Juudi pühad (0)

Juudi pühad
ROSH HA SHANA - UUS AASTA
Rosh Hashana on tõlkes pea aasta. Sel päeval loodi Aadam - esimene inimene. Kuna juutidel on kuu kalender siis juudi uus aasta on liikuv püha. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab.
JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV
Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaj kõrval. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa
SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA
Sukkot, lehtmajade püha on kolmas palverännaku pühadest pärast Paasapüha ja nädalatepüha. Toora annab käsu meile elada lehtmajades seitse päeva, et mäletada, kuidas iisraellased elasid nendes neljakümne kõrbe rännakuaasta jooksul pärast Egiptusest väljarändamist. Nädalapikkune Sukkot algas viis päeva pärast Yom Kippurit "Lepituspäeva, näidates sellega, et rõõm järgneb koheselt pärast meeleparandust.
Vastavalt juudi seadusele, peavad lehtmajad asetsema avatud taeva all ja katus peab olema kaetud lehtedega nii palju, et oleks võimalik näha tähti taevas. Lehtmaja on rõõmsapäraselt kaunistatud puuviljadega, mis näitab õnnistust.
SIMHAT TORA - RÕÕM KÄSUÕPETUSEST
Simhat Tora järgneb koheselt Sukkotile ja sel päeval lõpeb Toora lugemise aastane tsükkel. Toora on jagatud nädalate järgi võrdselt viiekümne kaheks osaks ning sellest päevast algab taas uus tsükkel. See on suur rõõmupüha. Laekast tuuakse välja toorarull, juutide suurim aare. Auväärt mehed hoiavad seda süles ja tantsivad. Igaüks püüab rulli kallihinnalist katet suudelda või vähemalt kätega puudutada.
HANNUKA
Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris . Hannukal ehk templipühitsemise pühal ei meenutata juutide sõjalist edu kuna juudi usk ei luba pühitseda lahingu võitu, kus langesid inimesed. Hannukal meenutatakse õli- imet ja selle mälestuseks süüdatakse igal aastal 9- haruline küünlajalg – minoora. Hannukat peetakse enamasti ajal, kus enamus maailma tähistab jõule, detsembris.
TU BISHVAT - PUUDE PÜHA
Varakevadel peetav Tu Bishvat ei ole otseselt seotud usu ega ajalooga . See on puude austamise päev, mida nimetatakse ka "puude sünnipäevaks". Sel päeval minnakse metsa puid istutama. Eriti populaarseks sai see püh peale juutide tagasipöördumist Iisraeli.
PURIM- VABANEMISE PÜHA
14. Adarikuu päeval Heebrea kalendri järgi tähistab juudi rahvas Puurimipüha, tuletades sellega meelde kuninganna Estri kangelaslikku lugu, mis leidis aset iidses Pärsias. Estri raamat jutustab, kuidas kaks inimest kasutasid oma Jumalalt saadud ande - Ester ilu ja Mordokai tarkust - Jumala rahva päästmiseks.
PAASAPÜHA
Paasa , heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. See algab heebrea nissanikuu 15.-ndal päeval ja lõppeb 21. See on nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes päev on Pühad Päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud 
HOLOKAUSTI PÄEV
Holokausti ohvrite mälestamise päev, kus tapeti Teise maailmasõja ajal üle 6 miljoni juudi. Seda tähistatakse päeval, mil algas 1943.aastal Varssavi juutide ülestõus ja hakati tähistama 1950.-ndate aastate alguses. Jeruusalemmas on püstitatud Jad Vasem, muuseum ja mälestusmärk, mis on nende tapetud juutide mälestuseks.
MÄLESTUSPÄEV
Iisraeli iseseisvuspäeva eelne päev on Hukunute Mälestuspäev. Sel ajal mälestatakse kõiki Iseseisvussõjas, samuti järgnevas neljas sõjas langenuid. Püha, mida hakati tähistama alles pärast Iisrael taasiseseisvumist. See on kurbuse ja tõsiduse päev, avalikud kohad on kinni ja meenutatakse neid, keda pole enam.
ISESEISVUSPÄEV
Iseseisvuspäev on rõõmupüha. 15.mail 1948 lõppes Briti mandaat ja rahvusvaheline üldsus aksepteeris Juudi riigi ja Araablaste riigi loomust sellel territooriumil, mida nimetati palestiinaks. Iseseisvuspüha ajal korraldatakse kontserte ja avalikke üritusi.
LAG BA-OMER 
Paasapühale järgneb Lag. Ajal kui Tempel oli veel olemas, ohverdati paasa esimesel päeval vastse odrasaagi esimene viljavihk "omer" pühakojale.Nädalate püha ja paasapüha vahepealset aega loetaksegi omeri arvestamiseks, ehk paasa-ja nädalatepüha omavahelist seostamist.
NÄDALATEPÜHA - SHAVUOT
Shavuot-püha ehk nädalate püha ehk nelipüha on paljudes juudi kogudustes kombeks kaunistada kodude ja sünagoogide sissekäigud ja seinad puuokste ja roheliste taimedega, selleks et piltlikustada Siinai mäe sündmusi. Shavuoti peetakse seitse nädalat pärast paasapüha. Sel päeval oleva Mooses Siinai mäelt saanud Jumalalt kümme käsku.
Kasutatud kirjandus:
http://www.ekklesia.ee/parnu/Iisraeli%20uudised/Juudi%20puhad.ht m