ,,Peab olema küllaldane (alg)põhjus"; 2. ,,Algpõjus on Jumal" Argument: ... Kõrvalväited: · Hinged kehastuvad ümber - loomad muudavad ümber, omandavad ja jätavad maha ainult oma osi. See toimub aegamööda ja pidevalt väikeste märkamatute osakeste kaupa toitumise teel; ühekorraga ja märgatavalt toimub see aga eostamise ja surma puhul, mis põhjustavad kõige omandamist või kaotamist korraga. · Mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta - ei sünni mitte midagi sellist, mille puhul asju piisavalt tundes ei oleks võimalik mõista alust, mis on küllaldane otsustamaks, mispärast läheb just nii ja mitte teisiti. · Kehad ja hinged ei saa olla olemas juhuslikkusest - sest aine iseenesest on nii liikumise kui paigalseisu (see- j...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ1 Irina Vassiljeva VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Essee Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Eetika all mõeldakse erinevaid käitumisreegleid ja norme. Sotsiaaltöös on eetika väga tähtsal kohal, sest on oluline inimest ära kuulata ja leida koos probleemile paremat lahendust
Eetika- teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J
Juudi pühad ROSH HA SHANA - UUS AASTA Rosh Hashana on tõlkes pea aasta. Sel päeval loodi Aadam - esimene inimene. Kuna juutidel on kuu kalender siis juudi uus aasta on liikuv püha. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaj kõrval. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA Sukkot, lehtmajade püha on kolmas palverännaku pühadest pärast Paasapüha j...
Ludwig Joseph Johann Wittgenstein Jaanika Vichterpal 12.b Ludwig Wittgenstein Sündis 26.aprill 1889 Viinis ning suri 29.aprill 1951 Cambridges Oli Austria päritolu filosoof,kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks filosoofiks. Wittgensteini teesid Maailm on kõik, mis on tõsi Igasugune filosoofia on "keelekriitika" Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida Maailm koosneb üksteisest sõltumatutest atomaarsetest faktidest, millest koosnevad faktid filosoofilisi probleeme saab mõista või lahendada ainult see, kes saab aru, milline keele väärta...
EETIKA Eetika pärineb Vana-Kreekast, selle teaduse rajajaks peetakse Aristotelest (4. saj. eKr). Eetika on oma olemuselt normatiivne teadus ta ainult ei vaatle inimestevahelisi suhteid ja käitumisi, vaid ütleb ka, kuidas peaks käituma ja olema. Kõik eetika küsimused on nn. ,,on- peaks" pinges. Eetika uurib inimese käitumist, mis on hea ja õige ning mis halb. Käitumisjuhiseid ja reegleid vaadeldakse läbi moraali (ld k vastand sõnale 'ethos'), kasutatakse ja mõistet eetos mingi inimgrupi moraalikogum. Põhimõtteliselt võib rääkida 3-mõõtmelisest eetikast: 1. kuidas peaksid olema inimestevahelised suhted 2. kuidas peaksid inimesed suhtuma iseendasse 3. mis on inimkonna eesmärk, kuhu ta suundub Eetika, filosoofia ja religioon on omavahel tihedalt seotud.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13KÕ2 VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Essee Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 Eetika ehk inimeste valikud mille aluseks on nende ja ühiskonnas välja kujunenud väärtushinnangud ja väärtused ehk uskumused selle kohta, mis on inimsele hea või soovitav on sotsiaaltöö kindlaks osaks
rahvuslikud väärtused, kristlikud väärtused, põhiseaduslikud väärtused jne. Aksioloogia on filosoofia valdkondadest kõige praktilisem ning vahetumalt inimese tegevusse puutuvam. Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi
- - - - --------=-=-=-=-========Universaalkeel========-=-=-=-=-------- - - - - - - ----=-=-====Utoopia või reaalsus?====-=-=---- - - Mis on universaalkeel? See on keel mida absoluutselt kõik ühe liigi esindajad räägivad kuid see eeldaks ka ühest kultuuri (kuid mitte tingimata). Näiteks: kõik kassid näuvad, koerad hauguvad ja pardid prääksuvad. Miks ei või inimkond ühte keelt prääksuda? Milleks oleks universaalkeel hea? See ühendaks inimesi ning erimeelsused -võiksid- suures osas kaduda ning selline küsimus nagu "I don't understand, can you say it in my language?" kaoks. Miks seda pole tehtud? Midagi sarnast on üritatud Esperanto ent universaalkeelt kui sellist ei saa teha, selleks peab mingi keel saama mida enamus räägiks. Enne keskaega, kui Rooma impeerium oli võimsaim jõud maapeal, rääkis enamus inimesi ladina keeles (nendele kellele õpetati) lisaks oma emakeelele. Kui Rooma impeerium langes, juhtus sa...
