EESTI SUURIMAD SADAMAD JA LAHED Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.Suurimad sadamad...................................................................................................................4 1.1Vanasadam.........................................................................................................................4 1.2Muuga sadam.....................................................................................................................6 1.3 Paljassaare sadam..............................................................................................................9 2.Eesti suurimad lahed............................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Heleri Milber Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate Referaat õppeaines Ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5 2 Eesti sadamad................................................................8 2.1 Muuga sadam....................................................................8 2.2 Paldiski lõunasadam..........................................................9 2.3 Tallinna...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Sadama majandamine ja meretranspordi juhtimine Euroopa ja Aasia suurimad sadamad Referaat Õppejõud: TALLINN 2014 Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik. 2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes -- I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%. Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. ...
Geograafia KT – Turism, Teenindusmajandus 1. Teenuste liigitus ja osatähtsuse kasvu põhjused. Isikuteenused – osutatakse otse tarbijale – juuksur, takso, fotograaf Äriteenused ehk tootjateenused – teenused, mis on osutatud kaupade või isikuteenuste tootmisprotsessist – uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport Avaliku sektori teenused – osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt – haridus, politsei, SMIT 2. Inimeste rakendatus erinevatel ühiskonna arenguetappidel. Agraarühiskond – valdav osa töötajatest põllumajanduses Tööstusühiskond – osa masintööstuse teha, valdav osa tööstuses Infoühiskond – valdav osa teeninduses 3. Üleilmastumist soodustavad tegurid. Kasvav rahvusvaheline kaubandus, tihenev kultuurivahetus, muutused tehnoloogias (transpordi ja kommunikatsiooni areng), energia odavnemine 4. Transpordiliikide eelis...
Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Riikide liigitus * Riigi majandusliku arengu näitajad: -) SKT (Eesti: 20361 (43.)) -) Inimarengu indeks = keskmine eluiga (Eesti: 72,9) + SKT + haidustase. Kirjaoskus (99,8% - 3. Koht) 0,883 (indeks) -) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas. -) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus) -) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta) -) Majanduse struktuur arengumaades on majandus ühekülgne. -) imikusuremus/keskmine eluiga/iive * Jagunemine: kõigevähem arenenud (Aafrika); istandusriigid (Kesk-Ameerika); Naftariigid (Omaan); tavalised arengumaad; uusindustriaalsed riigid (Argentiina) majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted)...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EUROOPA JA AASIA SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Euroopa Sadamad Euroopa suuremad sadamad on : 1. Rotterdam, 2. Hamburg, 3. Antwerp, 4. Felixstowe, 5. Bremerhaven, 6. Gioia Tauro, 7. Algeciras, 8. Genoa, 9. Le Havre, 10. Barcelona Rotterdamis asub Euroopa suurim sadam. Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist. Amsterdamis ja Rotterdamis asusid juba tollel ajal Indiast kohale toimetatud tee ja kohvi puhverlaod. Juba 16. sajandil töötasid Euroopa esimesed jaotuskeskused Hollandis. Tänapäeval on Holland Euroopa suurimaks transiidiväravaks. Peamiseks konkurentsieeliseks on seejuures Hollandi soodne geograafiline asend Euroopa eksporditurgude suhtes. Hollandis on hästi välja arendatud logistika infrastruktuur ja kiired ühendused muude Euroopa...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Anette Leis MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat TABB22 Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Suurem osa kaubatranspordist toimub just merel. Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, korraga saab transportida suuremates kogustes ning ka erinevaid kaubaartikleid. Lisaks ei maksa ka mereteede ehitamine, kulutusi tuleb teha aga sadamate ehitusel, nende hooldamisel ning akvatooriumite süvendamisel. 2 Läänemerel toimub 15% kogu kaubaliikumisest, mis teeb sellest ühe aktiivseima mereruumi maailmas. Igal ajahetkel viibib seal umbes 2000 laeva, mis näitab, et meretransport on Läänemereäärsete riikide jaoks ülimalt oluline. An...
SISUKORD MERE ASEND................................................................................................................... 2 MERE NIMI....................................................................................................................... 2 SAARTEVAHELINE MERI..............................................................................................3 MERE SUURUS.................................................................................................................4 MERE SÜGAVUS.............................................................................................................4 MEREVEE SOOLSUS.......................................................................................................5 VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD............................................................................. 5 VEE LIIKUMINE................................................................
