Notari eetika Juhendaja : PhD õigusteadus Age Värv Autor: Anastasia Anisimova Tallinn 2018 Eetika · Eetika on moraali ja kombluse teadus. · Moraal - avaliku teadvuse vorm, milles peegeldavad ideed, ettekujutused, printsiibid ja inimeste käitumise reeglid. · Kutse-eetika - kindla sotsiaalse grupi käitumise kogum. Ladina notariaadi käsud · Austa oma ministeeriumi; · Nõutle auga; · Hoidu, isegi kui vähim kahtlus teeb ebaselgeks · Juhindu õiglusega; sinu tegevusi; · Tegutse ettevaatlikult; · Piirdu seadusega; · Anna au tõele; · Tööta väärikusega; · Pea meeles,et sinu kutsumus · Uuri himuga; seisneb selles, et poleks inimeste vahelisi vaidlusi; Põhilised notarite eetilised reeglid · Seaduslikku põhimõtte (§1, §2 lg 2) · Abi põhimõtte ja nõustamiskohustus (§8 ja Nõusta...
1. Millised olid Prantsusmaa-Saksa sõja põhjused ja tulemused? Põhjused: 1.Prantsusmaa tahtis takistada Saksamaa loomist. Tulemused: 1.Prantsusmaa sai lüüa, kuna Prantsuse armee oli halvesti valmistunud. 2. Mis iseloomustasid Inglismaa ja Prantsusmaa majandust? Prantsusmaa majanduse põhisuund oli põllumajandus. Kuid maailmaturu ja tarbimistavade muutused tõid kaasa põllumajanduseharude kiratsemise. Ei vajatud enam Prantsusmaa häid veine. Pr. Tööstus ei suutnud enam sammu pidada teiste Euroopade riikidega ja USAga. 20 sajandi alguseks oli Pr langenud neljandaks tööstusmaaks maailmas. Inglismaa oli 19.saj juhtiv tööstus-, rahandus-, ja kaubanduskeskus maalmas. 19 sajandil lõpuaastatel Inglismaa juhtpositsioon maailmas muutus, kuna USA ja Saksamaa arengutemp oli kiirem. 20 sajandi alguseks oli Inglismaa langenud tähtsuselt kolman...
Inimõigused Urmas Kukk 03.10.2009 Tsiviil- ja poliitilised õigused Õigus era- ja perkonnaelu kaitsele EIÕK art 8 – igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. IÜD art 12 PS §§ 26, 27, 33 ja 43 2 Tsiviil- ja poliitilised õigused Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus EIÕK art 9 – õigus: - muuta oma usku või veendumusi; - kuulutada vabalt oma usku või veendumusi. IÜD art 18 PS §§ 40 ja 42 3 Tsiviil- ja poliitilised õigused Sõnavabadus EIÕK art 10 – vabadus oma arvamusele ja vabadus saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. IÜD art 19 PS §§ 44 - 42 4 Tsiviil- ja poliitilised õigused Sõnavabadus Kaasneva kohustuse ja vastutuse võib seostada reeglite, tingimuste, piirangute ja karistu...
EKSAM I Grupp küsimusi 1.Seaduslikkuse printsiip - Tähendab seda, et õiguskaitse asutuste ülesehitus ja tegevus peab toimuma seaduses ettenähtud korras. 2.Ökonoomsuse printsiip- õiguskaitseasutuste poolt tegevuseks tehtud kulutused peavad olema vastavuses saadud tulemustega. 3.Moraalse kahju vältimise printsiip- kedagi ei tohi süüdi mõista kui ta on süütu ehk õiguskaitseorganite tegevus peab üksnes ja ainult tagama tegelike ja tõeliste süüdlaste väljaselgitamise ja süüdimõistmise. 4.Avalikkuse printsiip- kogu õiguskaitseorganite tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Aga see ei tähenda, et nt kõik linnaelanikud peavad olema kaasatud, isiku selja taga võib vaid seaduses sätestatud toiminguid teha. Kohtumõistmine peab toimuma absoluutselt, eranditeta , avalikult. 5.Poolte võrdsuse printsiip-õiguskaitseorgan kui menetleb mind, siis minul on ka omad õigused, kaitsta ennast, anda se...