Kassi tänu Peategelase valikud vaadates läbi erinevate eetika teooriate Keset päist päeva päästab noor tütarlaps Haru elava liiklusega tänaval möödakihutava veoauto rataste alt suurepärase kassi. Tüdruku suureks üllatuseks tõuseb tänulik kõuts tagajalgadele ja tutvustab end inimkeeles kui Kasside Võluriigi printsi. Tema isa, kassiriigi kuningas, otsustab tänutäheks tüdrukust oma minia teha, ent Haru pole sugugi vaimustatud väljavaatest saada kasside printsessiks
Kadrioru Saksa Gümnaasium Vabadus Referaat Dita Donatella Henriette Kadak 11.klass Juhendaja:Irene Pukk Tallinn 2015 Vabaduse erinvad vormid ja definitsioon Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Ajaloo algul kui ei olnud veel ühe inimese seaduslikku võimu teise inimese üle oli inimene vaba. Hiljem sunniti meid alluma riigile, mis tähendab vabaduse piiramist. Meie jaoks on tähtis, et meie vabadust ei piirataks ennekõike nende tegevuste puhul, mis on meie jaoks kõige tähenduslikumad. John Locke õpetus neljas lauses: • Igaühel on õigus teha seda, mida ta tahab. • Igaühe vabadus lõpeb seal, kus algab teise inimese vabadus. • Kellelgi ei ole õigust võtta ära või ümber jagada teise inimese vara. • Kee...
lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud: 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) 2. Normatiivne eetika (normid) 3. Metaeetika 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) - Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. 2. Metaeetika - ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis- loogilise analüüsiga. Uurib moraalimõisteid, moraalikeel 2 3. Normatiivne eetika - teooriad moraalselt õige e
1 JUMAL JA ÜLELOOMULIK Miks üldse see teema? 1. Islam See on kristluse ja judaismiga suguluses olev monoteistlik religioon, mis on hakanud oluliselt mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist. 2. USA USA puutub meisse. Seal on religioon seotud poliitika, hariduse jt elusfääridega tihedamalt kui Euroopas. Märksõnad: evangeelsed sektid, kreatsionism, vabariiklased... Jumal, sõna ja mõiste Kr. k. theos, ld. k. deus Kas “jumal” või “Jumal”? • Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. Kes või mis on Jumal? Traditsiooniline teism • Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja. • Igavene isikuline ainujumal. • Judaism, kristlus, islam: inimesel võimalik pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism ...
1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? · Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? · Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? · Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad ,,on" ja ,,ei ole" muutuvad sõnadeks ,,peaks" ja ,,ei tohiks". ,,Peaks" ja ,,ei tohiks" väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Etikett Anna Morozova 9.c klass 2014 Sisukord Eetika jaotised Eetikateooriate põhitüübid Klassifikatsioon eetilisi väärtusi Eetika ja moraalifilosoofia Teoreetiline eetika Normatiivne eetika Rakenduslik eetika Eetika ajalugu Eetiliste tüüpide mõte Sissejuhatus Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Maris Turunen Merle Kõlves KODUNE TÖÖ EETIKA JA MORAAL Juhendaja: Reet Urban Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 Eetika ja moraal Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava või kommet. Kreeka keeles on moraali tõlkevaste eetika. (https://et.wikipedia.org/wiki/Moraal) Praktilise eetika infovärav tegeleb ja keskendub konkreetsete moraaliküsimustega, mis erinavatel elualadel võivad esile kerkida
1 KUNST (ESTEETIKA) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Anti-essentsialism III. Anti-essentsialismi kriitika IV. Institutsionaalne kunstiteooria V. Institutsionaalse kunstiteooria kriitika I. Sissejuhatus · Mis on kunst? Kas kunsti on võimalik defineerida? Loengutes käsitleme nelja kunstiteooriat: · Anti-essentsialism · Institutsionaalne kunstiteooria · Esteetiline kunstiteooria · Ajalooline kunstiteooria Vahel on seda filosoofiast raske eristada, kuna neil on palju ühist. Filosoofia opereerib loogika seadustega, kuid kunst kasutab kujundite keelt. II Anti-essentsialism Morris Weitz William Kennick Paul Ziff W. B. Gallie Vaade, mis eitab "kunsti" ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete ("ilu", "esteetiline kogemus") defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmi...
