Referaat hollandist (1)

KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM
Sigrit Link
HOLLAND
Referaat
Tallinn 2009
Sisukord
1.Riigi üldiseloomustus 3
1.1 Riigi üldandmed                        3
2. Riigi arengutase 4
3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 5
4. Riigi rahvastiku üldiseloomustus 5
4.1 Riigi rahvaarv 5
4.2 Rahvastiku tihedus 6
4.3 Loomulik iive 8
4.4 Keskmine eluiga 8
4.5 Rahvastiku püramiid 8
4.6 Linnastumine 9
4.7 Tööjõud 10
4.8 Rahvastiku poliitika 10
5. Riigi energiamajandus 10
6. Riigi põllumajandus 11
7. Riigi metsamajandus ja metsatööstus 11
8. Riigi tööstuse areng 12
9. Riigi transport 12
10. Turism 14

1.Riigi üldiseloomustus

1.1 Riigi üldandmed                       

Ametlik riiginimi: Hollandi Kuningriik (Nederland) NLD
Rahvaarv: 16 428 360 (2008)
Pealinn: Amsterdam
Elanikke pealinnas: 743 068 (2006)
Rahaühik: euro
Pindala: 41,528km²
Riigipea : Kuninganna Beatrix
Haldusjaotus : 12 provintsi
Asukoht: Hollandi Kuningriik ehk Madalmaade Kuningriik asub Lääne-Euroopas ning koosneb Hollandist ja kuuest Kariibi mere saarest . Holland piirneb Saksamaa ja Belgiaga ning Põhjamerega (vt joonis 3).
Keel: hollandi ja friisi keel
Sümboolika: lipp punane-valge-sinine (vt joonis 1) ja vapp (vt joonis 2)
Kohalik aeg: Hollandis on kasutusel talve- ja suveaeg. Talve- ehk standartaeg on GMT+1 ja suveaeg GMT+2. Kui Eestis on kell 09.00, siis Hollandis samal ajal kell 08.00. (www. eures .ee; Maailma faktiraamat)
Joonis 1. Hollandi lipp
Allikas: Vikipeedia, 1.oktoober 2008
Joonis 2. Hollandi vapp
Allikas: Vikipeedia,1. oktoober 2008
Joonis 3. Hollandi asukoht kaardil.
Allikas: Vikipeedia, 1.oktoober 2008

2. Riigi arengutase

Inimarenguindeks (vt joonis 4) on Hollandil 0,953 (2005), Eestil 0,860. Sisemajanduse koguprodukt on Hollandis inimese kohta $39,000 (2007), maailmas on see 17 kohal. Sisemajanduse koguprodukti kasv 3.5% (2007). Eestis aga $21,800 ja kasv 7,1% (Maailmafaktiraamat; Vikipeedia).
Joonis 4. Inimarenguindeks
Allikas: Maailma faktiraamat, 8.oktoober 2008
Joonis 5. Oodatav eluiga
Allikas:maailma faktiraamat, 8.oktoober 2008
Hollandi kodanike keskmine oodatav eluiga (vt joonis 5) on 79,25 aastat (2008), kuid eestlastel tunduvalt madalam 72,56 aastat. Sündivuse protsent naise kohta on 1,66 (2008). HIV positiivseid on Hollandi rahvast 0,2% (2001), kuid Eestis on see arv tunduvamalt kõrgem 1,1%. Kirjaoskajaid on 99% (2003). Töötuid on 4,6% (2007), kuid Eestis 4,7% (Maailmafaktiraamat).

3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse

Holland kuulub Maailma Kaubanduse Organisatsiooni (World Trade Organization) alates 1. jaanuarist 1995. aastast. Holland kuulub Euroopa Liitu ja on asutajaliige. Lisaks kuulub Holland ka Rahvusvahelisse Valuutafondi (International Monetary Fund).
Hollandist on pärit väga palju rahvuvaheliselt tuntud firmad nagu näiteks Shell , Philips, Heineken , Fujitsu- Siemens , ArcelorMittal, ING Groep, Ahold ( Royal ) NV, Eureko NV, Aegon NV ja paljud teised (Maailma Kaudandusorganisatsioon).