Maksundus T 3(loenguk. 2, 19) Nimi _______________________ Rühm_______________________ Kuup._______________________ 1. Maksukohuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitmise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõu valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamine 3. kui maksukohuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohusla...
Kordamine 1. EV 1920-1940 sisepoliitika ? Demokraatlik Eesti 1918 1934 : - Seaduslik võim : Riigikogu - Valitsuse tegevust juhtis Riigivanem ( president + peaminister ) - Koalitsioonivalitused - Mitmeparteisüsteem - 12.märts 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde Autoritaarne Eesti 1935 1940 : - Riigikogu saadeti laiali - Erakondade tegevus lõpetati ja loodi riiklik ainupartei Isamaaliit - Ajakirjandus allutati järelvalvele - Olulisematele asutustele kehtestati range kontroll - Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena 2. EV 1920 1940 välispoliitika ? - Suurim ohuallikas (1920) oli Venemaa - Osaleti Rahvaste liidu töös (püüti osaleda loodava kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises) - Rahvaste liiduga tehti tihedat koostööd - Tehti 4 suurem...
ESSEE HEA HALDUSE TAVA RAKENDAMINE- MÜÜT VÕI TEGELIKKUS Eestis räägitakse heast haldusest eelkõige seaduslikkuse või eetika kontekstis. Hea halduse mõistet kasutatakse vähe, kuigi paljud Euroopa ombudsmani koodeksis leiduvad põhimõtted on Eesti õiguskorras kajastatud seadustes. Hea halduse tava peamiseks väljundiks on kvaliteetne teenus, mis on loodud kliendi ehk kodaniku ning riigi aktiivse dialoogi tulemusena. Antud teenus peab vastama nii kodaniku kui ka riigi ootustele ja nõudmistele, sest siis on avalik haldus efektiivne. Mina lähenen hea halduse tava rakendamise sõlmküsimustele läbi kahe poole: üheks pooleks on kodanik ehk võlgnik ning teiseks pooleks avalik-õiguslikku ametit pidav kohtutäitur. Kas ja kuidas hea halduse tava eeskiri realiseerub selles suhtes? Eelmisel nädalal leidis ajalehes Postimees kajastamist artikkel ,,Kohtutäitur sõidab võlgnikust üle tundeta nagu ...
Maksunduse KT nr 2 1. Maksukohustuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitimise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõude valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohustuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamisel 3. kui maksukohustuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohustuslane ei aita menetlusele kaasa 4. Maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused ja nõuded on 1. trahvid ja viivised 2. asendustäitmise kulud 3. enammakse tagasisaamise õigus 4. maksu kinnipidamiskohustus 5. maksuvõla ajatamise nõue ...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Ärieetika Magnus Kolk EV - 1 Kursus Päevane EETILISE PROBLEEMI ANALÜÜS EETILISE PROBLEEMI ANALÜÜS Tallinn 2012 1 JUHTUMI KIRJELDUS Juhtumi toob avalikkuse ette riigiasutuse V juht, kes väidab, et asutuse M juht on korduvalt ühildanud välislähetuse puhkusega ning peab seda ebaeetiliseks. Organisatsiooni M juht ei ole juhtunus kahetsust avaldanud, samuti pole sekkunud ministeerium. Asutuse V juht peab õigeks asutuse M juhi tagasiastumist kõnealuse juhtumi tõttu. PROBLEEMID JA FAKTID Põhiprobleemiks on riikliku asutuse juhi puhkuse ühildamine komandeeringu ehk lähetusega. Veel seisneb probleem selles, et siiani (juhtumi avalikustamiseni) pole ministeerium juhtumiga seoses algatanud juurdlust ega ka huvi tundund. FAKTID, MIS...
EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEM PRINTSIIBID Jaanus Konsa TMK 2011 1. Legaalsuse printsiip PS § 3 lg 1 Moodustamine, ülesehitus, toimimine Kõrgeim printsiipide hierarhias 2. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal Tegevuskulud ja menetlusosaliste kulud HMS-i ökonoomsuse põhimõte 3. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine Eesmärk panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist Mat. kahju füüs. ja jur isikud Mor. kahju ennekõike füüs. isikud Mor kahju kannatused, hingelised üleelamised Mor kahju ei pea alati rahas hüvitama kohtu poolt fakti tuvastamine 4. Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo põhimõte) Krim men ...