1 KEHA JA VAIM Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Keha ja vaimu probleem. Seda probleemi käsitleme rõhuasetusega moodsal, 20. sajandi filosoofial. Vaimufilosoofia (ingl. Philosophy of Mind) on üks olulisemaid 20. sajandi 2. poole uurimisvaldkondi analüütilises filosoofias. Vaatluse all on mentaalsete nähtuste olemus. Keha ja vaimu vahekorra probleem on iseenesest väga vana, eristus on oluline vähemalt alates Platonist. Kuid probleem on segane, kuna pole ühest selgust, mida vaimuks nimetada (ja kas seda üldse olemas on). Tuleb tähele panna, et filosoofia ajaloos seguneb mentaalsete nähtuste probleem religioosse ja spirituaalse hinge-käsitusega (eriti kristlikus doktriinis, Kreekas enne Platonit väga ranget kehahinge eristust ei olnud). Tasub rõhutada, et moodne vaimufilosoofia ei tegele hinge küsimusega. Kuid isegi ilma uskliku taustata on küsimus vaimust relevantne, sellega seonduvad sellised probleemid nagu teadvus, minasus- e. esime...
Hüve eri liigid on Platoni üksikasjaliku uurimise objektiks – vaprus, mõistlikkus ja õiglus. Eetilised, poliitilised ja moraalifilosoofilised küsimused on tema jaoks põletavalt tähtsad. Platon ja ühiskonnafilosoofia. Inimest ei saa eraldada kaasinimesest ega riigist, mille nad koos moodustavad. Tal on auahne eesmärk esitada üksikasjalik visioon ideaalsest riigist. Valitseja põhiline oskus on eristada arvamus tõelisest teadmisest. See on Platoni Sokrateselt päritud intellektuaalse eetika järgi – ülim ja puhtaim hüve. Filosoof on tõe armastaja. Platoni riik on aristokraatia „parimate võim“ – selle sõna täpses tähenduses. Platon ei usu demokraatia efektiivsusesse. Tema arvates peab riigis tegelema iga inimene sellega, milleks ta on võimeline. Näiteks pooldas ta orjapidamist, ta arvas, et vb just need inimesed sobivadki hästi orjadeks. Õiglus nii nagu Platon seda näeb põhinebki eri ühiskonnakihtide harmoonilisel vahekorral
keeldub abist ning ta on keeldumiseks pädev, siis ei ole keegi kohustatud teda abistama, kuna tal on õigus keelduda. Eutanaasiaga ei ole tegu siis, kui surmatakse puudega vastsündinu või nõrga mõistusega isik, kuna sellisel juhul puuduvad ravimatud valud ja surmav seisund. Eestis on karistatav ainult teise isiku tapmine, mis tähendab, et enesetapmine või enesetapukatse ja sellest osavõtt (kaasaaitamine) pole karistatav. Oletame, et utilitarism kehtib. Utilitaarse eetika kohaselt peaks seadusandluse eesmärgiks olema maksimaalse hulga inimeste maksimaalne hüvang. Kuna aga eutanaasia on inimese vaba valik enda elu üle on see tema seisukohast hea ning tema lähedased peaksid nõustuma isiku otsusega. Igal inimesel on õigus ise otsustada, mis on tõeline nauding ja mis mitte- kui paranemislootuseta isiku jaoks oleks nauding pääseda oma piinadest, oleks see tema seisukohast ja utilitarismi seisukohast õige otsus. Lisaks on inimesel õigus nõuda, et tal
JUDAISM Tallinn 2015 Lühitutvustus • Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. • Aluseks on normatiivse judaismi pühad tekstid ja õpetlaste kommentaarid. • Tanah, 5 Moosese raamatut ehk Toora; Talmud ning midrašid. • Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaismi eetika • Jumala eeskuju – Jumal on püha. • Judaistlikus moraalis peetakse olulisimaks seadusekuulekust. • Seadus on universaalne: ta kohustab ja kaitseb kõiki inimesi, olenemata nende seisusest, ja määratleb ka Jumala enda moraalistandardid. • Pühakirjas sätestatud 613 käsule ja keelule kuuletumise nõuet täiendavad juudi õpetlaste arutelud voorusliku isiksuse omaduste üle. Jumal lõi inimese oma näo ja kuju järgi ning andis talle õiguse maailma valitseda.