4. Riigi rahvastiku üldiseloomustus

4.1 Riigi rahvaarv

Hollandi elab 16 428 360 (2008) ja seega on tegemist suurriigiga, kuna rahvaarvult on Holland 61. kohal kogu maailmas. Hollandi rahvaarv on umbes sama suur, kui Madagaskaril, Süürial või Kasahstanil (Rahvusvaheline andmebaas ).
Hollandi rahvaarv on pidevalt kasvanud ja kasvab ka edasi kuni aastani 2040 ning alates sellest hakkab tasapisi langema (vt Joonis 6.).
Joonis 6. Rahvaarvu muutumine
Allikas: Rahvusvaheline andmebaas, 30.november 2008

4.2 Rahvastiku tihedus

Hollandis elab ühe ruutkilomeetri kohta 489 inimest. Peaaegu sama tihedalt on asustatud ka San Marino , Lõuna-Korea ja Aruuba (Sotsiaalmajanduslik andmete ja rakendus keskus).
Kõige tihedamalt on asustatud Kesk-Holland (vt Joonis 7), sest seal asub ka Hollandi pealinn Amsterdam. Samuti on seal ka tihe laevaliiklus ning palju sadamaid. Kõige hõredamalt on asustatud Põhja-Holland. Enamik inimesi on koondunud linnadesse ja nende ümbrusesse, kuna seal on paremad tõõ- ja õppimistingimused ( Ibid ).
Joonis 7. Rahvastiku tihedus
Allikas: Sotsiaalmajanduslik andmete ja rakendus keskus, 30. november 2008

4.3 Loomulik iive

Hollandi loomulik iive on 0.2% (2007). Suremus tuhande inimese kohta on 8,7‰ ja sündimus 10,7‰. Rändesaldo on 2,6‰ tuhande inimese kohta. Hollandi iive on positiivne ja madal, sest elutingimused ja tervishoid on kõrgelt arenenud ning inimesed ise reguleerivad sündimust. Imikusuremus on 4,8‰, mis on väga hea tulemus. Ühe naise kohta on 1,66 last, mis on arenenud riikides tavaline (Maailma faktiraamat).

4.4 Keskmine eluiga

Hollandlaste keskmine oodatav elu iga on 79,25 aastat. Naistel on see kõrgem 81,98 aastat ja meestel 76,66 aastat. Hollandis on keskmine oodatav eluiga väga kõrge, maailmas on see 29. kohal, kuid Eestis keskmine oodatav eluiga 72,56 aastat ning maailmas on see 114. kohal (Maailmafaktiraamat; Vikipeedia).

4.5 Rahvastiku püramiid

Hollandis elab kõige rohkem inimesi vanuses 35-50 (vt Joonis 8). Naiste ja meeste osakaal rahvastikus on üsna võrdne, kuid alates 65-st eluaastast hakkab naiste osakaaal suurenema (vt Tabel 1). Üle 80-ne aastaseid naisi on Hollandis üle 400 tuhande, kuid mehi alla 200 tuhande. Holland kuulub kaasaegsesse rahvastiku tüüpi, sest lapsi ja noori on vähem, kui keskaealisi. Sündimus ja suremus on madalad ning laste osakaal rahvastikus väheneb (Ibid).
Tabel 1. Meeste ja naiste arvuline osakaal rahvastikus
Allikas: Maailma faktiraamat
vanus
mehed
naised
0-14
1496348
1427297
15-64
5705003
5583787
üle 65
1040932
1391946

Joonis 8. Rahvastikupüramiid
Allikas: Maailma faktiraamat, 1. detsember 2008

4.6 Linnastumine

Hollandi rahvastikust elab linnades 81% (2007).1975. aastal elas 63,2% rahvastikust linnades, kuid 2005. aastal juba 80,2% ning 2015. aastal peaks elama linnades 84,9% kogu rahvastikust. Hollandis ei ole eriti metropole, kuid on palju keskmise suurusega linnasid ja suuri külasid. Suurimad linnad (2006) on pealinn Amsterdam 744740 elanikuga, Rotterdam 581615 elanikuga, Haag 474245 elanikuga ning suuruselt neljas linn on Utrecht 294742 elanikuga. Enamik suuremaid linnu paiknevad ranniku ääres, sest seal toimub ka meretransport (Maailma faktiraamat).

