Inimõigused Urmas Kukk 03.10.2009 Tsiviil- ja poliitilised õigused Õigus era- ja perkonnaelu kaitsele EIÕK art 8 – igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. IÜD art 12 PS §§ 26, 27, 33 ja 43 2 Tsiviil- ja poliitilised õigused Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus EIÕK art 9 – õigus: - muuta oma usku või veendumusi; - kuulutada vabalt oma usku või veendumusi. IÜD art 18 PS §§ 40 ja 42 3 Tsiviil- ja poliitilised õigused Sõnavabadus EIÕK art 10 – vabadus oma arvamusele ja vabadus saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. IÜD art 19 PS §§ 44 - 42 4 Tsiviil- ja poliitilised õigused Sõnavabadus
On selleks kohaks ainult kodu? Eraelu on tunnetuslik kriteerium, millele ei ole võimalik anda ammendavat definitsiooni. Privaatsuse kaitse rahvusvahelised instrumendid Siseriikliku õigusega eraelu kaitse sätestamine sõltub paljudest komponentidest, nagu nt riigi arengutasemest, traditsioonidest, religioonist ja ka nt rahvuslikest eripäradest. Eraelu on õiguslikult sisustatud nii siseriiklike konstitutsioonikohtute kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIÕK) poolt. Privaatsusõiguse rahvusvahelise reglementeerimise kronoloogia: 10.12.1948 võeti ÜRO poolt vastu inimõiguste ülddeklaratsioon, mille artikkel 12 sätestab isiku õiguse privaatsusele. 1 2 4.11.1950 võeti Roomas vastu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon. Inimõiguste konventsiooniga on ühinenud Euroopa Nõukogu kõik 47 liiget.
Inimõigused Inimene ja õigus 10. klass Mis on inimõigused? • Inimõigused – õigused, mis reguleerivad inimese ja riigi vahelisi suhteid Allikas: Eesti Inimõiguste Instituut Inimõigustealased dokumendid • ÜRO inimõiguste deklaratsioon (1948) • Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK) (1950) • Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000) • Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) ÜRO inimõiguste deklaratsioon • Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 • Ei ole õiguslikult siduv, sest Peaassambleel puudub siduvate aktide väljastamise pädevus • Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele Põhiõigused • Põhiseaduse II peatükis (§ 8-55) • Õigus elule (§ 16)
sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Antud paragrahv kaitseb eraleu puutumatust, mis konkretiseerib üldist isiksusõigust. Eraelu laias tähenduses hõlmab ka perekonnaelu. Samuti kaitsevad eraelu kodu ning korrespondentsi puutumatuse põhimõtted. Põhisedaduse § 26 vasteks Euroopa inimõiguste konvensioonis (EIÕK) on artikkel 8, mille kohaselt igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu. Eraelu puutumatusega on lahutamatult seotud isikuandmete kaitse. (Annus 2006, lk 280-281) Andmeid üksikisikute kohta ehk isikuandmeid kogutakse ja kasutatakse paljudes igapäevaelu valdkondades. Üksikisik annab isikuandmeid siis, kui ta näiteks registreerib end raamatukogu lugejakaardi saamiseks, astub spordiklubi liikmeks, avab pangakonto jne. Isikuandmeid
EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus Artikkel 2 Igaühel peavad olema kõik selle deklaratsiooniga välja kuulutatud
kuludega kui kohtumenetlus. Kahjuhüvitise nõudmisel vastaspoolelt tuleks aga siiski minna kohtusse. Kohtusse minnes tuleb aga selgeks teha seaduste rägastik või palgata spetsialist, kes seda maailma tunneb, sest tegemist on väga keerulise valdkonnaga, kus on olulised tõlgendused ja kus on palju subjektiivsust. Seetõttu teen kiire sissevaate teemat puudutavatesse regulatsioonidesse. Laiemalt vaadates mõjutab meid enim Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ja sellele tuginev Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika (Nõmper & Tikk 2007: 38). Näiteks sätestab EIÕKi 8. artikkel, et “igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust” ja “võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus
tunnustatud kui siduv praktika, mida tuleks tulevikus jälgida Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted- tulenevad erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtetest Kohtupraktika ja doktriin- mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvusvahelise õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK JA EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevuses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, kes on selle konventsiooni ratifitseerinud (47 liikmr). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui lkmr kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi
Nende aluseks on idee, et inimesed on võrdsed ja neile peab olema tagatud juurdepääs põhilistele sotsiaalsetele ja majanduslikele hüvedele, teenustele ja võimalustele. Riik peab nende õiguste tagamiseks välja töötama ja ellu viima vastavad programmid. Solidaarsusõiguse aluseks on solidaarsuse idee ning need puudutavad ühiskonna või rahva kollektiivseid õigusi, näiteks õigus säästvale arengule, rahule ja tervislikule elukeskkonnale. Õiglase õigusemõistmise põhimõtted EIÕK artikkel 6 lg1 sätestab, et igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, kuid istungi võib ajakirjanikele ja üldsusele täielikult või osaliselt kinniseks kuulutada
Teiseks väga oluliseks vabadusõiguseks võib nimetada elu puutumatuse, mis kujutab endas igaühe õigust elule ning paneb riigile kohustuse elu mitte võtta. Riik peab elu, kui väärtust aktiivselt kaitsma. Kuna surmanuhtus ei ole põhiseadusega otseselt keelatud ei ole Riigikohus surmanuhtlust põhiseadusevastaseks tunnistanud. Kuid lähtuda tuleb siiski eelpool toodud põhimõttest, et tahtlikult ei tohi mitte kelleltki elu võtta, sest Eesti on ratifitseerinud EIÕK 13.lisaprotokolli, mis keelustab surmanuhtluse. Lisaks on kaitstud ka sellised tahtlikud ründed, mis on suunatud kellegi vastu nii, et teo tagajärjeks võib olla kelleltki elu võtmine, kuid algne eesmärgik ei olnud otseselt elu võtmisele suunatud. Näiteks kui alkoholijoobes isik juhib mootorsõidukit, kus koos temaga on ka kaassõitjad. Kui juht teeb avarii, milles hukkub kaassõitja, ei saa seda tavajuhul pidada juhi algseks kavatsuseks
02.2001), eutanaasia (EIKo Pretty vs. Ühendkuningriik, 29.04.2002), katseklaasiviljastamise (EIKo Evans vs. Ühendkuningriik, 07.03.2006). Eraelu hõlmab EIK käsituses ka professionaalse ja ärilise iseloomuga tegevused (EIKo Niemietz vs. Saksamaa), samuti võimude poolt isiku kohta avaliku informatsiooni kogumise ja talletamise teabetoimikutes (EIKo Rotaru vs. Rumeenia, 04.05.2000). Nende valdkondade põhjal võib ka üldistada, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) art 8 tagab personaalautonoomia, identiteedi, isikupuutumatuse, privaatsuse, isiku arengu, isiku identifitseerimise ja isiksuse muude kvaliteetide kaitse. Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et ,,eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist" (RKHKo 12.07.2012, 3-3-1- 3-12, p 19)
Arkaadial on/puudubjurisdiktsioon Jane Doe ja Robert Jonesi üle. Arkaadia ei saa oma jurisdiktsiooni Utoopias teostada, selleks on vaja Utoopia nõusolek. On 2 võimalust: 1) Utoopia annab ise isikuid välja; 2)Utoopia annab loa selleks, et nt Arkaadia politsei võiks nende riiki sattuda ja viia isikuid tagasi Arkaadiasse. Arkaadial oli/puudusõigus pidada kinni reisilaev ja vahistada Jane Doe. EIÕK § 27 lg 1 - Rannikuriik ei teosta kriminaaljurisdiktsiooni oma territoriaalmerd läbival välisriigi laeval isiku kinnipidamiseks või läbisõidul oleva laeva pardal toimepandud kuriteo juurdluse korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui: a) kuriteo tagajärjed mõjutavad rannikuriiki; b) kuriteoga häiritakse rannikuriigi rahu või territoriaalmere kohta kehtestatud avalikku korda; c) laeva kapten, laeva lipuriigi diplomaatiline esindaja või konsulaarametnik on palunud
ostuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus olla absoluutne ja piiramatu. Põhiseaduse § 24 lg 5 sätestab igaühe õiguse tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses. Edasikaebeõigus on EIÕK järelevalveorganite poolt kujundatud seisukoha järgi ühekordne õigus. See tähendab, et üldjuhul peab kriminaalasjades olema tagatud õigus vähemalt ühele edasikaebele. 14. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest Põhiseaduse § 23 lg 3 sätestab, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.
Ühtlasi pani PS §28 lg 1 perekonnale ka sotsiaalsete riskide kandmise kohustuse: “Abivajaja eest hoolitsemine lasub eeskätt perekonna liikmeil”. PS põhiõiguste kõrval mängib üha olulisemat rolli 1950.a Roomas allkirjutatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa Inimõiguste konventsioon), mis jõustus Eesti suhtes 16.04.1996. Põhiõiguste ptk-i koostamisel oli peamiseks eeskujuks EIÕK. Rahvusvahelise lepinguna on EIÕK siseriiklikus õigusnormi hierarhias formaalselt küll PS-st madalamal (PS§123 : Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid.) Lisaks on konventsiooniõiguste järgimine Eesti poolt endale võetud rahvusvaheline kohustus, millega kaasneb võimalus, EIÕK art 19 alusel loodud Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) Eestile
siis sõltuks võime kanda põhiõigusi seadusandja suvast. Põhiõigused on aga individuaalsed õigused riigi ning seega ka seadusandja vastu. Lisaks on piir täieliku ja osalise õigusvõime vahel küllaltki hägune, sest juriidilisel isikul ei saa iialgi olla kõiki õigusi, mis on füüsilisel isikul. Ilmselgelt puuduvad juriidilistel isikutel näiteks õigus elule (§ 16) ja õigus tervise kaitsele (§ 28 lg 1). Ka pilk EIÕK rakendamise praktikale kinnitab põhiseadusliku juriidilise isiku laiendava tõlgenduse õigsust. EIÕK art 34 annab õiguse pöörduda EIK-sse peale füüsiliste isikute ja organisatsioonide ka isikute gruppidele ehk ühendustele. Osalise õigusvõimega moodustistest tuleb eristada lihtsalt sotsiaalseid gruppe ja juriidiliste isikute organeid, mida õiguskord ei muuda iseseisvateks õiguste ja kohustuste kandjateks suhetes teiste õigussubjektidega. Samal ajal kui
muutmise määruse seletuskiri...............................................................................................69 SUMMARY.............................................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5.
Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonist võib leida mitmeid keskkonnakvaliteediga seostatavaid inimõigusi. Keskkonnaga seotud inimõigused on: 1) õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele 2) õigus elule 3) õigus oma omandit segamatult kasutada 4) õigus tervise kaitsele 5) õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni 1) õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele (raamatus on toodud näited)- Lopez Ostra v Hispaania (EIÕK, 1995) – keskkonnareostus võib mõjutada indiviidi heaolu ning kahjustada õigust eraelu puutumatusele. Probleemiks jäätmekäitlustehase nõuetele mittevastava tegevuse mittepeatamine riigi poolt, mille tulemusel tekkisid kaebajal ja ta perel tervisehäired ning pere pidi kolima. Guerra v Itaalia (EIÕK, 1998) – Itaalia riigi kohustus jagada kõrge riskiga keemiatehase töö kohta piisavat infot: (art 10) riigil on kohustus koguda ja jagada infot, sest selle puudumine
Ühtlustame selleks, et usaldus oleks suurem. Vastu on jõutud võtta ja ühtlustada: - Direktiiv õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele - Kriminaalmenetlusest teadasaamise õiguse direktiiv - Kuriteoohvrite õiguste direktiiv - Direktiiv kriminaalmenetluse kahtlustavate/süüdistavate laste tagatiste kohta - Süütusepresumptsiooni puudutav direktiiv - Jne. Ühine on neil see, et direktiivid võtavad EIÕK kohtupraktika kokku, võib juhtuda, et kohus arendab sama valdkonda veel edasi, aga nüüd on pilt vähemalt kõigile selge (ka tavakodanikule). Nüüd on võimalik otse direktiivist vaadata, mis on praktika olnud, ja nõuda riigilt õiguste täitmist. Lõhmuse artikkel Juridicas: senini piisas, kui prokurör kirjeldas vahistamise taotluses tõendite sisu, nüüd tekkis probleem, et kriminaalmenetlusest teadasaamise õiguse direktiiv tõstatab
informatsiooni levitamist. Põhiseadus ei tee vahet erineva sisuga info vahel, seega on kaitstud sisuliselt igasugune eneseväljendamine. Sõnavabaduse piirangute lubatavus. Sõnavabaduse piiramise vajadus tuleneb asjaolust, et kõikvõimalike ideede ja arvamuste levitamine võib kahjustada teiste isikute või avalikkuse huve. Põhiseadus ise nimetab selliste alustena avalikku korda, kõlblust, teiste inimeste õigusi ja vabadusi, tervist, au ja head nime. EIÕK alusel on sõnavabaduse piiramine lubatud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise, kõlbluse või kaasinimeste reputatsiooni ja õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks. Teatud isikute puhul on sõnavabaduse piiramine raskendatud nende ameti või positsiooni tõttu, eelkõige on nendeks ajakirjanud.
Need küsimused peab vältimatult lahendama seadusandja. Kui muul alusel ei saa nõuda, siis § 25 kohaldub otse, mitte nagu teised põhiõigused. Kui eksisteerib kahju hüvitamist reguleeriv seadus, tuleb hüvitis välja mõista seaduse, mitte § 25 alusel. Ilma kahju hüvitamist välistavat või piiravat seadust PS-vastaseks tunnistamata ei ole nõuet vahetult § 25 alusel võimalik esitada. 3. Selgitage Euroopa inimõiguste konventsiooni mõju Eesti riigivastutusõigusele. Liis EIÕK mõju avaldub eelkõige läbi kahe artikli – artikli 5 ja artikli 41 kaudu. Artikli 5 lg 5 kohaselt on igaühel, kes on osutunud artikliga 5 vastuolus oleva vahistamise või kinnipidamise ohvriks, õigus kompensatsioonile. See norm annab õigustatud isikule nõudeõiguse riigi vastu ning seda tuleb käsitada siseriikliku riigivastutusõiguse nõudealusena. Kui siseriiklik õigus hüvitise maksmise võimalust ette ei
praktika, mida tuleks tulevikus järgida Rahv õiguse üldtunnustatud põhimõtted – tulenevad erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtetest Kohtupraktika ja doktriin – omavad tähendust seetõttu, et mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK ja EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik
Lünga tuvastamisel ja seetõttu karistamise võimatusel, tuleb isik mõista õigeks. Vastavalt KarS §-s 10 sätestatule on tegu toime pandud ajal, kui isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Tagajärje saabumise aeg teo toimepanemise ajal kindlaksmääramisel ei arvestata. Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele on demokraatlikus ühiskonnas üks olulisemaid õigusi, mis tagab ka teiste inimõiguste reaalse kaitse. EIÕK-s on see õigus ja sellest tulenevad põhimõtted kirjas artiklis 6. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis. Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele Õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul (HKMS § 2 lõige 2; TsMS § 2).
suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne koosseis Teadlikkus hädaseisundis viibimisest ÕV -kannatanu eeldatav nõusolek - avalik-õiguslikud erinormid 1) riigi tegevusest tulenevad ohud
siduv praktika, mida tuleks tulevikus järgida Rahv õiguse üldtunnustatud põhimõtted tulenevad erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtetest Kohtupraktika ja doktriin omavad tähendust seetõttu, et mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK ja EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse
ÜRO 1945. loodi. 10. detsembril 1948. võeti vastu inimõiguste ülddeklaratsioon. Inimõiguste päev. 1989. 20 novembril ÜRO Peaassamblee võttis vasti lapse õiguste konventsiooni, mis valmis lastekaitseorganisatsioonide ja UNICEF'i aastatepikkuse koostöö tulemusena. Euroopa inimõiguste kaitse süsteem loodi Euroopa Nõukogu poolt. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ehk Euroopa inimõiguste konventsioonist(EIÕK). Kirjutati alla 1950 ning jõustus 1953. Euroopa Sotsiaalharta kirjutati alla 1961. ja jõustus 1996. aastal. Sotsiaal- ja majanduslike õiguste valdkond. Eesmärkideks sisepoliitika kujundamine Euroopas, põhiliste sotsiaalsete õiguste kaitse(õigus tööle, töötingimistele, tervise kaitsele, sotsiaalkindlustusele). Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise konventsioon loodi 1987
Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 RIIGIKOHTUNIKE VILLU KÕVE, PEETER JEROFEJEVI JA HENN JÕKSI ERIARVAMUS ÜLDKOGU OTSUSELE9 Riigikohtunikud Villu Kõve, Peeter Jerofejev ja Henn Jõks ei nõustu maakohtu arvamusega sellest, et KarS § 872 lg 2 on otsuses toodud põhjusel põhiseadusega vastuolus ja tuleb tunnistada kehtetuks. PS § 20 lg 1 tagab igaühele põhiõiguse vabadusele. Sama tuleneb ka EIÕK art 5 lg 1 esimesest lausest. Karistusjärgne kinnipidamine on KarS § 87 2 lg 1 järgi mittekaristuslik mõjutusvahend, mille peamine eesmärk on takistada uute kuritegude toimepanemist teise isiku füüsilist, psüühilist või seksuaalset puutumatust raskelt ohustanud või kahjustanud kuriteos süüdi mõistetu poolt, kell puhul on alust arvata, et ta võib vabaduses viibides panna toime uusi samalaadseid kuritegusid. Sellel on preventiivne eesmärk teiste isikute kaitseks
Sellesse lahtrisse kuulub Saksamaa nn solange- doktriin. Saksa Liidukonstitutsioonikohus märkis 1986. aastal, et ei kasuta oma pädevust kontrollida ühenduse teisese õiguse põhiseaduslikkust niikaua (solange), kuni Euroopa Ühendus ja eeskätt EK tagavad põhiõiguste sellise kaitse, mis on samaväärne Saksamaa põhiseaduses sätestatud kaitsega.*9 Samamoodi on Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) käsitanud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) ning Euroopa Liidu õiguse vahekorda. Konventsiooniga liitunud riikide õigusaktid, mis piirduvad Euroopa Liidu meetmete ülevõtmisega riigisisesesse õiguskorda – nn seotud sätted – on EIK kontrolli suhtes puutumatud juhul, kui Euroopa Liidu õiguskord pakub konventsiooniga samaväärset kaitset.*10 EIK sõnul on riigi käitumine, mis tuleneb mõne organisatsiooni liikmesusega seotud kohustustest, „põhjendatud juhul, kui asjassepuutuva organisatsiooni kohta arvatakse, et see
teisitimõtelejate arvamust maha suruda. Sõnavabadus on demokraatia vältimatu eeldus. Lisaks demokraatlikule komponendile on sõnavabadusel ka eneseteostuslik külg- eneseväljendamine on üks võimalus ennast teostada. Kunstiline eneseväljendamine on kaitstud nii § 38 ,,Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad" kui ka § 45 alusel. 1 Eesti Vabariigi põhiseadus. 2 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvenstioon. RTII, 01.04.1996, 11/12, 34 3 EIÕK 3 Sõnavabaduse viis, sihtgrupp ja kanal4 Väljendusviisi, eesmärki ja olemust arvestades võib vahet teha: a) poliitilisel, b) ärilisel; c) teaduslikul ja d) kunstilisel eneseväljendusel. Lähtuvalt sihtgrupist või auditooriumist, kellele eneseväljendus on suunatud, võib eristada: a) alaealisi, b) täiskasvanuid, c) konkreetset sihtgruppi või d) laia publikut.
kaitseõigusest. Igaühel on samuti õigus ise otsustada oma seksuaalelu üle. Homoseksuaalseid isikuid ei tohi karistada, vastasel juhul on tegemist diskrimineerimisega. Isikutel on õigus otsustada järglaste saamise üle, riik ei tohi takistada laste saamist ja ka nendest loobumist. PS § 26 kaitse laieneb nii Eesti kodanikule kui ka Eestis viibivale välisriigi kodanikule ja kodakondsuseta isikule (PS § 9). EIÕK artikkel 8: “igaühel on õigus sellele, et riik austaks tema era- ja perekonnaelu.” Igaühel on õigus elada omaette, ilma avaliku tähelepanuta ning võimalused luua ja arendada omal soovil suhteid teiste inimestega. EIK praktika on eraelu kaitsealasse arvanud füüsilise ja vaimse puutumatuse, soolise identifitseerimise, nime ja soolise sättumuse, seksuaalelu, õiguse identiteedile ja isiksuse arengule ning õiguse luua ja arendada suhteid teiste inimeste ja välismaailmaga.
asjaga haakuvad. Annab kohtule ette raamistiku, mida protsessis nägema hakatakse, milleks tunnistajad jne. - Süüdistatava seisukoht kas süüdistus on arusaadav, kas tunnistab end süüdi. - Kaitsja avakõne tõendid ei pea paika, sest isik pole tegu toime pannud. - Süüdistuse tõendite uurimine prokurör toob tõendid. EIÕK art 6. - Kaitse tõendite uurimine kaitsja toob tõendid. Esmas- ja teisesküsitlus tõenite uurimisel. - Vastutõendamine kui prokurör ei suutnud kaitse tõendeid ette näha, küsib vaheaega, et uurida. - Prokuröri süüdistuskõne süüdistus- ja kaitsekõne on nn kohtuvaidlus. - Kaitsja lõpukõne. - (Repliigid) nii kaua kuni kohtunikule aitab. - Süüdistatava viimane sõna süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda
milliseid tõendeid esitama hakatakse, kuidas need asjaga haakuvad. Annab kohtule ette raamistiku, mida protsessis nägema hakatakse, milleks tunnistajad jne. - Süüdistatava seisukoht – kas süüdistus on arusaadav, kas tunnistab end süüdi. - Kaitsja avakõne – tõendid ei pea paika, sest isik pole tegu toime pannud. - Süüdistuse tõendite uurimine – prokurör toob tõendid. EIÕK art 6. - Kaitse tõendite uurimine – kaitsja toob tõendid. Esmas- ja teisesküsitlus tõenite uurimisel. - Vastutõendamine – kui prokurör ei suutnud kaitse tõendeid ette näha, küsib vaheaega, et uurida. - Prokuröri süüdistuskõne – süüdistus- ja kaitsekõne on nn kohtuvaidlus. - Kaitsja lõpukõne. - (Repliigid) – nii kaua kuni kohtunikule aitab.
26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Põhiseaduse paragrahvi 26 sõnastamisel on selgeks eeskujuks olnud EIÕK art 8. EIÕK art 8 esimese lõike kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust. Isikliku ja perekonnaelu, samuti korteripuutumatuse, kirjavahetuse saladuse, au ja reputatsiooni kaitse, on sätestatud ka kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 17. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on perekonna- ja eraelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine ette nähtud art-s 7. Isikuandmete kaitsele
punktides 16 on sätestatud ammendava loeteluna need juhtumid, millal võib võtta isikult vabaduse. Põhiseaduse kommentaaris on väga selgelt põhjendatud, mida tähendab kõnealuse loetelu ammendavus. ,,Ammendavusest järeldub, et võimudel puudub igasugune voli kehtestada ise lisaaluseid vabaduse võtmisel või neid aluseid omatahtsi muuta. Teisisõnu, vabaduse võtmine saab toimuda ainult PS §-s 20 esitatud aluste (erandite) esinemisel. Tulenevalt PS ja EIÕK tekstide kokkulangevusest ning EIÕK asendist Eesti õigus- süsteemis, tuleb PS ja KrMS vastavate sätete sisustamisel arvestada EIÕK doktriini ja EIK praktikat." *49 Seega on põhiseaduses sätestatud väga täpselt need juhtumid, millal riik tohib inimeselt vabaduse võtta. Vaadates nüüd karistusjärgse kinnipidamise vastavust põhiseaduse § 20 punktidele 1-6, ilmneb, et see meede ei vasta täpselt mitte ühelegi neist punktidest
10 Keskkonnaalased õigused Materjal: Loeng, Õpik lk 148 161, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel), Relve, K. (2004). Füüsiliste isikute subjektiivne avalik õigus ja põhjendatud huvi keskkonnaasjades. Juridica, 1, 20 - 31. Relve, K. (2009). Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 - kas alus piiramatuks actio popularis'eks? Juridica, I, 19 - 27. EIÕK on leidnud hulgaliselt seoseid klassikaliste inimõiguste (kodaniku- ning poliitiliste õiguste) ning keskkon- naseisundi vahel: Õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele * Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust. (art 8(1)) Õiguse elule Õigus oma omandit segamatult kasutada Subjektiivsed õigused seoses keskkonnaga, mis tulenevad Eesti põhiseadusest:
I Mõiste Kohtusüsteemi sõltumatus: kohtunik saaks lahendada konkreetset vaidlust erapooletult.-> Kohtu sõltumatus.- > Kohtuniku sõltumatus: I ja II võimaldavad III sõltumatust. Sõltumatus: vaba igasugustest välistest mõjudest, allutatud ainult oma südametunnistusele. Erapooletu tähendab, et kohtunik pole kummagi protsessipoolega seotud. II Sõltumatuse tagatised PS: §146 l2, §147. §147 lg4 (14.04.09 3-3-1-59-07). KS: §§2, 49. Rahvusvaheline õigus: hard (EIÕK artikkel 6 lg1; EL Põ Harta artikkel 47 lg2 l1) ja soft (IÕ Ülddeklaratsioon, Kohtuõiguste Põhiprintsiibid, Euroopa Harta Kohtute seaduse kohta) law. III Probleemid KS §§11, 19, 23 kohtuniku arvu ja jagunemise kohtute vahel määrab justiitsminister. Sellest tulenevalt võib ta kohtunikke vähendada ja kohtumaja sulgeda. Koosmõjus §99 lg1 p-ga5. kohtunikke pidi tagandatama ainult seaduse alusel, kuid erandina teeb seda justiitsminister?! §46 Põhiseaduslikkuse järelevalve
Võõrvõimu vastu võitlemine tuleneb ka Iraagi sõjast. Lisaks ei käsitleta vabadusvõitlejat terroristina. · Araabia riikide siseriiklik õigus ei vasta tihti rahvusvaheliste lepingunõuetele. · Lisaks teevad Araabia riigid palju reservatsioone (nt ICESCR, ICCPR), mis kajastuvad ka selles hartas. 5. Inimõigused Euroopa tasandil Euroopa süsteem · Inimõiguste süsteem põhineb ,,Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonil" (EIÕK) (1950) ja selle lisaprotokollidel. · Selle eesmärk on tõhusalt ja sisuliselt kaitsta igaühe inimõigusi ja põhivabadusi ning hoida ja arendada demokraatliku ühiskonna ideaale ja väärtusi. Eesmärk just kaitsta, pole tegu deklaratsiooniga, nagu nt Araabia harta. · Konventsiooni eristab teistest sarnastest instrumentidest range juriidiline iseloom ning selge ja efektiivne järelevalvemehhanism.
kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses o mis on põhjendatud ja vajalik ulatus? (varem oli 5% hagihinnast, aga see on ebamõistlikult väike) o RKh kriminaalkolleegiumi praktika (koos EIÕK praktikaga) määrab mh, kui keerukas on asi, milline on vastaspoole tegevus, kellest või millest on tingitud istungite arv ja keskmine turuhind TsMS § 175 lg 3 valitsus kehtestab piirmäärad 66. Kohus vabastas kostja oma advokaadile tasu maksmisest, kuna kohus leidis, et advokaat põhjustas kostja kohtukulude suurenemise kohtusse mitteilmumise tõttu. Kas kohus tegi õigesti?
iõ-te ülddeklarats kodaniku- ja pol õigusi. Riigid peavad iga 5 aa järel esit aruande inimõ- te komiteele (jvorgan).). Regionaalsed: Euroopa kaitsesüst, eriti Eu Nõukogu süst; OSCE; EL. Aafrika, A Ühtsuse O raames. Ameerika ARO raames. Araabia, Araabiamaade Liiga raames. o Eu kaitsesüst: Eu Nõukogu: 1949 EN statuut; 1950 E iõ-te ja põhivabaduste konvents; 1961 E Sotsiaalharta. Organiks EIÕK EL: üksikud sätted tagavad, iõ-d tagaplaanil. Euroopa Kohus: iõ-te austam kaitstud üldpm. Arend välja pm-d EL-s EL instituts: avaldused ja deklarats puutuvalt iõ-te kaitsesse. Eu Julgeoleku- ja Koostööorg: iõ-te ja põhivabaduste austamine ja koostöö. o Aafrika: 1963 AÜO põhikiri; 1981 A inim- ja rahvaste õiguste harta (+
sellise 6 Page 7 of 24 (3) Advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad on puutumatud. Kooskõlas EIÕK art 6 lg l teise lausega võib kõnealust sätet käsitada ka: (4) Advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga · menetlusosaliste subjektiivse õigusena avalikule kohtumenetlusele, ega kliendi kohtuasjaga. · aga ka mis tahes teise kohtumenetluse subjektiks mitteoleva isiku põhiõigusena
- kui seda nõuavad alaealise, (5) Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, - kannatanu või abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. - õigusemõistmise huvid. [RT I 2002, 56, 350 - jõust. 1. 09. 2002] Kooskõlas EIÕK art 6 lg l teise lausega võib kõnealust sätet käsitada ka: Menetluslikult on võimalik eristada: menetlusosaliste subjektiivse õigusena avalikule kohtumenetlusele, 1) kohtuasjas terviklahendi saavutamisele suunatud kohtuistungit; aga ka mis tahes teise kohtumenetluse subjektiks mitteoleva isiku põhiõigusena 2) sellist kohtuistungist, mille raames lahendatakse kas:
Nukleaarpere (väike perekond) leibkond, mille moodustab abielupaar (registreeritud või vabaabielus) koos lihaste või lapsendatud laste või lapsega, või üksikvanem koos lihaste või lapsendatud laste või lapsega. Suurpere Abielu, suguluse või hõimluse kaudu seotud isikud Mitme põlvkonnaga perekond Polügaamiline perekond ühel poolel on mitu samasugust partnerit/abikaasat. Perekonnaelu kaitse EIÕK art 8: Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. Kaitseala ei ole seotud suhetega, mis põhinevad abielul. Hõlmatud on ka mehe ja naise ametlikult registreerimata kooselu (de facto perekond), kui sellisest kooselust sünnib laps, siis kaasneb sünniga ipso iure perekonnaelu, mida ei muuda automaatselt ka vanemate hilisem lahkuminek (Brückner FPR 2005, 200; EIK 26-05-1994 - 16/1993/411/490).
Üldine ühinemisõigus, RKPJKo 19.05.1996.a. otsus (nii juriidilise isiku kui mittejuriidilise isiku staatusega ühingud) Juriidilise isiku subjektsuse põhiseaduslik alus, vt PS § 9: kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel on põhiõigusvõime ehk võime olla põhiõiguste kandjaks. Ettevõtlusvabadus PS § 31 Ühinemisvabadus mittetulunduslike eesmärkidel PS § 48, EIÕK art 11 Ühinguõiguse seos teiste õigusvaldkondadega Kaubandusõigus Ühinguõigust ei saa samastada ega vastandada kaubandusõiguse ehk äriõigusega. Kaubandusõiguse mõiste on laiem, hõlmates lisaks ühingutest kaupmeestele ka kaubanduslikke toiminguid (tehinguid) ja objekte (veksel, tsekk jms). Kaubandus ja ühinguõigus kuuluvad küll eraõiguse alla, kuid sisaldavad ka avaliku õiguse norme. Kaubandusõiguse seoste kohta tsiviilõigusega on kaks teooriat:
· Efektiivsus menetlus on ökonoomsed, hoiame kulusid kokku ja oleme seisukohal, et see on hea KONFORMSED TÕLGENDAMISED · Põhiseadusega konformne tõlgendamine süstemaatilibne tõlgendamine, tõlgendatakse põhiseadusest alamat akti. Kui üks on põhiseadusega kosskõlas ja teine vastuolus, siis tõlgendatakse põhiseadusega kooskõlas olevat. · Euroopa inimõiguste konventsiooniga (EIÕK) konformne ühel juhul võib minna vastuollu konventsiooniga, kuid teisel juhul peab arvestama Euroopa inimõiguste kohuse tõlgendust konventsioonil, arvestada tema öeldut. · Euroopa Liidu õiguse konformne tõlgendus EL kohus nõuab, et siseriiklik norm jääb kohaldamata, oleks hoopis mõistlik kohaldada põhiseadust ELi õigusega konformselt, andes märku seadusandjale, kust tuleks põhiseadust muuta. Põhiseaduse tõlgendamata
Seepeale saadab A ringkonnakohtule 28. jaanuaril 2009 kirja, milles leiab, et ei pea täitma ,,mingite kohtuametnike" nõudmisi ja suhtleb ainult kohtunikuga. Lisaks leiab ta, et seaduse järgi ei pea ta maksma kõrgemat riigilõivu, kui selle määr tõuseb vaidluse ajal, pealegi algas apellatsioonitähtaeg ajal, mil kehtis veel madalam riigilõivumäär. Kui kohus siiski teisiti arvab, on seadus vastuolus põhiseaduse ja EIÕK-ga ning tuleks kohaldamata jätta. Ringkonnakohtu kohtunik teeb seepeale määruse ja tagastab apellatsioonkaebuse. A esitab seepeale ringkonnakohtule taotluse raha maksmise tähtaja pikendamiseks. Kuidas pidanuks ringkonnakohus toimima? §147 lõike 3 kohaselt jäeti läbivaatamata Variant II: Kas midagi muutuks, kui samal ajal oleks Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses lahendamisel taotlus suurenenud riigilõivu põhiseaduse vastaseks
arenenud kohtuteenuste kasutajate huvidega täielikuma arvestamise suunas. Praktikud on juhtinud tähelepanu viisidele, kuidas vastata üldsuse ootustele nii, et kõigil, kes õiguskaitset taotlevad oleks mitte ainult lihtsam viis ligipääs kohtutele, vaid et ka rakendatavad menetlused oleksid suurema efektiivsusega ja et juba langetatud otsuste täitmise suhtes oleksid usaldusväärsemad garantiid. Sellise arengu oluliseks tõukejõuks on Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIÕK), mille sätete tõlgendamise ja kohaldamise küsimustes konsulteeritakse Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. EIÕK artikkel 6 on erinevate Euroopa riikidele ühine menetlusõiguslik allikas ning see on andnud elu üldpõhimõtetele, mis on rikkalike ja mitmekesiste siseriiklike süsteemide kõrval ja nende üleselt on mõeldud tagama õigust kohtusse pöörduda, õigust saada lahend mõistliku aja jooksul, asja õiglase arutamise ja
näitelKursuse materjal Pingete lahendamise kontekstis kipub reeglina kehtima põhimõte, et mida detailsemalt on õigused ja kohustused kehtestatud põhiseaduse tasandil, seda enam tuleks teda muuta ja seda paindlikum peaks olema tema muutmise mehhanism ning vastupidi. . Ei ole mingi saladus, et Eesti põhiseaduse loojad üritasid ka ennetada tulevikukonflikte kaasates muuhulgas suurel hulgal rahvusvahelist ekspertiisi (nt on meie põhiõiguste kataloog hämmastavalt sarnane EIÕK-le, teadlikult) ning põhiseaduse sisu on üsna kaasaegne ja piisavalt sõbralikes suhetes rahvusvahelisega (nagu üks põhiseadus olla saab). Euroopa Liiduga liitumise tulemusel inkorporeeriti Eesti õiguskorda ja normihierarhiasse ka Euroopa Liidu õigus, mis paigutus ülimuslikuna õigusaktide hierarhiasse. Praktilises plaanis on pingete ohjamiseks ka selged mehhanismid ja võib isegi öelda, et üksteist peegeldavad
Koodeks määrab ära iga tema reguleeritud toetuse suhtes minimaalsed proportsioonid elanikkonnast, mis peavad olema hõlmatud vastavate riskide kaitsemehhanismidega, ning samuti tagatavate toetuste miinimummäärad. Euroopa sotsiaalharta on oma olemusel tihedalt seotud majandus- sotsiaal- ja kultuurialaste õiguste paktiga, samuti inimõiguste ülddeklaratsiooni teatud artiklitega. Euroopa tasandil tuleb Euroopa sotsiaalhartat käsitleda kui Euroopa inimõiguse konventsiooni teist osa. EIÕK reglementeeriv valdavalt inimese poliitilised õigused, samal ajal kui sotsiaalharta sisaldab endas sotsiaalseid õigusi, nt õigus tööle, õigus organiseeruda, õigus kutseõppele, õigus sotsiaalkindlustusele jne. 4.4. Euroopa Liidu normid sotsiaalkindlustuse alal. Sotsiaalhoolduse aspektist lähtuvalt on olulised Euroopa sotsiaalharta järgmised artiklid: 1) art 1 millest deklareeritakse igaühe õigust niisugusele tööle ja tööga
Tallinn: Juura 2004, lk 70-71.) Normatiivseteks allikateks on samuti välislepingud (Välislepingute kohaldamise kohta Vt A. Albi. Rahvusvaheliste lepingute iserealiseeruv olemus ja otsekohaldatavus. - Juridica 1998/1, lk 37-40; P. Pikamäe. Rahvusvaheliste lepingute rakendamisest Eesti õigussüsteemis. Juridica 1995/8, lk 343-344; T. Sillaste. Rahvusvaheliste inimõigusnormide rakendatavusest Eesti õigussüsteemis. Juridica 1993/1, lk 13; R. Maruste. EIÕK staatus eesti õigussüsteemis. Juridica 1996/9, lk 474-478.), seadusest alamalseisvad õigusaktid ning halduse üldaktid. (lk 463.) Kuivõrd põhiseaduse vahetut kohaldatavust tsiviilõiguses peetakse vajalikuks eitada (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 464.), siis omistatakse põhiseadusele tsiviilõiguse allikana alusnormi tähendus ning põhiseaduse
annaabi.ee 
