Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Universaalkeel (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on universaalkeel?
  • Miks ei või inimkond ühte keelt prääksuda?
  • Milleks oleks universaalkeel hea?
  • Miks seda pole tehtud?
  • Kuid kuidas sa tead millist keelt tulnukas räägib?
- - - - --------=-=-=-=-========Universaalkeel========-=-=-=-=-------- - - - -
- - ----=-=-====Utoopia või reaalsus ?====-=-=---- - -
Mis on universaalkeel? See on keel mida absoluutselt kõik ühe liigi esindajad räägivad kuid see eeldaks ka ühest kultuuri (kuid mitte tingimata). Näiteks: kõik kassid näuvad, koerad hauguvad ja pardid prääksuvad. Miks ei või inimkond ühte keelt prääksuda? Milleks oleks universaalkeel hea? See ühendaks inimesi ning erimeelsused -võiksid- suures osas kaduda ning selline küsimus nagu “I don’t understand , can you say it in my language ?” kaoks. Miks seda pole tehtud? Midagi sarnast on üritatud – Esperanto – ent universaalkeelt kui sellist ei saa teha, selleks peab mingi keel saama mida enamus räägiks. Enne keskaega , kui Rooma impeerium oli võimsaim jõud maapeal, rääkis enamus inimesi ladina keeles (nendele kellele õpetati) lisaks oma emakeelele. Kui Rooma impeerium langes, juhtus sama ka ladina keelega kuni see vahetati välja järgmise impeeriumi keelega – inglise. Just sellepärast et Suurbritannia koloniseeris pool maailma ära ja viis inglise keele endaga kaasa. Võibolla järgmine universaalkeel saab olema hiina keel kui hiina majandus pidevas tõusuteel jätkab vähemalt 50 aastat. Niisiis, et mõni tehiskeel saaks universaalkeeleks, on vaja mõjuvõimsat riiki selle taha. (168 | 168)
Ma ei ole universaalkeelte suhtes eriti positiivne sest kui kõik räägiksid ainult ühte ja sama keelt siis mis järgi jääb on hall, suurearvuline, rahvamass kes teeb kõike ühtemoodi. Ja isegi siis kui niimoodi juhtub, tekib aja jooksul sellele keelele dialekte sest inimesed erinevatest keelekultuuridest on sama keelt õppinud ja iga kultuuri osanik räägib seda keelt aktsendiga ning keel moondub, mitte ei arene. Keele areng saab olla ainult keelel mis on naturaalselt tekkinud. Kuid universaalkeel eemaldaks ka kultuursed piirid (kedagi teist ei saa välja naerda tema keele pärast [kuigi see on midagi mida ainult lauslollid teeksid] või häälduse pärast [kui täiuslik universaalkeele oskus oleks kõigil]) ja võibolla isegi usulised piirid. Kindlasti tooks see rahulikuma maailma ning selle läbi aitaks edendada teadust veelgi kiiremini (Näiteks: kosmoloogia , kuule esimese baasi tegemine jne.). (129 | 297)
Universaalkeelt meil kui sellist vaja eriti pole kuid ülemaailmset keelt küll (minu idee ülemaailmsest keelest oleks mõni keel mis on juba olemas mitte mõni uus tehiskeel) sest “ universaal -“ viitab universumile ent hetkel pole (ametlikult) teada planeetidest millelt on kindlalt elu teada ning millega me (Loe: “USA valitsus ja ala 51”) kontakti on saanud (MÄRGE: Seda öeldud eirates tulnukate ja ufode nägemisi sest see on teine teema). Praegu on inglise keel selline keel mida paljud maailmas lisaks enda keelele räägivad ning mis on -suhteliselt- lihtne (kuigi on grammatiliselt lihtsamaid keeli [Näiteks rootsi võ] ).
-=(Siinkohal tahan tuua sisse sõna “universaal” universaalkeelde kasutades teoorialaadset teksti mis seondub 2012.dets.21. kuupäevaga)=- Kui midagi tulnukatega seotut peaks juhtuma ning kui nad räägivad teist keelt, on vaja sellist keelt mida mõlemad pooled oskaksid. Kuid kuidas sa tead millist keelt tulnukas räägib? Kõige lihtsam kuid kõige ajakulukam on kasutada piltkaarte ning õpetada neile meie keelt (Näiteks inglise) või vastupidi aga kuna nemad teadsid kuidas meieni jõuda, on nemad meist targemad ning saaksid meist aru “no probleemo” kuid meie esindaja teeks tõenäoliselt “mök... mök...” rääkimise asemel. Aastate (kümnete, sadade, tuhandete) vältel mil inimkond ühineks tulnukkonnaga tõenäoliselt tuleks peale mõni keel mis ei ole tekkinud maal ega konstrueeritud tehiskeelena maal. Niisiis, Universaalkeel võib ka tähendada ühtset keelt tulnukatega kes kunagi kauges tulevikus meiega kontakteeruks (ei tea milleks). (228 | 525)
Universaalkeel ei ole hetkel ei utoopia (sest seda on juba teostatud kuid mitte täielikult) ega reaalsus (sest sellist keelt mida absoluutselt kõik rääkida oskaksid ei ole olemas ega saagi olema). Universaalkeele all võib mõelda planetaarset sidet või ülemaailmset riikidevahelist sidet. Universaalkeele ideel on nii häid (erinevused vähenevad, maailm rahuneks natuke maha) kui halbu külgi (suur arv keeli sureks välja).
Siit moraal : Universaalkeel ei ole hea kõigi jaoks. Säilitame oma keele ning lepime sellega, mis on mitte, mis võib olla või mis juba oli. (83 | 608)
_____- - - - - - - - ----------------=-=-=-=-=-=-=-=-================Jüri Vaitmaa 10K
Märge: Ma jätsin arvutikeele, programmeerimiskeele ja kahendkeele (ing. “ binary ”) meelega välja sest muidu oleks asi väga pikaks läinud vist .
Universaalkeel #1 Universaalkeel #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Markuskadastu12345 Õppematerjali autor
Universaalkeel - Utoopia või reaalsus?