4.7 Tööjõud

Kõige suurem osa Hollandi tööealisest elanikkonnast töötab teeninduses , neid on 73,8% (2007). Tööstussektoris töötab 24% (2007) ning põllumajanduses kõigest 2,2% (2007) . Töötuid on 4,5% (2007) kogu Hollandi rahvastikust. Kuna väga suur osa Hollandi elanikest elab linnades, siis põllumajandusega tegelevaid inimesi on väga vähe. Ka praegu toimub urbaniseerumine , siis seepärast suureneb ka teenindussektoris töötavate inimeste osakaal (Maailma faktiraamat).

4.8 Rahvastiku poliitika

Hollandi rahvastikupoliitika põhieesmärk on linnaelanike suunamine maale, sest üle 80% rahvastikust elab linnades. Kindlasti piiratakse ka sisserändajate arvu. HIV positiivseid ja AIDS-i haigeid on 0,2 % (2001) kogu Hollandi rahvastikust ning maailmas on see 96. kohal ning seega on probleem olemas. Hollandi rahvaarv suureneb, kuna loomulik iive ja rändesaldo on positiivsed. Rahvaarv suureneb 0.436% (2008) (Ibid).

5. Riigi energiamajandus

Energiavarad , mida Hollandis leidub on maagaas, nafta ja turvas . Holland eksporib ja imperdin õli ja maagaasi. Elektritoodang ühe inimese kohta on 6282kWh, kuid samas imporditakse elektrit lisaks. Hollandis kasutatakse ka ühe majapidamise või tehase elektrikulu jaoks väikeseid tuulikuid. See tähendab, et riik on väga arenenud ja seepärast on ka elektritoodandg madal. Seal saaks kasutada tuulegeneraatoreid, kuna tegemist on tuulise maaga. Samas kasutatakse maagaasi elektrienergia tootmiseks (Ibid).

6. Riigi põllumajandus

Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks on viljakas muld ja sobiv kliima. Haritavat maad on 21,96%. Pinnamood on üsna tasane ja põllumajanduseks väga sobiv, kuid lõunas siiski mõned mäed. Kliima on mõõdukas. Suved on jahedad ja talved mahedad. Riigis on igalpool võimalik tegeleda põllumajandusega, kuid osades kohtades tuleb arvestada üleujutustega (Maailma faktiraamat).
Hollndis on olemas kapitali, et tegeleda põllumajandusega. Üle 80% inimestest elab linnades, siis valitsus soosib põllumajandusega tegelemist. Põllumajandusega tegeleb vaid 2% inimestest (Ibid).
Kõige rohkem kasvatatakse vilja, kartuleid , suhkrupeeti, puuvilju, juurvilju ja karjaloomi (Ibid).

7. Riigi metsamajandus ja metsatööstus

Metsad moodustavad ainult 11,1% kogu pandalast. Kõik metsad on parasvöötme metsad. Avalikke metsasid on 49,7% ja erametsasid 50,3%. Puitu kasutatakse kütteks, tehastes ja ehistaimestikuna. Metsade arendus on jäänud suhtelist tahaplaanile ja praegu sellega tegeletakse, et aastaks 2025 puidu import minimaalne oleks. Holland ei soovi selle kohapealt nii palju teistest riikidest sõltuda. Olemasolevad puiduvarud ei suuda riigi vajadust rahuldada. Maailma metsatööstuses on Hollandi osa väga väike ja enamus toodetest ja puidust imporditakse. Kuna kunagi on tegeletud liigraidega, siis praegu on kõige tähtsam metsa juurdekasvu eest hoolitsemisega (www.mongabay.com).

