Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elu mõte (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on elu mõte?
Elu mõte
Mis on elu mõte? Siin maamunal on väga palju erinevaid olendeid , nad kõik on erinevad, seega on ka nende elu eesmärgid teistsugused . Kindlasti on igaüks endale seadnud eesmärgid, sihid, kuhu ta kavatseb pürgida, püüab oma eluga kuhugi jõuda. Kuid kuidas siis õieti kindlaks teha, mis siis lõppudelõpuks on elu mõte?
Raske on praegu seda üles kirjutada, istun ja mõtisklen, mis on siis minu või meie elu mõte. Koheselt ei saa sellele küsimusele vastust, selleks peab natukene mõtisklema hakkama. Esimene asi, mis mulle pähe tuli, oli- mis sa tahad elus saavutada, see ongi elu mõte. Sa pürgid selle poole või sa lihtsalt tegeled sellega, mis tundub sulle meelepärane.
Nagu ma juba ütlesin, me kõik oleme erinevad, järelikult me vastaksime sellele küsimusele erinevalt. Mõni teeb elu jooksul suuri plaane , unistustemaailm ulatub kaugustesse, loodab elult saada palju. Teised aga planeerivad oma elu kitsarinnaliselt, mingid ideed elu elamisest on olemas, aga mitte midagi kindlat. On olemas ka inimesi, kes elab parema meelega ühe päeva kaupa, elab tänases päevas ja ei muretse selle pärast, mis hakkab toimuma homme .
Nägemus elus muutub ka vanemaks saades, kogemused tulevad ja nähakse elu tõelist palet, selle põhjal saabki otsustada, mis tulevikus saama hakkab. Lapsed, kes näevad elu lilleliselt, tahavad ainult mängida, nad ei mõtlegi mitte millelegi muule, kui olla oma väikeste sõpradega päevad läbi, nende elu mõte on vast siis lihtsalt lust.
Noorukid on erinevad, ühed keskenduvad õppimisele, teised aga pidutsemisele, võimalusele end lõdvaks lasta. Tänapäeva noored kalduvad aina rohkem halvemale teele, varakult hakatakse tarbima alkoholi või suitsetama. Kui seda teevad enamus, siis peavad kõik tegema – palju on endale pähe võtnud sellised tobedad mõtted, aga mis teha, ned ei saa ju nii kergelt peast ära kustutada . Järelikult on noortel kaks suuremat elu mõtet – kas keskenduda koolile , lõpetada keskkool ja astuda ülikooli või end lõdvaks lasta pidutsedes vahetpidamata sõpradega. Seda võin öelda, et minu, kui noore, elu mõte on kuhugi pürgida. See oleks keskkooli ja ülikooli lõpetamine, hea töökoha leidmine ja pere loomine.
Täiskasvanud, kui need, kes on elu pea igast küljest näinud, peavad elu mõtteks eelkõige oma pere ülalpidamist. Põhiline on ära toita oma pere, kekskedutakse laste kasvatamisele, tahetakse neid omakorda ettevalmistada elule, püütakse lükata neid õigele teele, et ka nemad leiaksid selle, mille poole pürgida, leida mõte oma elus.
Arutasin elu mõte laste, noorte ja täiskasvanute silmist. Ma rääkisin üldiselt, arvates, et see nii ka on. Aga tegelikult ma seda ju ei tea, räägin ainult selle põhjal, mida ma olen näinud ja mida olen kuulnud . Aga arvan, et elus tuleb leida see miski, millega sa tegeleda tahad ja see teoks teha ning see ongi elu mõte.
Elu mõte #1 Elu mõte #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bunnu Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

Hea Elu
4
docx

Hea Elu

Tõele au andes peab küll ütlema, et hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid, kelle subjektivistlikku hea elu käsitlust (hea on see, mida igaüks heaks peab) Sokrates kummutama asus" (Sutrop, 1995: 3) Minu enda arust võiks sõnastada hea kuidagi nii: kui on mingi eesmärk või soov või sündmus/tegevus mis pakub rõõmu ja head tunnet ongi ju hea. Ja elu on selline pisike ajaperiood suures plaanis. Olen isegi vahel arutlenud, et mis on elu mõte. Kuskilt olen kuulnud, et keegi on öelnud, et elul ei olegi mingit mõtet, siis iseenesest saan sellisest mõttekäigust isegi aru. Suures plaanis olen ju pisike putukas, kes elab tõenäoliselt alla saja aasta ja suure tõenäosusega ma maailmas midagi ei muuda. Ometi tahame kõik head elu elada. Minu hea elu tähendust ja olemust on mõjutanud suuresti kasvatus. Mulle on õpetatud, et tuleb seada eesmärgid ja püüelda