Minu eetilised tõekspidamised Liisa Tamm Käitumisnormid Teatrisse ei lähe dressided Enne mõtled, mida ütled või teed Sõpradega võid suhelda vabalt, kuid täiskasvanute juuresolekul vali oma väljendusviisi Käitu teistega nii, nagu sa tahad, et sinuga käitutaks Viisakusnormid Teretamine, tänamine Õnnitlemine tähtpäevade puhul (sünnipäev, abiellumine, lapse sünd jne) Ära mõista hukka teiste inimeste kombeid või tavasid Usaldus Ole usaldusväärne Kui oled kellelegi midagi lubanud, siis täida oma lubadus
enda tolerantsust. (Delfi artikkel) Paljud meie homoseksuaalidest kaaskodanikud Traditsioonilised perekonna väärtused ei lase ei julge end näidata kartes ühiskonna samasoolistel abielluda, sest see on vastukõlas. diskrimineerimist. Ükski inimene ei peaks häbenema enda isiksust, lihtsalt seetõttu, et ühiskond seda aksepteerida ei suuda. 4) Kohustuse- eetika Olukorraks tooksin siis tõe rääkimise. On vaja otsekoheselt midagi vastata või välja öelda siis teen seda isegi siis kui tõde võib olla valus. Täielik austus on vahest vajalik, et tuua sellele isikule mõistus pähe tagasi. Või otsuse langetamisel ja nõu andmisel peaks rääkima ka vaid tõtt, seda mida päriselt mõtled, muidu võidakse sinust valesti aru saada või sind hiljem süüdistama hakata. Samuti teen vahet heal ja halval
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta...
Näilised ja tegelikud väärtused On kahte tüüpi väärtusi ühed on näilised ja teised on tegelikud, kuid see on iga inimese enda otsustada mis on tema jaoks oluline. Mõnede jaoks tunduvad ühed väärtused näilised ,kuid teistele on need jällegi tegelikud ,sest inimesed on kõik erinevad. Minu isiklik arvamus on see ,et nooremad inimesed peavad kõige aluseks raha ehk siis väärtustavad raha kõrgelt, kuid vanemad inimesed pige väärtustavad pere. Siit tulenevalt ütleksin et raha on üks põhilisi näilistest väärtustest ,sest sul võib olla palju raha, kuid see ei taga seda ,et inimesed sind austaks ja armastaks. Pere aga on see mis jääb alatiseks inimesele toeks. On ka teistsuguseid väärtusi, näiteks mõni inimene teeb kõvasti trenni ja see arendab teda edasi, kuid samas mõni teine peab väärtuslikumaks mingisugust arvutimängu või midagi sellist, kuid arvutimängud tulevad ja lähevad aga see oskus mida sa endale arend...
Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse siis tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ja tundmist. Teadvus on keerukate elusorganismite ajus loodud töökeskkond mida põhjustavad miljardite närvirakkuda ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö. Teadvus on mentaalne represantatsioon väliskeskkonnast ja organismi siseseisundist, kus taju, mõtlemise ja tahte vormis toimub vastuvõetava informatsiooni töötlemine- kategoriseerimine, arutlemine, kogemuse üldistamine, tegevuse eesmärgipärane kavandamine ja tähelepanu tahteline suunamine. Sõnal „teadvus” on mitmeid tähendusi, mis osalt kattuvad sõnade „vaim” ja „hing” tähendusega. Erinevalt viimastest on see sõna religioossete ja metafüüsiliste tähendustega vähem koormatud, mistõttu loodusteaduses eelistatakse seda sõna. Siin siis osad näited, mida „teadvus” võib tähendada: 1. Teadvus kui elusolek...
Gottfried Wilhelm Leibniz (1646- 1716) ELULUGU Oli saksa filosoof, matemaatik ja füüsik, kellel olid ka laialdased teadmised teistes valdkondades. Tema tööd olid peamiselt prantuse ja ladina keeles. Ta oli 17. Sajandi üks tuntumatest ratsionalistidest. Sündis moraalfilisoofi professori Leibnizi ja Catherina Schmucki pojana. Isa suri kui poeg oli 6 aastane. Leibniz tohtis oma isa raamatukogu kasutada alates sellest ajast, kui ta oli 7- aastane. Koolis keskenduti väheste autorite kitsale ringile, kuid tänu isa sisukale raamatukogule sai ta teadmisi, mida oleks ta muidu saanud alles ülikoolis. Õppis omal käel ladina keelt. Alustas õpinguid 14- aastaselt Leipzigi ülikoolis ja lõpetas bakalaurusekraadiga filosoofias 1662. Aastal. Hilisemalt pärast kaks aastat kestnud juuraõpinguid sai ta aastal 1665. õigusteaduse bakalaureuseks. Järgmine siht oli saada õigusteaduse doktoriks...
