Hiina (0)

HIINA
Sisukord
AsendKaart
Kliima
Loodusvööndid
Kliimavöötmed
Mullad
Taimestik
Loomastik
Inimtegevus
Huvitavad faktid
Põhjus puhkamiseks
Kasutatud kirjandus
Asend kaart
Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida-
Aasias.
Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja
maailmas neljas.
Hiina piirneb 14 riigiga.
Hiinat ümbritsevad Lõuna­Hiina meri ja
Ida­Hiina meri ning Kollane meri.
Mõned faktid riigi kohta
Hiina rahvaarv küündib1,3 miljardi elanikuni
Pealinnaks on Peking, kus elutseb 12 miljardit elanikku.
Hiina keeles on Hiina Zhonghua - "keskmine
impeerium". Nimi annab tunnistust
maailmavaatest, mille kohaselt Hiina keisrid,
Taeva pojad pidasid end maailma nabaks.
Hiina pindalaks on 9 596 960 km²
Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja
270,550 km² vett.
Hiina riigikorraks on kommunistlik partei. Presidendiks HU Jintao (alates 15.03.2003).
Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regiooni (zizhiqu) ja 4 keskvõimule
alluvat linna (shi).
Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas.
HALDUSJAOTUS
Kliima
Kliima on piirkondades erinev ­
troopiline lõunas ja lähisarktiline
põhjas.
Temperatuur on erinev. Pekingi
keskmine temperatuur on 13,1 oC.
Kõige soojem kuu on Juuli +28 oC
ja kõige külmem Jaanuar ­ 2 oC.
Mägedes on muidugi
temperatuurid madalamad.
Loodusvööndid
Suurem osa Ida-Hiina alast katab subtroopiline vihmametsade kliimavööde.
Põhja- ja Kirde-Hiinas parasvöötmeline laialehine metsavöönd.
Väike osa Lõuna-Hiinast katab mussoonmets.
Loode osas, kus on maaala mägisem, laiub mägimetsade vöönd ning Alpi
tundra vöönd.
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vegetation.png
subtroopiline vihmamets
mussoonmets
Alpi tundra
mägismets
parasvöötmeline
laialehismets
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vegetation.png
Kliimavöötmed
· Nagu näha kaardi pealt, siis
katab hiinat enamasti Click to edit Master text styles
lähistroopiline kliimavööde. Second level
Third level
· Väike osa Põhja ­ ja Lõuna-
Fourth level
Hiinast on aga kaetud
Fifth level
parasvöötme ning
lähisekvatoriaalsete
kliimavöötmetega.
http://
Mullad
Ida-Hiinat iseloomustavad enamasti metsamullad, mis on suure põllundusliku
kasutamise tõttu on need tugevalt muutunud.
Põhjast lõunasse laiuvad pruunikad metsa, kollakaspruunid mullad,
kollakad mullad ja erinevaid punaseid muld.
Eriti suure põllumajandus kasutuse tõttu on delta alamjooksude ja jõgede
juures paljud mullad stepistunud ning laialdses kasutuses basseinisarnaste
põldudena. (HuanHe jõgi)
Mereäärsed mullad on enamsti kõik sooldunud.
Lääne-Hiina muldi iseloomustavad kõrbe-stepi mullad, pruun mullad,
kõrbemullad ning hall-pruun kõrb mullad. Paljudes rajoonides on need väga
sooldunud ning võivad olla produktiivsemad alles pärast niisutamist.
Mäetasandikel ja mägedel on arenenud enamasti hallikad mullad, mägi-kastani
mullad ning mägi heinamaa mullad.
Tiibeti platool laiub aga alpine külm kõrbepinnas.
Mätas mullad Punakasmull Kollakad Kõrbe- Kastani
http://dic.academic.ru/pictures/bse/jpg/0217965063.jpg arktilised pruun
Maavarad
Hiina on väga rikas oma kütuse ja
tooraine maavarade tõttu. Nagu
näiteks nafta, kivisüsi ja metallimaagid.
Peamiseks energiaallikaks Hiinas on
kivisöe varud (Shanxi provints), mis
jääb paljudele riikidele alla. http://images.radio86.eu/sites/default/files/RareearthoxidesWiki.jpg?title=Hiin
.
Teiseks suuremaks energiaallikaks on
samuti õli. Väga palju on naftavarusid
Kesk-, Ida- ja Kagu-Aasias.
Kivisool- Sichuani provints, kuld-
Lääne osa ja Amuuri basseinis,
metallmaagid´ja polümetallmaagid-
Kagu-Hiinast, rauamaagi hoiused,
kivisöe ja põlevkivi hoiused- Liaoling'i
provints.
http://y.delfi.ee/norm/80041/7500191_JES9Sh.jpeg
Taimestik
http://images.nationalge
Taimkatte poolest on Hiina erinev.
Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline
mets ja põõsastik.
Säilinud metsades on levinud igihaljas tamm,
kameelia, kampripuu, hõlmikpuu ehk ginko, bambus,
mänd, loorberipuu ja magnoolia.
Rikkalikuma taimestikuga vöönd jääb Jangtse orust
lõunasse, kus kasvab hulgaliselt erinevaid
troopikataimi.
Lõuna-Hiinas on troopiline
loodus, mis hõlmab Lõuna- Kameelia
Yunnani provintsi
lõunarannikul Hainani saare
ja Taiwan, selle iseloomustab http://farm1.static.flickr.
com/187/434239791_a
sub-ekvatoriaalne vöönd.
bb8a0bc39.jpg
Loorberipuu
http://archives.westvancouver.ca/destinationstimewalk/images/routes/dundarave/sites/29.01.DTW.
Ginko ehk hõlmikpuu
http://regnierstudionews.com/wp-content/uploads/2010/11/GinkoV4flat.jpg
Bonsai puu
http://home-and-gardening.info/wp-content/uploads/2009/04/8
Hiina
mänd
Bambus
http://www.futoncoversonline.com/bamboo-sheet-sets-forestimage.jpg
http://www.chinaodysseytours.com/huangshan/photos/pinetree_2.jpg
Yangshuo lähedal
http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/Hiina/Hiina_images/Gaal/yangshuo.jpg
Lijiang, Musta Draakoni Tiik
http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/Hiina/Hiina_images/Gaal/lijiang1.jpg
Loomastik
Hiina loomastik on väga rikas ning mitmekesine.
Selgroogseid loomi on umbes 3500 liiki, sealhulgas on u 400 liiki imetajaid ja rohkem kui
1000 liiki linde.
Kõige suurem liikiderohkus on enamasti Lõuna- ja Edela-Hiinas. Sealsed loomad on
toopilise fauna esindajad nagu ahvid, leemurid, ninasarvikud, tiigrid jne.
Ida-Hiinat iseoomustavad rohkem edeemilised ja autohtoonsed ehk aborigeensed liigd
(Mandzuuria jänes, kährik jne.) Samuti on ka toopilisi loomaliike nagu lendoravad,
leopardid.
Kirde-Hiinas ja Lõunas on kombineeritud esindajad Siberi taiga faunast (punahirv,
muskus hirved, orav, ilves, soobel)
Loode-Hiinas on loomaliike tunduvalt vähem, kuid ilmnevad ka märkimisväärseid
loomaliike.
Kõrvefauna kompleksis võib kohata metsikuid hobuseid, eesleid, gaselle, hüpiklasi jne.
Steppidel elutsevad antiloop-gasellid, uruhiired, mongoolia liivahiired jne.
Tiibeti platoos on spetsiifilisteks loomaliikieks orongo antiloop, mägilambad, näriliste
liigid, kiskjad nagu hunt, tiibeti rebane jne. ning roomajad.
http://scenery.cultural-china.com/chinaWH/images/arbigimages/ba1ef6227a2832598af3afa614cd4d8e.jpg
Tiibeti antiloop (üleval)
Mägi gasell
http://rpmedia.ask.com/ts?u=/wikipedia/commons/thumb/7/79/Gazella_gazella.jpg/120px-Gazella_gazella.jpg
http://helpsik.ru/uploads/posts/2009-11/1258545756_f1e905609ff2db24ae48
Leopard
Liivahiir
http://1.bp.blogspot.com/_OEWgqQgKNjo/S0zboXPp4e
Pandakarud
http://china.estair.ee/images/cgk/image001.jpg
Inimtegevus
Umbes 90% elanikkonnast elab rannikualadel ja lammide suurte jõgede, nagu
Jangtse, Kollase jõe (Yellow River) ja Pearl.
Need alad on intensiivse põllumajandusliku töötlemise ja keskkonnareostuse
tõttu reostunud ja enamasti vesi on mürgine või kasutuskõlmatu.
Inimesed ise on aga tuimad ja suur osa on kirjaoskamatuid. See on tingitud
sellest, et 1,3 miljardist inimesest tegeleb rohkem põllumajandusega. Samuti ei
tunne inimesed niipalju võõrkeeli.
Wase turg
Shaping turupäev
http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/Hiina/Hiina_images/Gaal/wase_market2.jpg
http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/Hiina/Hiina_images/Gaal/wase_market6.jp
http://togathernomoss.files.wordpress.com/2012/02/people_china_z1.jpg
Kapsapõllud Hiina
http://wwwdelivery.superstock.com/WI/223/4149/PreviewComp/SuperStock_4149-2790.jpg
rannad
Huvitavad faktid
Hiinas on rongiteid 71 898 km; maanteid 1 765 222 km, millest asfalteeritud 395
410 km (nendest 25 130 km kiirteid) ning asfalteerimata 1 369 812 km teid; veeteid
121 557 km.
Suurimad sadamad on Dalianis, Guangzhouis, Nanjingis.
Mereliiklus on Hiinas väga hästi arenenud.
Hiinas on 472 lennujaama. Suurimad on Pekingi ja Shanghai omad.
Hiinas hakati esmakordselt kasutama siidi, teed, püssirohtu ja palju muud.
Hiina kultuur ulatub kuni 5000 aasta arenguni ja on üks vanima ning väljapaistvama
kultuuriga. Hiinas on olnud tohutud arengud nii poliitikas, filosoofias ning kunstis.
Tuntud kaitsealad Hiinas on Lesser Khingan (kaitstakse Korea männimetsa),
Yunnan Plateau Sosinpan (troopilised metsad, haruldased taimed ja loomad, samuti
ka India elevant).
2008. aasta suveolümpiamängud toimusid8.-24. augustil 2008 aastal
Hiina pealinnas Pekingis.
http://www.scia-online.com/eNews/Images/beijing-airport1.jpg Pekingi
Lennujaam
Yunnan
Plateau
subtroopilised
metsad
Lesser Khingan
https://secure.worldwildlife.org/wildworld/images/profiles/terrestrial/pa/lg/pa0102a_lg.jpg http://www.absolutechinatours.com/UploadFiles/ImageBase/bbd7c7ee2dd43350685b1d3da9bcc4e3
Põhjus puhkamiseks
Hiinat kutsuvad külastama tuntud Hiina müür, kaunid mäed ja ilus loodus.
Paljud turistid käivadHiinas poe retkedel, sest kaubad Hiinas on odavad. Paljud
ostavad ka võltsitud kaupa kokku ja müüvad edasi.
Hiinas on enamasti soe kliima ­ sõltuvalt hooajast ja kohast.
Ka Eesti turismifirmad pakkuvad reise Hiinasse ning eestlasi liigub seal ringi.
Sellele on kaasaaidanud ka Finnairi lendude suunamine Aasiasse.
Hiina on iseenesest huvitav ja vaatamisväärsusterohke. Selle kultuur ja
toidutraditsioonid meeletud ja väärt tundmaõppimist. Samuti erinevate
piirkondade arengut uurimine pakub paljudele huvi, sest Hiinat peetakse justkui
teiseks maailmaks.
Paljud on ka huvitatud karnevalidest, mis toimuvad iga aasta, cosplay'd ning
muidugi on Hiina üks spordimaadest
http://www.chinatourselect.com/Uploadfile/200812/20081210021953425.jpg
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina
http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=1
http://www.chinashao.com/
http://bse.sci-lib.com/article061553.html
http://www.ecosystema.ru/08nature/soil/index.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Kliimav%C3%B6%C3%B6de
http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusv%C3%B6%C3%B6nd
http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/hiina.htm
Pildid on saadud www. Google. ee .
AITÄHH KUULAMAST