,, II MAAILMASÕDA" 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks · Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama sõjaväge · Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi maailmas 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 · Versailles'i süsteemi tühistamine · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Hakati uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Astus välja Rahvasteliidust · Loobus Locarno lepingu täitmisest · Andis märku, et hakkab revideerima Euroopa riikide piire 3. Miks võib väita, et II maailmasõja päästis valla MRP leping? Kuna paktil oli salajane lisaprotokoll, mille kohaselt olid diktaatorid Ida-Euroopa ära jaganud ning hiljem müüs Saksamaa Leedu NSV Liidule, sellega võis alata teine maailmasõda 4. Mida sisaldas ...
„ II MAAILMASÕDA“ Atlandi hartas lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse. 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? sõjaväge 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor’ Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi ...
II maailmasõda II maailmasõda algas 1.september 1939 kuni 2.septemberini 1942. Lühidalt II maailmasõjast · II maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. II maailmasõja algus · Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe n...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Helen Rohtla SR083 SÕNAVABADUS Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 Sõnavabaduse viis, sihtgrupp ja kanal............................................................................................. 4 Sõnavabaduse tähendus................................................................................................................... 4 Sõnavabaduse piirangute lubatavus.................................................................................................9 Piirangu aeg.................................................................
EVÕ 1) Legaalsuse printsiip - Eestis kehtib seega demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3) 2) Ökonoomsuse printsiip - Kulutuste ja tulemuste tasakaal, Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. 3) Kahju vältimise printsiip - PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. 4) Avalikkuse printsiip - PS § 24- kohtuistungid on avalikud. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinnis...
1. Avaliku halduse mõiste, liigid ja näited avaliku halduse ülesannetest Mõiste riigivõimule pandud haldusülesannete täitmine.Täidesaatev tegevus, mis on avaliku võimu üks põhifunktsioone. / Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Liigid- Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Ülesanded avaliku korra ja julgeoleku kaitse - üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine. - ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine - avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine - haldusvõime korralduslik tagamine - haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskon...
Rakvere Gümnaasium Aine: Organisatsioonikäitumine Eksam 17.mai (2 tundi) Klass: 11 (majandus) Eksamineerija : õp Arno Kaseniit Eksam koosneb kolmest osast: I mõisted , II olemus ja tunnused, III arutlus Eksamiks kordamise teemad/märksõnad/küsimused 1. **Organisatsioonikäitumise mõiste. 2. Organisatsiooni kui süsteem ja selle allsüsteemid. 3. Organisatsiooni liikmed kui sotsiaalne allsüsteem. 4. Organisatsiooni struktuur kui juhtiv allsüsteem. 5. Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem. Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13. Organisatsio...
Lühiuurimus Argentiina Koostasid: Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................lk.1 2. Iseseisva riigi rajamine.....................................lk.2 3. Lühiajalugu.......................................................lk.3 4. Haridus..............................................................lk.4 5. Sisepoliitika ja majanduse areng 19. sajandil...lk.5 6. Majandus...........................................................lk.6 7. Välispoliitika.....................................................lk.7 8. Argentiina sõjad................................................lk.8 9. Kokkuvõte.........................................................lk.9 Sissejuhatus Argentiina on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Argentiina peamised tuluallikad on...
1.Inglise-Saksa mereväeleping 18 juuni 1935. Leping, mis tühistas senised Saksamaa laevastikku piiranud piirangud ning Saksamaa sai sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö ,,otsa lahti". Briand-Kelloggi pakt 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama. Selle elluviimist alustati 1938 Austria okupeerimisega (ansluss), seejärel okupeeriti Sudeedimaa ja siis juba kogu Tsehhoslovakkia. 3.29. septembril 1938. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Sisuks oli kogu Tsehhoslovakkia...
Rootsi Kuningriik Referaat Koostas: x 9. klass X Põhikool 2010 Sissejuhatus Antud referaadis kirjutasin Rootsi Kuningriigist. Infot sain nii internetist kui ka paari tuttava käest, kes seal maal elavad. Valisin just selle maa, sest Rootsi on päris tihedalt olnud seotud Eestiga ja ka sellepärast, et mu tulevane gümnaasium käsitleb seda maad väga palju. Referaadis on kirjutatud natuke ajaloost, riigikorrast, loodusest, aga ka eluolust ja Rootsi- Eesti sidemest. Üldiseloomustus Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare ...
Sulg 6. Dets. 1917 Saame saab iseseisvaks. 24. Veebr. 1918 Eesti saab iseseivaks. 28. Nov. 1918 Eestis algab Vabadussõda. Soome aitab Eestit võitluses bolsevistliku Venemaa vastu laenates 20 milhonit ning 10 00 vintpüssi ja 20- 25 suurtükki ningi 2500 vabatahtliku. Inglise laevastik saabus 12 detsembril tallinna Inglased hõivavad 1918 jõulu ajal 2 vene hävitajat. Need antakse üle eestlastele. Laevad saavad uued nimed Lennuk ja Wambola . Punalaevastik suruti baasidesse ja ei omanud eriti tähtust enam. 30. Dets. 1918 Jõuab eestlastele appi 1157 soome vabatahtlikku Kolonelleitnant Martin Ekströmi juhtimisel. 7. Jaan. 1919 Eestlasest koloneli Hans Kalmu rügemendis ''Põhjan Pojat'' jõuab Eestisse 2014 soome vabatahtlikku. Legendaarne Rootsi kapten Einar Lundborg ehitas ise soomusauto. 3700 soomalse kõrval osaleb Vabadussõjas 200 rootsi, 200 taani, 750 baltisaksa vabatahtlikku ning 9800 lätlast ja 6000 vene valgekaartlast . Vabadussõja lõpul...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tallinna Kolledž ÕIGUS JA ÕIGLUS Referaat Õppeaine: Õiguse alused Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1.Õigus..............................................................................................................
Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena · Läksid pankrotti paljud t...
1. Psühholoogilises eksperimendis on nendeks muutujateks, millega eksperimentaator hüpoteesi kontrollimiseks sihipäraselt manipuleerib (a) vahemuutujad (b) sõltuvad muutujad (c) varjatud muutujad (d) sõltumatud muutujad 2. Teaduslik psühholoogia on oma põhisisult ja meetodite eripäralt (a) humanitaarteadus (b) loodusteadus (c) kombinatsioon täppis- ja kliinilistest teadustest (d) kombinatsioon sotsiaal-, loodus- ja humanitaarteadustest 3. Juristid saavad kõige rohkem usaldusväärseid andmeid ja teadmisi psühholoogia osas (a) Gestaltteraapiast (b) frenoloogiast füsiognoomiast (c) psühhofüsioloogiast ja kognitiivpsühholoogiast (d) psühhoanalüüsist ja humanistlikust psühholoogiast 4. Kriminaalse käitumise kujunemisel on tegemist eelkõige (a) instinktiivse õppimisega (b) tingitud ...
1 Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.. Enamik Euroopa riike ja USA tu...
Õiguskaitseasutuste süsteem Professor Jaan Ginter Näituse 20-214 E-mail: [email protected] NB! Seminarist puududes: kirjutada vähemalt kolme A4 leheküljepikkune essee. Kevadel arvestus: essee – vastus kolmele küsimusele vähemalt üks A4. Kasutatavad materjalid: Loengute materjalid EV PS Kohtute seadus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Prokuratuuriseadus Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustl...
Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene Maailmasõda Referaat Koostas: Kristin Klass: Juhendaja: Pärnu 2011 1.Esimese Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased olid veendunud, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: -Alahinnati ohtu. Suu...
Haldusõiguse vastused 1. SISSEJUHATUS AINESSE. Avalik haldus, selle mõiste. Avaliku halduse erinevad määratlused. Võimude lahususe mõiste. Avaliku halduse funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2. HALDUSÕIGUS. Haldusõiguse mõiste. Haldusõiguse allikad. Haldusõiguse süsteem: üldosa ja eriosa, nende koostisosad ja iseloomustus. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapo...
II MAAILMASÕDA 1. Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli? · I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) ei saanud mida tahtsid · Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid maailmarevolutsiooni plaan väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsut...
26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, r...
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sih...
ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn ...
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks parte...