8. Riigi tööstuse areng

Holland on jõukas ja avatud majandusega riik, mis sõltub suuresti väliskaubandusest. Peamised tööstusharud on toiduainetetööstus, keemiatööstus, nafta rafineerimine , ja elektroonikatööstus. Riik on üks juhtivaid Euroopas oma otseste välisinvesteeringute ja ka investoreid, kes USA`sse investeerivad on väga palju. Imporditakse tööstus- ja transpordimasinaid (Maailma faktiraamat).

9. Riigi transport

Transpordi arengut soodustab tasane pinnamood, millele on hea rajada erinevaid teid. Geograafiline asukoht soodustab mere- ja lennutranspordi arengut. Riigisiseselt kasutatakse väga palju kiirteid ja rongiliiklust. Rahvusvaheliselt on kõige olulisemad samadam, kuna Hollandis asub Euroopa tähtsaim samam, Rotterdami sadam. Kindlasti on tähtiss ka lennutransport , kuna Holland asub Euroopa keskel (Ibid).
Teede kogupikkus on 135,470km, nendest kiirteid on 2,582km. Teer on kõige tihedamad Lääne- ja Lõuna-Hollandis, kuna seal asuvad ka suurimad ja tähtsamad linnad ning sadamad (Ibid).
Raudteede kogupikkus on 2,801km. Raudteede abil on Holland ühendatud Belgi ja Saksamaaga. Holland on tervenist radteedega kaetud, kuid kõige tihedamalt on Kesk-Holland. 2,064km pikad on elektriraudteed. Hollandis on raudteedevõrgustik väga arenenud ja tehnika on kõrgetasemeline (Ibid).
Sisevee transpordiks kasutatakse palju jõgesid, nagu näiteks Rhein , Waal ja Maas . Tähtsamad jõesadamad on Rotterdam ja Arnhem (Ibid).
Meretranspordil on rahvasvaheliselt väga tähtis roll, kuna seal asub Euroopa tähtsaim sadam, Rotterdami sadam (vt Pilt 1.), ja lisaks veel mitu suurt sadamat , näiteks Amsterdam ja Ijmuiden (Ibid).
Pilt 1. Rotterdami sadam
Allikas: www.mannlines.ee
Lennujaamu on 28, näiteks Amsterdam Schipol ja Haag. (www.hotels.travels.com)
Hollandisse saab kõige kiiremini lennukiga. Tallinnast otse lennates kulub aega 2 tundi. Autoga tuleb läbida üle 2000km ja selleks kulub vähemalt 2-3 päeva. Lisaks korraldatakse sinna ka busiireise ja kohalejõudmiseks kulub 3 päeva (www.amsterdam.info).

10. Turism

Holland on tuntud turismimaa. Seal käiakse palju kevadeti, kuna Holland on tuntud, kui tulbimaa ja seal käiakse lillelaatadel (vt Pilt 2.). Seal on palju rohelust ja vanaaegselt kultuuri ning rohkelt muuseume , näiteks Riiklik Muuseum ja Van Goghi muuseum. Turiste meelitab ka punaste laternate piirkond. Sinna reisivad nii inimesed, kes hindavad kultuuri, kui ka need kes tahavad meeldivalt aega veeta. Hollandis on kõige rohkem kinosid Euroopas. Samuti leidab seal palju restorane, baare, klubisid, kohfikuid ja ka coffeeshope (www.amsterdam.info).
Pilt 2. Tulbilaat
Allikas: www.info-toyama.com
11. Kasutatud materjal
Maailma faktiraamat (üldandmed riigi kohta, rahvastiku tihedus, iive)
Maailma Kaudandusorganisatsiooni kodulehekülg (info organisatsiooni kuulumise kohta)
Rahvusvaheline andmebaas (info rahvaarvu muutumise kohta)
Rahvusvahelise Valuutafondi kodulehekülg (info organisatsiooni kuulumise kohta)
Sotsiaalmajanduslik andmete ja rakendus keskus (rahvastiku tihedus)
Vikipeedia (nii Hollandi, kui ka Eesti)
www.amsterdam.info
www.eures.ee (üldandmed riigi kohta)
www.hotels.travels.com
www.info-toyama.com
www.mannlines.ee
www.mongabay.com (metsad)
15