Keskaegne filosoofia Dualistlik maailmakäsitlus oli vastandamine, nt: taevane ja maine jne., oli harmoonia. Samas kui hierahiline maailmakäsitlus oli astmeline ehk igal asjal on Jumala poolt ettenähtud koht. Keskaegse filosoofia eripära seisneb selles, et see muutus maailmaseletuse vahendiks. Patristika üritab usulist maailmavaadet põhjendada filosoofiliselt samas, kui skolastika üritab seda põhjendada loogiliste arutluste abil. Realism väidab, et üldmõiste on üle üksikmõiste, kuid nominalism väidab, et üksikmõiste on ainus reaalne mõiste. (Eksisteerivad vaid üksikesemed) Müstitsism väljendus isikliku suhtega kõrgema olendiga. (ekstaas jne.)
Janeli Põder RP14 Eetilise konflikti lahendamine Rimis käik lõppes mürgistusega http://tervis.postimees.ee/3071541/rimis-kaik-loppes-murgistusega Juhtumi kirjeldus Esmaspäeval 26.01.2015 lekkis Rocca al Mare Rimis külmainet, mille tõttu töötajad ja kliendid evakueeriti, üks naine pöördus mürgitusega haiglasse. Kaupluses käisid parajasti uuendustööd, mille käigus asendati vanad külmikud uutega. Rimi pressiesindaja K.Bats selgitas, et tööde käigus tekkis olukord kus sulgurkraan vedas alt ning õhku paiskus külmainet. K.Balts kinnitas, et tegemist on inimese tervisele ohutu ainega, ehkki see surub hingamiseks vajaliku õhu madalale ja võib tekitada ebamugavustunnet, ei ole see tema sõnul vastavalt tooteinfole ohtlik....
Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Taoism 3 3. Õpetuse alused 4 4. Taoistlikud tavad, traditsioonid ja kombed 5 5. Jumalad 6 6. Kaanon 7 7. Daodejing 8 8. Taoistlikud pühad 9 9. Pildid 10 10. Kokkuvõte 11 11. Kasutatud kirjandus ...
Minu eetika Eetika on filosoofia haru, mis kuulub väärtusõpetuse alla ning mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse seletamise ja põhjendamisega. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate küsimustega, mis erinevatel aladel võivad ilmenda. Teoreetilise eetika võib laias laastus jagada metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid
Moraal ja eetika Referaat õppeaines insenerieetika Üliõpilane: Juhendaja: Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi: Allkiri: Eetika on filosoofia harudest, kus arutatakse moraali üle. Tahes tahtmata puutume sellega igapäevaselt kokku. Moraal tähendab aga käitumisnormide kogumit ehk arusaamad, milline käitumine on õige, milline vale. Üldjoontes on mõisted „eetika“ ja „moraal“ enamasti tähenduselt samad, kuid vahel tahetakse neid teineteisest eristada. [1] Moraalifilosoofia uurib seda, kuidas oleks õige oma elu elama. Otseloomulikult
tähtsad need on meie igapäevaelus. Me kasutame neid oskusi koos teadmisega, et mis on õige ja mis vale, sooritades igapäevaseid tegevusi ühiskonnas nagu autojuhtimine või poes toidu ostmine. Me teame, et see on ebaseaduslik sõita punase tule alt läbi või varastada poest. Kuna head eetilised väärtused muudavad meid ausateks ja seaduskuulekateks kodanikeks, andes oma panuse ühiskonna hüvanguks. Me teame, et eetika on rohkem kui lihtsalt hoidumine valetamisest, petmises või varastamisest. See on teadmine, millega eristada õiget või valet. See valik, mille inimene teeb mõjutab inimesi nende ümber, kas neile meeldib see või mitte. Eetika aitab hoida korda ja rahu. Kuna meie otsustel on nii suur mõju, peaks ühiskonnas iga inimese kohustus olema elada eetiliselt. Eriti oluline on eetiline käitumine erinevate hoonete või ehitiste ehitamisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
