10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
numb
Õppematerjali autor
Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- Sumner
lahendada. Teesid tekitavad vastuolulisust, hõivatusi. Etnotsentrism kultuurilise relativismi all, keegi peab enda kultuuri teistest paremaks. Meie moraal parim, meie natsinaalsed selgitused maailmamõistmusest parimad. Suurrahvastel esineb. Nõukogude kultuur, suurvene mõtlemine. Jaapani riigisinto. Ubi bene ibi patria kus hea, seal kodumaa EMOTIVISM tuleneb sõnast emovere tundma. Meie eetiline käitumine pole midagi muud kui emotsionaalsed reageerinud meie füüsilisele ja sotsiaalsele keskkonnale. Meie moraal põhjustab teatud tundeid, ei saa öelda, kas tõde või vale, vaid et ma tunnen niimoodi. Seega eetilised ütlused pseudoütlused, võltsid. Kui ütlen, et vale või ei meeldi, siis nagu tahaks enda tunnet kellelegi peale suruda. Eetika hulk positiivseid ja negatiivseid tundeid, suhtumine, mida need tekitavad. ,,Valetamine vale, ebakõlbeline
antifeministlik (pidas naist nõrkuse sümboliks). Etnotsentrism on teooria, kus keegi peab enda kultuuri teisest kultuurist paremaks. Suurrahvastele on taoline mõtteviis omane. Nad peavad oma rahvust, moraali, ratsionaalseid selgitusi ja kultuuri maailma parimaks. Mõnedes kultuurides on hoopis selline mõtteviis: ubi bene ibi patria = kus on hästi, seal on kodumaa. Emotivism tuleneb sõnast ,,emovere=tundma". Meie eetiline käitumine ei ole uud kui emotsionaalsed reaktsioonid meie füüsilisele ja sotsiaalsle keskkonnale. Meie moraal väljendab ka teatud tundeid ja põhjustab tundeid. Ei saa öelda, kas miski on hea või halb, tõde või vale. Saaks öelda ainult, kas miski on minu arvates nii, kuid see on nagu oma arvamuse peale surumine. Kui emotsioone mitte välja näidata, on see eisegees ehk mõtete juurde mõtlemine (1. inimene mõtleb, 2. mõtleb, mida 1. mõtleb, 2. inimene mõtleb ise juurde ideid)
ratsionalism - intuitsionism meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon objektivism absolutism meile ette, milline tegu on õige 5 6 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! (intuitsionism). © 2004 By Default!
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, üh
Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka m?
Eri rahvaste arusaamu: · Uus-Ginea dobude silmis on varastamine moraalselt õige, lääne inimese arvates väär. · Lapsetapmine. Üks Ida-Aafrika hõim viskas väärarenguga lapsed jõehobude ette. · Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud. · Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra. · On ühiskondi, kus lastel on kohustus oma vananevad vanemad tappa (näiteks kägistamise teel). Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks.
millegi suhtes, vaid ta "on" ilma eeltingimusteta." Filosoofia esmast ülesannet nägi ta olemasoleva uurimises. Stoikute ja skeptikute eetika. Stoikude eetika on saatusele allumise eetika -õnnelik saab olla vaid see, kes suudab kõigesse neutraalsesse ükskõikselt suhtuda. Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus ANTIIKATOMISTIKA. Demokritos ja Epikuros.Peamine informatsioon atomistika kohta pärineb Aristotelese teostest, kes hoolimata teravast atomistide vastu suunatud kriitikast refereerib põhjalikult nende vaateid temale veel ilmselt kättesaadavate originaalide põhjal. Traditsiooniliselt peetakse antiikatomistika rajajaks Demokritost tema tööde kohta teatakse peamiselt teiste autorite
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid