Filosoofia essee, mis on teadvus? (0)

Mis on teadvus?
Teadvuseks nimetatakse siis tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ja tundmist. Teadvus on keerukate elusorganismite ajus loodud töökeskkond mida põhjustavad miljardite närvirakkuda ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö. Teadvus on mentaalne represantatsioon väliskeskkonnast ja organismi siseseisundist, kus taju, mõtlemise ja tahte vormis toimub vastuvõetava informatsiooni töötlemine- kategoriseerimine , arutlemine, kogemuse üldistamine, tegevuse eesmärgipärane kavandamine ja tähelepanu tahteline suunamine.
Sõnal „teadvus” on mitmeid tähendusi, mis osalt kattuvad sõnade „vaim” ja „hing” tähendusega. Erinevalt viimastest on see sõna religioossete ja metafüüsiliste tähendustega vähem koormatud , mistõttu loodusteaduses eelistatakse seda sõna. Siin siis osad näited, mida „teadvus” võib tähendada:
1. Teadvus kui elusolek või hingestatud olek usundites või piiramata tõelus müstikas.
2. Teadvusolek on inimese või muu looma ärkvelolekuseisund, mis erineb muu hulgas unes ja teadvuseta olekust.
3. Fenomeniline teadvus on inimese või looma kogemused ehk elamused . Selles mõttes figureerib fenomeniline teadvus näiteks valu tundmisel, rõõmustamisel, värvutste tajumisel ja külma tundmisel.
4. Mõtteline teadvus on mõtete omamine. Mõtteline teadvus figureerib näiteks mõtlemise, plaanide tegemise ja millegi tõesuse ootamise puhul.
Sõna „teadvus” kasutatakse tavaliselt mõnes neist tähendustest. Sõnakasutuse erinevus tuleneb peale nähtuste eneste erinevuse sageli ka maailmavaatelistest erinevustest.
Teadvuse probleem on inimtunnetuse üks raskemaid probleeme, mis on võrreldav universumi tekkimise probleemiga.
Materialistlikus maailmapildis tuleneb teadvuse mõistatuslikkus küsimusest, kuidas on põhimõtteliselt võimalik, et mateeria teatud korrastus ja dünaamika sünnitavad teadvuse. Teadvuse mõistatuslikkuse teesi pooldajate meelest ei saa sellele küsimusele vastata isegi juhul, kui kõik füsioloogilised ajuprotsessid on lõpuni ära seletatud. Pole selge, miks ei võiks inimene lihtsalt funktsioneerida, omamate teadvuslikke elamusi. Sellise olukorra kujutletavus näitab, et teadvuse fenomenile ei ole veel loodusteaduslikku seletust. Ja lõpuks on see probleem eriti raske sellepärast ,et pole selge, kuidas üldse selle lahendust ära tunda.
Kui saate teadlikuks oma sõltuvustest ja tingitusest, siis mõistate oma teadvust tervikuna . Teadvus on kogu see väli, millest toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud , hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle teadvuse aktiivseks ja passiivseks, ülemiseks ja alumiseks tasandiks- kõik igapäevased mõtted, tunded ja toimingud on pinnal ning nende all on nn alateadvus, milles sisalduvad meile tundmatud asjad, mis avaldavad end puhuti teatud vihjete, intuitsioonide ja unenägude kaudu. Oleme seotud vaid teadvuse ühe nurgakesega, mis moodustab suurema osa meie elust. Ülejäänud osast alateadvusest koos kõigi selle ajendite, hirmude, tõuliste ja päritud omadustega, ei tea me sedagi , kuidas sinna pääseda.
Sellise paljutähenduslikkuse tõttu on teadvust väga raske defineerida ning igalühel on sellest oma arusaam, mis on teadvus.