Eetilise probleemi analüüs (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

59

ppt

KUTSE-EETIKA

personaalsest hoiakust ja paljust muust. See on dünaamiline nähtus, mis muutub ajastust ajastusse ja kultuurist kultuuri. See on subjektiivne. · Eetika ülesandeks on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid · Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti e valik hea ja halva vahel · Mis on hea, mis halb? Kas hea on alati hea ja halb alati halb? · Meie eetilisus väljendub meie käitumises (aga mõtted?) · Eetilise ja empaatiavõimelise inimese kasvatamine/kujunemine (kaasasündinud? omandatud?) · Millest algab lapse kasvatamine? · Mida tähendab eetiline/ebaeetiline tegu? · Kes otsustab? · M. Jürgen: Äri Võru moodi: haiglavoodist otse ahju EE 15.08.2013  Raha surve Lõuna-Eesti Haigla on rentinud oma katlamajas ruumi matusebüroole, kes hakkab seal surnuid tuhastama. "Ma ei tea, kas mina olen loll, aga see asi, nagu öeldakse, vajab seedimist," ütleb

Kutse-eetika

8

docx

Sissejuh. AH tekstide lühikokkuvõtted

sturktuurimuutused ja areng vastaks majanduspoliitika eesmärkidele. Eesti majanduspoliitiline mudel ­ madal riigivõlg, stabiilne valuuta ja riigieelarve tasakaal. Eesti majanduspoliitika on oma olemusliku mittesekkumise paradoksi küüsis, mille pahuküljeks on, et majanduspoliitilised debatid on ideologiseeritud ja opositsiooni ning sots partnerite maj-poliitilise võimekuse areng on seetõttu peaaegu olematu. 1. 80ndatel kaks peamist probleemi ­ rahvuslik-demograafiline, majanduslik-tehnoloogiline mahajäämus. Struktuuripuudus. Majanduspoliitika tuli esitada läbi rahvusliku säilimise ja taastootmise ning samas tagama strutuuri muudatusi- 90ndatel peamiseks iseloomujooneks oli vältimine, prioriteetide puudumine ja eristamine. 90ndatel alustati majandust nullist, mis tähendab, et soov oli eemalduda nõukogude võimu plaanimajandusest. Arengulist rolli mängis Põhjamaade 80ndate kogemus, kus majandus arenes läbi

Sissejuhatus erialaõppesse

24

doc

Eksami vastused - Eesti avalik haldus

1. Riigikogu Rahva esinduskogu, millele kuulub seadusandlik võim. 101 liiget. Valimised kord /4.a. märtsikuu 1. pühapäeval. Riigikogu liige arvestab oma tegevuses rahva huvi, kuid oma otsustustes vaba ja lähtub oma parimast äranägemisest. Ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigikogu ülesanded: Võtab va

Avalik haldus

22

doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

sh. õigusloomes. · Eestkoste (ka huvikaitse). Ühenduse liikmete ja teiste selle sihtrühma kuuluvate inimeste huvide ja väärtuste kaitsmine suhetes avaliku võimu, ärisektori ning avaliku arvamusega. Ingliskeelse termini advocacy vaste. · Kodanikualgatus - 1) Üksikisiku või kodanikuühenduse tegevus poliitiliste otsuste mõjutamiseks (nt. avaliku võimu kaasamiseks mõne probleemi lahendamisse). Tavalised k.-e vahendid on kontakti võtmine poliitikute ja ametnikega, avalikud pöördumised, demonstratsioonid, streigid, survegruppide ja liikumiste moodustamine. Mõnes riigis, nt. Lätis, on kehtestatud seadusandlik mehhanism, mis kohustab parlamenti menetlema eelnõu, mida oma allkirjaga toetab piisav arv kodanikke; samalaadne mehhanism on esitatud Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe eelnõus

43

docx

Juhtimise aluste kordamine eksamiks

· Tipptase Juhtimistasandid horisontaalselt Tegevuse ulatuse järgi ­ mille eest juhid vastutavad · Erialajuhtimine ­funktsionaalsed juhid, vastutavad teatud funktsionaalse tegevusala eest · Üldjuhtimine-vastutavad kas kogu organisatsiooni või mõne suurema allüksuse tegevuse eest tervikuna · Projektijuhid-vastutavad teatud projekti teostamiseks erinevatest allüksustest kokku pandud töötajate tegevuse koordineerimise eest TEEMA2: juht, juhi karjäär, eetilise juhtimise põhimõtted Juht Juht on isik, kes vastutab alluvate tegevuse eest. Kui alluvaid ei ole, ei ole ka juhti. Juht on see, kes võtab enesele vastutuse. Juhile alluvad täitjad, kes töö ära teevad. Spetsialist on täitja, kellel on teatud tööde tegemiseks kõrge kvalifikatsioon ja kogemused. Juhtide põhilised funktsioonid o Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil.

Juhtimise alused

113

doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

kaasajal on lisatud veel kaks ­ kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. (Siimon, Türk 2003:125). Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest siuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Sama loogika alusel ei saa samastada juhtimist personali juhtimisega, kuigi mõlemad tegelevad inimeste aspektiga organisatsioonis. Personali juhtimine koosneb omakorda alategevustest: töö analüüs ja planeerimine, personali värbamine, -valik, -hindamine, -hüvitamine, -arendamine ja karjäär. Kõrgharidust omava intelligentse inimese tunnuseks on korrektse terminoloogia kasutamine erinevate majandusalaste situatsioonide ja protsesside kohta, s.h. juhtimise valdkonnas, mis näitab isiku teadmisi mitte ainult konkreetses valdkonnas vaid ka laiemalt ühiskonnas toimuvate muudatuste adumist. Seetõttu ei ole korrektne kasutada 21

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

59

pdf

Juhtimine

1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks ­ mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule

Juhtimine

105

doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh

Majanduse alused

Kommentaarid (0)