Brasiilia analüüs geograafiliste kaartide põhjal Riigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik põhjas Gujaana mägismaad), lõunapoole liikudes muutub maa mägisemaks. Riigi põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed asuvad lõunaosas, need on Brasiil...
12. Klassi lähiajaloo õpitulemused Maailm Esimese maailmasõja eel Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) kirjeldab suurriikide arengujooni ja rolli muutumist rahvusvahelistes suhetes; Suurenes kaupade ja teenuste hulk. Arenesid sadamad - reisimine ja kauba vedamine läksid palju kiiremaks. Raudteed laienesid, see aitas suuresti kaasa kaupade eksportimisele ja importimisele. Maailma suurimad juhtivad riigid olid Prantsusmaa ja Inglismaa 2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi; KOLMIKLIIT - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, (Itaalia kuni 1915 ja Bulgaaria alates 1915) ANTANT – Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Tahtis võtta üle Hollandi, Belgia, Prantsusmaa asumaad, vallutada Baltikum, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis vallutada Tsernogooria ja Serbia. Prantsusmaa soovis vähen...
Saksamaa transpordivõrk Maanteetransport Joonis 1. Suurimad maanteed Saksamaal Joonis 2. Suurimad linnad Saksamaal Allikas: Wikipedia Allikas: Wikipedia Teedevõrgu tihedus ja teede kulgemise suund Tänu asukohale Kesk-Euroopas ning kõrgeltarenenud majandusele on teedevõrk hästi arenenud. Maanteed paiknevad tihedalt üle kogu riigi, teedevõrgu tihenemist on märgata suurlinnade läheduses. Kõrvutades jooniseid 1 ja 2, on näha, et joonisel 1 eristuvad selgesti suuremad linnad.. Tihedaim on teedevõrgustik riigi idaosas, kus asuvad lähestikku Essen, Dortmund, Köln jt suured linnad, teised suurimad väljajoonistunud linnad on Hamburg, Berliin jt. Eelised riigis Kuna Saksamaa näol on tegemist kõrgeltarenenud riigiga, on teed kaasaegsed, heas korras ning mugavad kasutada (lisateatetahvlite, teeviitadega jms). Asukoht Kesk-Euroopas motiveerib riiki panustama teede korrashoidu, et hoida transiidi pealt ning ta...
Kordamine geograafia tööks TÖÖSTUS! 1. Nimeta vanu, uusi ja uusimaid tööstusharusid! o Vanad harud- toiduainete ja tekstiilitööstus o Uued harud- auto- ja keemiatööstus o Uusuimad harud- mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin 2. Võrdle fordismi ja toyotismi! Fordism Toyotism Suured laoseisud Väikesed laoseisud Kontroll väike Kontroll suur Tooraine sisse ja valmistoodang välja Paindlik masstootmine 3. Nimeta kõrgtehnoloogilisi harusid ja tooteid! o Kõrgtehnoloogilised harud: mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin o Kõrgtehnolooglised tooted: arvutid, kosmeetika, autod, mobiiltelefonid, mobiilijaamad 4. Too näiteid valitsuse rollist elektroon...
Kose Gümnaasium Uurimustöö küsimustiku alusel Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2008 Kose Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 ITAALIA PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS...................................................... 4 1.Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?..............................................4 2.Millised on majanduslikud eeldused?.................................................................................................................5 3.Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? ................................................6 4.Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?.............
Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud ...
Rakvere Eragümnaasium Sandra Suviste 11.A klass TEKSTIILITÖÖSTUS Hiinas ja USA-s geograafia referaat Juhendaja: Ingrid Korjus Rakvere 2010 SISUKORD Sisukord......................................................................................2 Hiina.........................................................................................3 Hiina kaart..................................................................................4 USA..........................................................................................5 USA kaart...................................................................................6 Tekstiilitööstus.............................................................................7 Hiina ja USA võrdlus.....................................................................8 Diagramm...........................................
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, ...
2. Nimeta pmj tootmist mõjutavaid tegureid. Iseloomusta lühidalt agrokliimavöötmeid. Looduslikud: Kliima temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe, niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõu...
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % ...
Hispaania Riigi pindala 504 748 km² (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Rahvaarv 39 887 240 Pealinn Madriid, pealinn alates 7. maist 1561. aastast Riigikeel hispaania Rahaühik Euro Riigipea Kuningas Juan Carlos 1 Elanike arv 43,97 miljonit Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolmas Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75%rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Hispaania rahvastikust 99% on katoliiklased. Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kala...
Norra, Ungari ja Suurbritannia. Norra. 1.Naaberriigid- nende arengutase ja suhted! Norra on riik Euroopas, mis kuulub põhjamaade hulka. Norra ametlik nimi on Norra Kuningriik. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik on piiratud läänest ja loodest Rootsiga, põhjaosas omab maapiiri Venemaaga ja Soomega. Norra arengutaseme indeks on väga kõrge see on ligikaudu 0.93. Norra kuulub kõrge arengutaseme maade hulka, kui olla täpsem, siis Norra on teisel kohal maailmas arengutaseme kõrguse poolest. Ka Norra naaberriigid on päris hea arengutasemega. Soome on näiteks 8. kohal ja tema arenguindeks on 0.902, ka Rootsi on päris kõrgel kohal (14. koht), indeksiga 0.897. Kõige madalam arendutase naabermaadest kuulub Venemaale, kes on statistiliselt 58. kohal maailmas. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustab kaupade ekspordist umbes 60 prots...
Hiina Rahvavabariik Riigi üldandmed Riik: Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo). Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: hiina keel (standardhiina keel ehk putonghua, mis põhineb pekingi dialektil) Riigikord: kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: president HU Jintao (alates 15.03.2003), on samas ka Hiina KP peasekretär ning Sõjanõukogu esimees (Sept 2004) Valitsusjuht: peaminister WEN Jiabao (alates 16.03.2003) Pealinn: Peking (Beijing) (13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regiooni (zizhiqu) ja 4 keskvõimule alluvat linna (shi): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan (CNY, kasutatakse ka lühendit RMB) (hiina k. yuan, kõne- keeles kuai) = 1,58 EEK; 1USD=8.06 RMB (jaanuar 2006) Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paik...
ITAALIA Geograafia referaat Sisukord. 1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8. R...
ÜLDANDMED Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub E...
Argentiina Rahvastik 1. Riigi rahvaarv Argentiina on suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu suuruselt 31. riik. Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000. 2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort . Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000. 2050 aastaks 50,943,000. 2. Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2 Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab Buenos Aireses või selle lähiümbruses. Sisemaal on rahvastik suhteliselt hõre. 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus Rahvaarv on alates 1950. aastast ühtlaselt kasvanud. Rahvaarv suureneb umbes 2,000,000 võrra viie aasta jooksul. 4. Rahvaarvu kasvu mõjutavad tegurid 2009 a. Riik Sündimus () 17,9 Suremus () 7,4 Migratsioon(%) 0,0 Loomulik iive(%) ...
Mart Reiniku Gümnaasium SUURBRITANNIA Referaat Koostaja: Annika Vessselov Tartu 2005 SISUKORD Üldandmed......................................................................................................................lk 3 Loodusolud.....................................................................................................................lk 3 Arengutase......................................................................................................................lk 5 Kaubandus......................................................................................................................lk 5 Rahvastik, linnastumine.................................................................................................lk 6 Enargiamajandus.............................................................................
HIINA Sisukord AsendKaart Kliima Loodusvööndid Kliimavöötmed Mullad Taimestik Loomastik Inimtegevus Huvitavad faktid Põhjus puhkamiseks Kasutatud kirjandus Asend kaart Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Mõned faktid riigi kohta Hiina rahvaarv küündib1,3 miljardi elanikuni Pealinnaks on Peking, kus elutseb 12 miljardit elanikku. Hiina keeles on Hiina Zhonghua - "keskmine impeerium". Nimi annab tunnistust maailmavaatest, mille kohaselt Hiina keisrid, Taeva pojad pidasid end maailma nabaks. Hiina pindalaks on 9 596 960 km² Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hiina riigikorraks on kommunistlik partei. Presidendiks HU Jintao (alates 15.03.2003). Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regio...
Sissejuhatus Saksamaa majandus on Euroopas üks kiiremini ning paremini edenev majandus. Riik on rikastatud mitmete maavarade poolest, mis annab võimaluse tegutseda ka erinevate tööstusarudega. Soodne geograafiline asend ning kliima soodustavad nii põllumajanduse kui ka elektrienergja toodangut. Ekspordi suurus on võtmeks Saksamaa stabiilsele olekule. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest 20% ja on maailmas suuruselt neljandal kohal. Majanduse struktuuri iseloomustab keskendumine tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi ...
Jõhvi Gümnaasium ECUADOR Referaat Koostaja: Kai Saaremägi Klass: 11a Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2008 · Ecuadori arengutaset iseloomustavad järgmised üldnäitajad: linnaelanikke: 62% keskmine eluiga: 70 aastat imikute suremus: 2,3% kirjaoskamatus: 9,9% tööpuudus: 11% SKT 1 elaniku kohta: 4300$ inimese kohta · Ecuador kuulub arengutasemelt toorainemaa (kolmas maailm, naftariigid, põllukultuuride kasvatajad, riigid, millest huvitutakse) riikide rühma. · Ecuador kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse WTO (World Trade Organization), OPEC (Organization of the Petroleum Exporting Countries), IMF (International Monetary Fund) · Ecuadori tuntuimad rahvusvahelised firmad on suured naftakompaniid (nt Texaco Oil Company jt). · Ecuadori rahvaarv on 13 755 680 miljonit e...
Riigi ametlik nimetus: Läti Vabariik Riigikeel: läti keel Kõrgeim riigivõim: Seim (Saeima), 100 liiget, valitakse neljaks aastaks, viimased valimised toimusid 05.10.2002. Praeguses, 8-ndas Saeimas on enim kohti parteil Uus Aeg (24 kohta), järgnevad Rahvapartei (20), Läti Esimene Partei (14), Roheliste ja Talunike Liit (12), Rahva Üksmeele Partei (9), Isamaale ja Vabadusele/LRSL (7), poliitiliste organisatsioonide ühendus Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (6), Rahvapartei (20), Läti Sotsialistlik Partei (5) ja sõltumatud saadikud. President: Vaira Vie-Freiberga. President valitakse ametisse neljaks aastaks, Praegune president V. Vie-Freiberga on valitud ametisse kahel korral -1999.a. ja 2003.a. Valitsusjuht: Aigars Kalvitis (Rahvapartei) Välisminister: Artis Pabriks (Rahvapartei) Rahvuspüha: Iseseisvuspäev, 18. november Pindala: 64,589 tuh. km2 Elanikkond: Läti Läti rahvaarv 2005.a. juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik 72% ...
1 Referaat Konteinervedu JANARI KRISTIAN LV1E 2 Konteinervedu Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatav kindlakujuline suletav veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. On kasutusel mitmesuguseid erinevaid konteinereid, mis erinevad teineteisest kas mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi. Konteinerite mõõtmed Praegu on kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 E...
NAFTA Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene, 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. Naftale on raske leida võrdset. Pole sugugi juhus, et kasutame seda niihästi veokite, lennukite ja autode käivi...
TTÜ Carl Siitsman HISPAANIA Referaat 2017 Suurimad linnad Sisukord L k 2 / 14 Suurimad linnad 1. AJALUGU 1) EELAJALUGU JA EEL-ROOMA RAHVAD PÜRENEE POOLSAAREL Tänapäeva inimese eellased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35000 aastat tagasi. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said nendest keltibeerid. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos. Umbes perioodil 500 eKr 300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade käigus jõupositsiooni Vahemerel üle kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. 2) ROOMA IMPEERIUM Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere r...
ÜLDANDMED Pealinn: Pariis Pindala: 547030 km2 Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d...
II MAAILMASÕDA 1. Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli? · I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) ei saanud mida tahtsid · Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid maailmarevolutsiooni plaan väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsut...
Tapa Uurimustöö Taani Kuningriik Koostaja: Alina Roditsenko Klass: 10 a 1 2008/ 2009 Sisukord Üldandmed 3 Asukoht 4 Pindala 5 Pinnamood 6 Kliima 7 Maavarad 8 Majandus 9 Rahvastik 10 Riigi arengutase 11 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 12 Firmad sellest riigist 13 Rahvaarv ja rahvaarvu muutused 14 Rahvastiku paiknemine 15 Soolis-v...
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Sigrit Link HOLLAND Referaat Tallinn 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus....................................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed ..........................................................................................3 2. Riigi arengutase............................................................................................................................4 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...........................................................................5 4. Riigi rahvastiku üldiseloomustus..................................................................................................5 4.1 Riigi rahvaarv.................................................................................................................
BRASIILIA Referaat Riigi üldiseloomustus 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Pindala: 8 547 404 km2 · Rahvaarv: 200 883 123 (21.05.2013) · Pealinn: Brasília · Pealinna elanike arv: 3.789 miljonit (2009) · Keel: portugali keel · Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit (lisa ka riigi kaart). Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Surina...
Sisukord Rahvastik .............................................................................................................................................1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ................................................................................................2 Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Rahvastikust elab 37% linnades. 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad enamasti Ida-Hiinas, kuna seal on tasane pinnamood ja seal on ühendus merega, mis on hea kaubatee. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei 3 Energiamajandus 1. Milliseid ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Soome lahe rannikumadalik Rühmatöö Eesti loodusgeograafia kursuses Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE......................................................................................3 1.1. Asend............................................................................................................................ 3 1.2. Geoloogilised iseärasused............................................................................................4 1.3. Aluspõhi ja reljeef..........................................................................................................4 1.4. Kliima...............................................................................................
GRUUSIA JA ABHAASIA Referaat Juhendaja: ................. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAM...
Riigi arengutase Inimarengu indeks 2006 Sisemajanduse kogutoodang 2006 1. Island (0,968) 1. Luksemburg (77,089) 2. Norra (0,968) 2. Katar (72,969) 3. Kanada (0,967) 3. Norra (51,862) 4. Austraalia (0,965) 6. Singapur (47,426) Norra on arengutaseme poolest üks arenenumaid riike, sest üheks parimaks näitajaks on elektritarbimine inimese kohta. Maailmas on Norra teisel kohal elektri tarbimise poolest ühe inimese koha. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000 kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedat aega. Kuna elekter pole odav asuvad energiamahukad tööstused reeglina kõrgelt arenenud riikides. Tänu väga kõrgele arengutasemele on ka metsamajandus hästi ko...
Jõhvi Gümnaasium Referaat Rootsi Koostaja: Klass: Õpeataja: Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD ...............................................................................................
Kose Gümnaasium Uurimistöö küsimustiku alusel Kose 2009/2010 BRASIILI A 2 | Page Riigi üldiseloomustus 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik) Pindala: 8 547 404 km2 Rahvaarv: 192 272 890 Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 1 822 000 Keel: portugali keel Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka riigi kaart) Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 3 | Page 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argen...
Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, E...
Võru Kesklinna Gümnaasium ITAALIA Uurimuslik referaat Steven Parm Juhendaja: Õp Külli Kärson Võru 2009 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1.2 Geograafiline asend...........................................................................5 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4....
Riigi üldiseloomustus. Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Looduslikud tingimused: Pinnamood Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Bot...
1. Lühidalt Rootsist Rootsi, ametliku nimega Rootis Kuningriik, paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega, millega ühist riigipiiri on 586 km ning läänest Norraga on ühist riigipiiri 1619 km. Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin. Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. ...
Varstu Keskkool 10. klass Elise Kasak Pakistani Islamivabariik Referaat Juhendaja: Reet Järvpõld Varstu 2009 Sisukord 1. Asend 2. Rahvastik 3. Energiamajandus 4. Põllumajandus 5. Metsamajandus ja metsatööstus 6. Tööstus 7. Transport 8. Turism 9. Kasutatud kirjandus 1. Asend Pakistani Islamivabariik asub euraasia mandril ja aasia maailmajaos. Tema naaberriigid on Iraan, Afganistan, Hiina ja India. Pakistan paikneb Lõuna-Aasia loodeosas Himaalajast edelas, lõunas ulatub ta Araabia mereni. Pakistani pealinn on Islamabad ja rahaühik ruupia. Pakistan tuleneb pärsia sõnast "pak", mis tähendab "puhas" või "püha", "istan" aga tähendab "maa", mis kokku annab "pühade inimeste maa". Pakistanist lõuna pool asub Araabia meri. Looduslikult jaotatakse Pakistan 6 piirkonnaks: põhjaalade mäed, Himaalaja eeltasandik, Induse madalik ehk Indus...
Aravete Keskkool UURIMUSTÖÖ Norra Kuningriik Juhendaja: Maie Paap Koostaja: Kirke Somelar 10.klass Aravete 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................5 1.1 Üldandmed................................................................................................................................. 6 1.2 Geograafiline asend.................................................................................................................. 7 1.3 Looduslikud tingimused........................................................................................................... 8 2.RIIGI ARENGUTASE....................................................................................................10 2.1 Rahvusvahelised organisatsioonid...................
Kose Gümnaasium Rootsi Kuningriik Uurimustöö küsimustiku alusel Koostas: Vivika Tamra Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuning...
annaabi.ee 
