Looduseetika (1)

LOODUSEETIKA
Looduse eetika on teadus, mis püüab leida täpset viisi kuidas inimene suhtleb loodusega, selle aluseks on inimkonna ja looduse ellu jäämine.
sa pead toetama et elu jääks maapeal kestma
sa pead hea seisma et inimkond jääks kestma
sa pead vältima kõike mis ohustaksid elu ja inimkonna püsima jäämist maa peal.
Kui sa ei taha siis sa ei ole kohustatud jälgima neid reegleid aga varem või hiljem sa märkad et lihtsam on elada loodusega kui selle vastu
Paljud arvavad et loodus mängib inimesega pannes vulkaanid purskama ja mere vahutama, tegelikult on see kõik inimese enda tegevuse tagajärjed, mis toimib nagu karistus .
kui inimkond peaks kasvama veel siis see peatatakse erinevate faktorite poolt
nagu otsa saab toit ja vesi , pinged ühiskonnas viivad sõdadeni, inimesed surevad enne aegselt haigustesse
energia raiskamine viib süsinik di oksiidi suurenemisele atmosfääris, mis oma korda põhjustab kliima soojenemisest ja sellest tulenevate tormide ja üleujutuste kasvuni.
põhjused miks loodus eetika on tänapäeval nii oluline; ökoloogiline kahjustus tööstuse liikluse poolt, prügi hulga kasv maailmas, radioaktiivne aatomi energia ja tuuma relvad,
energia ja loodus ressursside raiskamine
Eesti loodus on meie kõigi, kogu rahva ühisvara, millest on õigus osa saada igaühel. See asetab igaühele, kes loodusega kokku puutub, nii matkajale, puhkajale kui maaomanikule ja maavaldajale kohustuse hoida loodust inimväärse, puhta ja kaunina. Põhjamaiselt hapra looduse koormustaluvus pole suur, seepärast tuleb kaitsta tema häirimatust ja elustikku . Nii säilib ta ka meie järglastele.
Eestis on kõikjal, loodus- ja kultuurmaastikul, sõltumata maa omandivormist, lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa.
Eramaal võib liikuda päikesetõusust kuni loojanguni, kui sellega ei tekitata kahju maaomanikule või muule maavaldajale. Kui eramaa on tarastatud või liikumist keelava tähistusega, siis on selle läbimiseks vajalik omaniku luba. Piirdeks ei loeta ainult karjamaa tarastamiseks ehitatud lihtsat karjaaeda ja varisenud aeda .
Maaomanikud või muud maavaldajad ei või keelata kaaskodanike liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal.
Looduses võib:

liikuda jalgsi, jalgrattaga , suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud;

viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi;

korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all;

kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel.
Ei või:

liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju;

süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata;

pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatud lihtkäsiõngega;

vigastada puid ja põõsaid;

häirida kohalike elanike kodurahu;

kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile kahju muul viisil;

kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike;

kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud;

saastada loodust.
Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mida on austanud juba meie esiisad ja mis tuginevad nii tavadele kui seadustele