Sarnased õppematerjalid

Keeleteadus
18
docx

Keeleteadus

väljendamiseks tüvekordust. Nt läki-läki. On ka keeli, kus kasutatakse reduplikatsiooni mitmuse väljendamiseks. Mis on klusiiv? Klusiiv on keel, kus eristatakse inklusiivseid ja eksklusiivseid esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. NT inklusiivne meie ­ mina ja sina vs eksklusiivne meie ­ mina ja tema. Välistatakse kuulaja. Kirjelda keeleuniversaale. Keeleuniversaalid on nähtused, mis peavad esinema kõikides maailma keeltes. Täielik universaal tähendab, ta kehtib kõikides maailma keeltes. Näiteks on teada, et igas maailma keeles on mingil viisil võimalik väljendada eitust. Enamik universaalne on tendentsid, s.t et nendes esinevad erandid. Tänapäeval otsitakse universaalidest erandeid. Joseph Greenberg sõnastas 45 universaali, millest osa on tänaseks ümber lükatud. Millised on vähimad üksused keeles? Vähimad üksused keeles on häälikud. Kes oli Ferdinand de Saussure ja millega ta tegeles?

Üldkeeleteadus
Üldkeeleteaduse konspekt
21
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Tehiskeel on formaalkeel, mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel. 12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused)

Üldkeeleteadus
Üldkeeleteaduse eksam
21
doc

Üldkeeleteaduse eksam

arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Tehiskeel on formaalkeel, mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel. 12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused)

Keeleteadus
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
21
doc

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED

arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Tehiskeel on formaalkeel, mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel. 12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused)

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
Keeleteadus konspekt 2018 sügis
55
docx

Keeleteadus konspekt 2018 sügis

Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendustele. See uuring lükkas ümber ka

Keeleteadus
Nimetu
5
pdf

Nimetu

1 Keele olemus Karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel on oma kommunikatsioonisüsteemid liigikaaslastega suhtlemiseks. Sellistes keeltes on signaalid domineeri- Mida te vastaksite, kui teie käest küsitakse, mis on keel? Eks ikka, mise ja allumise väljendamiseks, paarilise leidmiseks et keele abil me suhtleme, st keel on kommunikatsioonivahend. ja paarisuhte hoidmiseks, territooriumi piiritlemiseks, Keele abil on suhtlejatel võimalik teineteisele uut informatsiooni toidust või ohust teatamiseks. On teada, et eri piirkon- Heri

Eesti keel
Keeleteaduse alused kevad
30
doc

Keeleteaduse alused kevad

1963 Joseph Greenbergi artikkel sõnajärje tüpoloogiast, seejärel energiline universaalide uurimine: kaasaegse keeletüpoloogia sünd, üks funktsionaalse keeleteaduse baaslähenemisi. Keeletüpoloogia eesmärgiks on leida keelelise varieerumise piirid (st keeleuniversaalid ja keeltevahelised erinevused). Joseph Greenberg (alates 1954, USA)- andis tüpoloogiale statistilise (objektiivse) mõõtme. Laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. Loetles hulga universaale, nt – Greenbergi universaal nr 2: prepostitsioonikeeltes on genitiivatribuut peaaegu alati pärast peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne. Tänapäeva keeletüpoloogia: tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks: suurte ülevaadete koostamine semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad) arutlus selle üle, et kas on olemas teooriata keeleteadust

Keeleteadus
Briti ja Ameerika inglise keele arengulugu ja erinevused
31
pdf

Briti ja Ameerika inglise keele arengulugu ja erinevused

BRITI JA AMEERIKA INGLISE KEELE ARENGULUGU JA ERINEVUSED NING KEILA KOOLI ÕPILASTE TEADLIKKUS NENDEST Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS 4 BRITI INGLISE KEELE AJALUGU 6 1.1. Inglise keele juured 6 1.2. Vana-Rooma aeg 6 1.2.1. Ladina ja kreeka keel 6 1.3. Anglosaksid 7 1.4. Keele arengu algus 7 1.5. Vanainglise keel 7 1.5.1. Vanainglise keele murded 7 1.5.2. Vanainglise keele erinevused tänapäeva inglise keelega 8 1.6. Keskinglise keel 8 1.6.1. Üleminek keskingli

inglise teaduskeel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun