TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EUROOPA JA AASIA SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Euroopa Sadamad Euroopa suuremad sadamad on : 1. Rotterdam, 2. Hamburg, 3. Antwerp, 4. Felixstowe, 5. Bremerhaven, 6. Gioia Tauro, 7. Algeciras, 8. Genoa, 9. Le Havre, 10. Barcelona Rotterdamis asub Euroopa suurim sadam. Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist. Amsterdamis ja Rotterdamis asusid juba tollel ajal Indiast kohale toimetatud tee ja kohvi puhverlaod. Juba 16. sajandil töötasid Euroopa esimesed jaotuskeskused Hollandis. Tänapäeval on Holland Euroopa suurimaks transiidiväravaks. Peamiseks konkurentsieeliseks on seejuures Hollandi soodne geograafiline asend Euroopa eksporditurgude suhtes. Hollandis on hästi välja arendatud logistika infrastruktuur ja
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, K
investeerivad on väga palju. Imporditakse tööstus- ja transpordimasinaid (Maailma faktiraamat). 9. Riigi transport Transpordi arengut soodustab tasane pinnamood, millele on hea rajada erinevaid teid. Geograafiline asukoht soodustab mere- ja lennutranspordi arengut. Riigisiseselt kasutatakse väga palju kiirteid ja rongiliiklust. Rahvusvaheliselt on kõige olulisemad samadam, kuna Hollandis asub Euroopa tähtsaim samam, Rotterdami sadam. Kindlasti on tähtiss ka lennutransport, kuna Holland asub Euroopa keskel (Ibid). Teede kogupikkus on 135,470km, nendest kiirteid on 2,582km. Teer on kõige tihedamad Lääne- ja Lõuna-Hollandis, kuna seal asuvad ka suurimad ja tähtsamad linnad ning sadamad (Ibid). Raudteede kogupikkus on 2,801km. Raudteede abil on Holland ühendatud Belgi ja Saksamaaga. Holland on tervenist radteedega kaetud, kuid kõige tihedamalt on Kesk-Holland. 2,064km pikad on elektriraudteed
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus. 2 RIIGIKORRALDUSE VORMID Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II ms olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana. Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat. Monaco Vürstiriik on Prantsusmaa ja San Marino Vabariik Itaalia protektoraadi all. Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik.
konverents jne ning kus on olemas reisootuste täitmist tagavad tooted, teenused, atraktsioonid ja infrastruktuur. Sihtkoht on geograafiline piirkond, mida külastajad mõistavad kui ühtset tervikut ning mida turismi planeerimise ja turundamise seisukohalt toetab poliitiline ja seadusandlik raamistik. 30. Maailma tuntumad turismipiirkonnad Ø Euroopa Ø Ameerikad Ø Idaaasia ja vaikse ookeani piirkonnad Ø Aafrika Ø Lähisida Ø Lõuna aasia 31. Maailma turismitrendid Ø Haridustaseme tõus teadlikkus, soov õppida ja rohkem teada Ø Pikenev eluiga vanemad üle 55 aastased reisivad rohkem Ø Naiste kasvav majanduslik rollüha rohkem naisi käib tööl, teenib raha ja see võimaldab rohkem reisida Ø Vähenev vaba aja hulk kasvava konkurentsi tingimustes on paljud töötajad sunnitud tööpäevi pikendama ja puhkust lühendama. Puhkused muutuvad lühemaks, sagedamaks ja intensiivsemaks.
Maimani poolt). Põllumajanduses on 1950ndaist aastaist peamiseks probleemiks ületootmine. Kuna poliitilistel põhjustel jätkatakse põllumajanduse subsideerimist on ületootmisest tingitud raskused süvenenud. Viimasel ajal on subsideerimise asemel hakatud peale maksma tootmise vähendamise puhul. Samas on arengumaades suur toidu puudus. Sotsialistlikes riikides oli raskusi toiduainetega varustamisel. Enamikes Aafrika ja Aasia maades on põllumajanduspööre veel toimumata. Seal on endiselt valdav põllumajanduslik külaühiskond. Enamik rahvastikust elab maal. Saagikus on madal. Turustamiseks toodangut ei jätku. Suur osa arengumaade mahajäämusel on ka loodusoludel. TEENINDUS- JA INFOÜHISKOND Hankiv sektor Töötlev sektor Teenindav sektor Põllumajandus Töötlev tööstus Osutab kalandus (näiteks riide teenuseid metsandus, valmistamine)
Kõik kommentaarid