Hispaania (3)

Hispaania
Riigi pindala 504 748 km² (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared)
Rahvaarv 39 887 240
Pealinn Madriid , pealinn alates 7. maist 1561. aastast
Riigikeel hispaania
Rahaühik Euro
Riigipea Kuningas Juan Carlos 1
Elanike arv 43,97 miljonit
Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolmas Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75%rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid . Hispaania rahvastikust 99% on katoliiklased. Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks.
Madriid on Hispaania Kuningriigi paelinn, 2000 aastal oli elanike arv Madriidis 4 070 000. Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe Manzanarese ääres. Madriidis asub mitu tähtsat teadusasutust, sealhulgas Hispaania Kuninglik Akadeemia, asutatud 1713 aastal ja Madriidi Ülikool, asutatud aastal 1508 ja mis aastani 1836 asus Alcalá de Henareses.Pealinnas asub ka palju ajaloolisi ehitisi:kirikuid (1464. a), härjavõitluse areen aastast 1617, raekoda 17- 18. saj.
Barcelona on tähtis sadamalinn Vahemere rannikul. 2000 aastal oli seal 1 500 000 elanikku. Vanalinnas on palju antiikse päritoluga ehitisi. Näiteks Barcelona Katedraal , mille ehitamist alustati 1298 aastal.
Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres, Turia (Guadalaviari) jõe suudmealal . Seal oli elanikke 2000 aastal 739 000.
Sevilla, linn Lõuna- Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevilla on suur raudtee - ja maanteesõlm, koos merelaevadele laevatatava sadamaga.
Lõuna - Hispaania rannikuala on hästi väljaarendatud kuurortrajoon oma suurepäraste ja puhaste mererandadega. Samas on muidugi väga huvitav ja vaheldust pakkuv Põhja - Hispaania oma mäestike ja rohelusega. Kesk - Hispaania on rohkem laugjama reljeefiga ja ka rohelust on seal vähem kui mujal. Vaatamisväärsus omaette on muidugi Toledo linn. Toledo on pikkade traditsioonidega hispaania käsitöömeistrite linn.
Mallorca on Baleaaride saarestiku - ja kogu Hispaania suurim saar. Elanikke elab saarel 460 000 ja neist 321 000 elab Mallorca pealinnas Palma de Mallorcal. Omaette vaatamisväärsus on muidugi Palma de Mallorca vanalinn ja Katedraal. Palma de Mallorca Katedraal valmis lõplikult aastal 1601 ning tema peamised mõõdud on 121 m. pikkust ja 55 m. laiust. Ida - Mallorca huvitavamad kohad on:maaalused koopad "Guevas del Drach" ja "Guevas del Arta " ja Menorca linnakeses asuv pärlitehas (kunstpärlitehas). Lääne - Mallorcal on järgmised vaatamisväärtused paljudest: Valldemosa linnake koos kloostriga, samuti mägedes asuv klooster Monas de Lluch (1208.a), vanaaegne raudtee, koos vanaaegsete raudteevagunite ja veduriga ning muidugi sellise pisikese saare kohta üllatavalt kõrged mäed ja nende ilu. Terve Mallorca saare rannajoone ulatuses laiuvad puhta liivaga mererannad,umbes 70.
Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas:
Jaanuaris + 8°... + 10° C
Augustis + 18°...+ 24° C
Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid:
Jaanuaris + 10°...+ 12° C
Augustis + 24°...+ 26° C
Hispaaniat on sobiv külastada jaanuaris, kuna siis on neil pluss kraadis , kui meil on miinus kraadid . Suvel on õhutemperatuur enam vähem sama mis meil.
Riietest on soovitav Hispaaniasse kaasa võtta midagi õhemat,kuna sealne kliima on alati soojem,kuiEesti kliima. Võib ka võtta pidulikumaid riideid kuna Mallorcal on palju ööklubisi kus sealsed inimesed käivad end lõbustamas(turistidest põhiliselt sakslased).
Riigis on 45 lennuvälja, neist 28 rahvusvahelised, millest suurimad on Madrid , Barcelona ja Palma de Mallorca. Riigis on 50 rahvusvahelist sadamat ning meretransport on Hispaania jaoks väga oluline: meritsi liigub 51% ekspordist ja 78% impordist. Sadamad on olulised ka reisijate veo, st. turismi seisukohalt. Hispaania pöörab ka suurt tähelepanu raudteevõrgu väljaarendamisele,mille kogupikkus oli 2003.a. 14 828 km. Hispaania maanteedevõrgu kogupikkus on 65 300 kilomeetrit, sellest 12 900 km kiirteid.
Viisa omamine on vaid üks eeltingimus sissesõiduks riiki. Kui minnakse välismaale tööle on vaja pikaajalist viisat, mis kehtib rohkem kui kolm kuud. kui minnakse vähemaks ajaks kui kolm kuud, tuleb taotleda lühiajaline viisa.
Ma arvan, et mitte kunagi ei ole ohtutu kuskile maale reisida. Igas riigis võib juhtuda mingi õnnetus, kas või mingi avarii. 13.märtsil 2004 aatal toimus Hispaanis terroriakt. Madrigali reisirongid plahvatasid ja seal hukkus 198 inimest ja vigastada sai 1463 inimest. Hukkunute ja vigastatude seas oli ka palju turiste,kes oleks võinud olla ka Eesti kodanikud. Suurtes ja võõrastes riikides võidakse ka ära eksida ja siis ei osta miskit teha, kuna paljud inimesed ei oska võõrkeeli.
14päevane reis lennukiga Hispaaniasse jääb 3380-8790.- vahel. 7päevane reis lennukiga on 2530 -5500.-. Kallim 14päevane reis bussiga on 20720.- ja odavaim on 6760.-. 7päevased reisid jäävad 3720.- ja 12400.- vahele.
Eestis pakuvad Hispaaniasse ainult 2reisibürood, need on Horison Travel ja Sunny Holiday.
Annely Aomere