Euroopa ja Aasia suurimad sadamad (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
EESTI MEREAKADEEMIA
Sadama majandamine ja meretranspordi juhtimine
Euroopa ja Aasia suurimad sadamad
Referaat
Õppejõud:
TALLINN 2014
Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik.
2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes — I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%.
Rotterdam kui Euroopa suurim sadam
Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist. Amsterdamis ja Rotterdamis asusid juba tollel ajal Indiast kohale toimetatud tee ja kohvi puhverlaod. Juba 16. sajandil töötasid Euroopa esimesed jaotuskeskused Hollandis.
Tänapäeval on Holland Euroopa suurimaks transiidiväravaks. Peamiseks konkurentsieeliseks on seejuures Hollandi soodne geograafiline asend Euroopa eksporditurgude suhtes. Hollandis on hästi välja arendatud logistika infrastruktuur ja kiired ühendused muude Euroopa riikidega. Hollandi maanteede võrgustik on Euroopas kõige tihedam. On kasulik teada, et Euroopa suurimateks tarbijaturgudeks on Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia , Holland ja Belgia.
Põhja- ja Läänemere suurte sadamate käibest Hamburgist kuni Le Havre -ni annab ainuüksi Rotterdam 37%. Rotterdami osa Euroopa konteinersadamate käibest on 21%, millega on Rotterdam Euroopa konteinerkaubanduses turuliider . 2009. aastal käideldi Rotterdami sadamas  9 743 000 TEU-d konteineritega veetavaid kaupu.
Lähimerevedusid loetakse Hollandis kõige ökonoomsemaks transpordialternatiiviks. Euroopa sadamaid seob Rotterdamiga 110 laevaliini. Siseveeteede kogupikkuseks riigis on 1500 km.
Hollandis on 12 000 transpordiettevõtet, millest 82% pakub veoteenuseid rahvusvahelises ulatuses. 15% kõigist Euroopas maanteevedusid tegevatest firmadest on Hollandi ettevõtted. Samas pole maanteetransport siin ainukeseks valikuks . Hollandi sisestest ja riiki läbivatest vedudest tehakse 18% siseveetranspordiga ja 3% vedudest raudteega. Hollandi raudteede kogupikkuseks on 2888 km.
Kuna Holland on logistikaettevõtete jaoks väga atraktiivne ja hästi toimiv turg , tegutseb seal palju rahvusvahelisi logistikafirmasid. Nendest osa on väga kitsalt spetsialiseerunud. Vähetähtis pole ka Hollandi ettevõtete rahvusvaheline orienteeritus. Hollandi üheks oluliseks konkurentsieeliseks on edumeelsed maksuregulatsioonid ja tolliametnike töö. Kuna see on orienteeritud äritegevuse teenindamisele, on välismaised ettevõtted on mõistnud, et Hollandis on väga lihtne teha tolliga koostööd. Hollandis kehtiv maksusüsteem töötab tarneahelas loodava lisaväärtuse suurendamise suunas.
Hollandis on Iirimaa järel Euroopas teisena kõige madalam ettevõtte tulumaks . See on väga atraktiivne välismaa ettevõtete jaoks, kes kavatsevad hakata riigis oma äri ajama . Rotterdami sadam on maailma üks sügavamaid sadamaid. Vee suurim sügavus kaide ääres on 25 m, mis võimaldab siseneda sadamasse maailma kõige suurematel laevadel. Sadamas on hulgaliselt vedelkütuse terminale ja naftasaaduste rafineerimistehaseid. Maailma ja Euroopa suurimad naftakontsernid on rajanud just Rotterdami oma utmistehased ja vedelkütuse terminalid.
Kuna sadama-ala laiendamine on võimalik ainult mere arvelt, on Rotterdami sadama uued territooriumid võidetud merelt liiva ümberpaigutamisega. Holland asub 6m allpool merepinda, mistõttu vajatakse sadama laiendamiseks palju liiva.
Hamburgi sadam
Hamburgi sadam on Euroopa suurim raudteekonteinerite käsitlemiskeskus.
Raudteeühendus Hamburgiga on kiire ja efektiivne. Raudtee on ühenduses sadamaga,
mistõttu on minimaalne konteinerite vahepealne vedu autodega sadamast või sadamasse.
Kaubavahetuses Euroliidu ja maadega läbi oma sadamate kasutab Venemaa peamiselt
kahte transpordikoridori. Läänemere koridoril toimuvad veod peamiselt läbi Sankt-Peterburgi,
Viiburgi, Võssotski, Kaliningradi ja Primorski sadamate, Musta mere koridoril läbi
Novorossiiski ja Tuapse sadamate. Väiksemad kaubavood läbivad Murmanski ja Kaug-Ida
sadamaid. Väljapääs Atlandi ookeanile on kõige kiirem ja odavam läbi Lääne- ning Barentsi
mere. Nimetatud põhjustel peab Venemaa kaubavahetuses Euroopa riikide ja USA-ga just
kõige tähtsamaks Loode-Venemaa transpordikoridore.
Antverpeni sadam
Antverpeni sadam on Euroopas suuruselt kolmas - eespool asuvad Rotterdam ja Hamburg - ning mahub ülemaailmses pingereas 20 parema hulka.
Järgmise aasta Tour de France 'il antakse kolmanda etapi start Antverpenis, kuid sellega Belgia linna ambitsioonid ei piirdu. Antverpen soovib 2020. aastal, kui möödub 100 aastat suveolümpia korraldamisest, võõrustada rattamaailma suurima võistluse algust.
Aasia sadamad
Vitino on naftasadam Venemaal Murmanski oblastis Kandalakša rajoonis. Sadam asub Kandalakša lahe rannikul Beloje More jaama lähedal Kandalakša linnast lõuna pool.
Vitino sadam rajati aastal 1995. Aastani 2001 töötas hooajati, alates 2001. aastast töötab sadam aastaringselt.
Sadamat kasutatakse peamiselt toornafta ja naftatoodete väljaveoks. Sadama võimsus on kuni 8 miljonit tonni aastas.