Eetika
4 kirjandit
5
doc

4 kirjandit

Kui kohtud iga päev samade inimestega nii-öelda sunnitud seltskonnas (kool, töökoht), ei pruugi su kaaslased veel sõbrad olla. Teid peavad ühendama sarnased eesmärgid, sümpaatia, lugupidamine teineteise suhtes ja nii edasi. Loomulikult on sõpruse mõistet väga raske lühidalt defineerida. Seda peab lihtsalt ise kogema. Mina olen seda teinud ja võin öelda, et elus ilma sõpradeta pole suurt midagi huvitavat. Elu tõelised ja näilised väärtused. Mis on elu mõte? Selle kallal on juureldud juba kaua ning seda tehakse siiamaani. Väidetakse, et oma eluajal ei suuda inimene seda leida. Ent saamaks konkreetsemat vastust, oleks mõttekas sõnastada küsimus ümber. Mille nimel tasub elada? Väärtused jagunevad... On näiteks sellised, mida hindad sina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna maailmavaade on igaühel oma, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust peale suruda

Kirjandus
Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus
7
doc

Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

käsitletud probleemid ning järeldus. Samas jääb ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu annotatsioonis arusaamatuks, tähtsama eesmärgi ­ õnne. kuidas autor tõestab S eesmärkide vajalikkust. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga I Esseed alustatakse elu mõtte inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end S ja õnnega, kuigi teemaks on hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik, et iga inimene tahab olla S hoopis eesmärkide vajalikkus. Paljud inimesed ei üritagi õnnelik. Mis on aga õnn, see on iga inimese enda teada. Selleks võib olla E

Väljendusoskus
Mõtteterad
60
docx

Mõtteterad

Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole. Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi, kuid siiski alati on ta ühtemoodi. Teeb haiget ja vahel kui juhtub, paneb isegi naeratama. Tähtis pole igavesti elus püsida vaid igavesti endaga elada

Kirjandus
Oleksin ma edukas ettevõtja-
26
doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

hakata, tuleks väga palju eeltööd teha, mis seisneks põhiliselt asjade läbikaalutlemisel. Tuleks uurida, missugused inimesed toodet ostaksid, palju toote vorpimine ressursse nõuaks, kas kuskil ehk sama asja juba tehtud pole ja kas kogu majandamine ennast ära tasuks. Inimesi on leidlikke ja ka mina sattusin huvitaval kombel ühes autofoorumis kord peale teemale, kus kutsuti inimesi üles tegema endale samasugusel põhimõttel valmistatud võtmehoidjaid. Korraks käis mõte peast läbi, et isegi sellisel alal võib esineda konkurentsi. Siiski ei murdnud ma selle kallal kaua pead, sest kõik see juhtus peale meie õpilasfirma sulgumist. Kuigi meie mõte tundus originaalne, oldi juba Põhja-Eestis samasugusele ideele tuldud. Kui asjalood oleksid olnud tõsisemad ja meie ettevõte oleks olnud suur firma, oleksin mina kibekiiresti hakanud plaani pidama, kuidas saaks oma tootele patendi peale panna.

Turundus
LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS
102
docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

ajal põgeneti sõja eest läbi Rootsi laia maailma. Peale sõda mindi kommunistliku režiimi eest läände. Samal perioodil toimus ka sunniviisiline väljaränne küüditamise teel Siberisse. Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis. Mujal elavate vilistlaste jaoks koostasin ankeedi ja saatsin selle neile meili teel. Vastused tulid

Uurimustöö
Sinuhe
11
doc

Sinuhe

läbimõtlemata ning arusaamatult. Riigivalitsusel nii riikides, kui ka üle terve maailma on tegelikult väga suur võim rahva üle, näiteks Ameerikal või Venemaal ehk suurriikidel. Inimesed lihtsalt usuvad kõike, mida meedias kajastatakse ning jutustatakse, kuigi see kõik ei pruugi alati tõsi olla, sest on inimesi, kes kasutavad seda ainult enda kasuks ära. Tegelikult see on väga lai teema, millest kirjutada ja arutleda, aga oma mõte panin väga lühidalt kirja. Aga ma olen selle lausega väga nõus ning autoriga samal arvamusel. ,,See näitab taas kord, kui vähe inimene oma hinge tunneb, kuigi kujutlesin, et tunnen oma hinge läbi ja lõhki." ­ Ma arvan, et see lause ütleb otseselt kõik ära. Väga õige ning hea mõte. ,,Olin tänini mõelnud, et inimese mõte suudab avada kõik uksed ja et teadmisel on piir, mida inimene suudab

Kultuur
Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N?

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun