"Suvekool" - Autor Vaino Vahing, lavastaja Mati Unt (0)

Suvekool
Autor Vaino Vahing, lavastaja Mati Unt
Filmi esimestel minutitel tekkis minus tunne, et milleks üldse sellist jabarust kirjutada, veel enam lavastada.Süvenedes filmi hakkasid lahti hargnema inimsetevahelised suhted ja filmi tõeline traagika.
Film algab perepoja naasmisega koju,osatäitjaks andekas näitleja Üllar Saaremets.Temaga on kaasas naine Maimu ,keda mängib Piret Rauk . Esimesest hetkest alates on tunda olukorra meeleheidet ja närvilisust.Kojusaabunud poeg leiab eest suletud ukse ja on pettunud , et vanemad tema saabumise tunnistajaks pole.Sümboolne osa on vilel, mis on neil mõlemal naisega.Ta usub kindlalt, et vilistades ilmuvad kohale nii isa, kui ka ema. Vile peale saabubki ema ,kes tervitab oma poega ja miniat, tundes heameelt selle üle, et nad pikemaks ajaks sinna jäävad.Saabuvad isa ja tema tõde Elviira,kes on vaimuhaige ja juba 40 aastat elanud nendega koos.
Poeg näitab välja sügavat rahulolematust vanemate ja nende elujärje vastu.Olukord muutub vastuvõetamatuks vanematele ja nad panevad ta aita kinni.Mind üllatas algusehetkedest peale ülim lojaalsus ja toetus Maimu poolt oma mehele.Hea läbisaamine oma vaimuhaigest tädi Elviiraga kumab läbi filmi.Hetke tujul leiab kojusaabunud poeg, et tema missiooniks on kaevata tiik.Ma ei saanud kohe aru miks see talle nii oluline on, kuid nagu hiljem selgus oli tiik pigem maaelu sümbol kui lihtsalt veesilm. Teisena tahtis ta rajada külla tuletõrjekomando,kellele läbi viia õppused.Kunagi lapsena oli ta jälginud tuletõrjujate õppusi ja sellest tekkiski tal selline mõte.Selle mehe peas oli nii palju mässumeelsust ja ideid.Tundus, et tähtis ei olnudki niivõrd teostus , kui idee väljakäimine ise.Näiteks ta fantaseeris selle üle mida ta teeks siis ,kui oleks kolhoosi esimees.Üks hingelähedasi teemasid oli tema jaoks ka rajada korralikud teed,et külaelanikud ei peaks kevadeti ja sügiseti põlvist saadik poris müttama.Ta ei leidnud oma ideedele külaelanike seast mõttekaaslasi, sest tarvilikud tööd röövisid kogu nende aja ja külas olid ülekaalus vanemad inimesed.
Poega häiris ka see, et isa ei olnud temasse kunagi austusega suhtunud, vaid pidas teda pigem kerglaseks.Sama häiriv oli ka see, et isa hoolis rohkem naabri pojast Oslost,kes oli tema silmis kõva töörügaja, kui oma pojast.Kättemaksuks oma vanemate mittemõistmisele, haub ta isegi plaane karistada isa ja kaevata tema peale maksuametile,kuna ta võtab oma mahlapressi kasutamise eest tasu.Külla saabus äiapapa, kellele ta rääkis oma plaanidest.Äi püüdis teda lepitada oma vanematega, kuid tagajärjetult.Samal ajal leiab aset juhtum, kus pereema, kelle närvid on viimse piirini üles kruvitud ,ründab süüdimatut Elviirat ja peksab ta vaeseomaks.Nüüd ähvardab poeg nad välja anda ja nõuab tungivalt , et kutsutaks arst.Ta annab vanematele aega õhtuni.Võttes kaasa isa vana püssi, läheb ta metsa,et väidetavalt seeni korjata.Vanemad ja Maimu ootavad teda koju ning tunnevad ärevust, et ta nii hiljapeale on jäänud.Kõlab püssipauk ja tiik ,mis oli läbivaks teemaks läbi filmi saab rajajale viimaseks puhkepaigaks.