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
MAKSUNDUSE LOENGUMATERJAL II OSA Koostas: VIKTOR ARHIPOV TALLINN 2014 1 MAKSUKORRALDUSE SEADUS Maksuõigus koosneb normidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalike maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. Maksuõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Tegemist on haldusõiguse ühe osaga. Seetõttu rakendatakse maksuõiguses kõiki haldusõiguse ja –menetluse üldpõhimõtteid. Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel on vaid abistav iseloom ja need kohustused peavad tagama rahaliste kohustuste õige suuruse kindlaksmääramise. Selle poolest sarnaneb maksuõigus võlaõigusega ning seetõttu võib maksuõiguse normide hulgast leida näiteks nõuete aegumist, tasaarvestusi, kohustuste ülemineku, solidaarse vastutuse jt. sätteid. Maksumenetlus algab enamikul juhtudel maksuhalduri algatusel ning lõpeb maksumaksjat koormava kohustusega. Maksumenetluses on korduvaid tüüpmene...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOON (WTO).....................................................3 1.1. WTO tegevusvaldkond haarab kolme lepinguga sätestatud reguleeringuid. 4 1.2. Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed.................................................4 1.3. Maailma Kaubandusorganisatsiooni struktuur..............................................4 1.4. WTO tegutsemispõhimõtted.........................................................................6 1.5. WTO funktsioonid......................................................................................... 6 1.6. WTO eesmärgid...............................................
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik aastatel 1918-1940 Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Nõo, 2011 Sisukord Sisepoliitika .............................................................................................................................. 3 Välispoliitika ............................................................................................................................. 4 Majandus .................................................................................................
EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus Artikkel 2 Igaühel peavad olema kõik selle deklaratsiooniga välja kuulutatud Artikkel 14. Diskrimineerimise keelamine õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, keelest, Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamine tagatakse ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL Artjom Novikov NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL Bakalaureusetöö Juhendaja professor Jaan Ginter 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Notariaadi üldiseloomustus............................................................................................... 5 1. Notariaadi ajalooline kujunemine...................................................................................... 5 1. 1 Notariaadi kujenemine Eestis........................................................................................ 6 1. 2 Notariaadi kujunemi...
DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõr...
Gümnaasium Juhan Julm „MUST PRINTS“ Iris Murdoch Referaat Juhendaja: õp. 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................1 Iris Jean Murdoch..........................................................................................................................2 Looming..........................................................................................................................................3 Must prints......................................................................................................................................5 Tegelastest......................................................................................................................................8 Mis rom...
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteadus TSIVIILKOHTUMENETLUS Referaat Koostaja: Mati Makkar HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 TSIVIILKOHTUMENETLUS Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üld ja eriosa piiritlemine tsiviilkohtumenetluse seadustikus..............................................4 TsMS 1; 2; 3 ja 4 osade loetelu...........................................................................................5 TsMS 5-15 osa nimeline loetelu..........................................................................................6 Tsiviilkohtumenetluse põhimütted, menetlusekonoomia...................................
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
Teine maailmasõda Koostas: Ergo Raig Klass: 9.a Kool: TKoG Juhendaja: Mart Kand Põhjused · On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weinmari vabariik ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. · Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide välj...
Riigiõigus 1) Eesti riigi järjepidevus: Eesti Vabariik ei ole oma eksistentsi isegi okupatsioonide perioodil minetanud. Riik kui selline on alati oma põhiseaduse järgi eksisteerinud. Peale okupeerimis ppaeaks taastama täies ulatuses õiguslik olukord, mis eksisteeris enne Eesti Vabariigi okupeerimist ENSV liidu poolt. Enamus väikeriike on tunnustanud Eesti taasiseseisvumist ning diplomaatilised suhted on taastatud, seega on tunnustatud Eesti riigi järjepidevust- de jure. 2) Riigi põhialused: Riigi elemendid on territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. Territoorium, on maa ala kus kehtib selle riigi võim. Eesti põhiseaduse kohaselt määratakse eesti mere ja õhupiir rahvusvaheliste konvensioonide alusel. Maismaa piir aga määratakse kindlaks Tartu rahulepingu ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Rahvas, see on kogu riigi alus. Rahvas kui riigivõimu kandja ja teostaja. Seoses a...
Kuressaare Ametikool Ärikorralduse osakond NORRA KULTUUR JA MAJANDUS Referaat Erle Jaaska Ä2 Kuressaare 2006 SISUKORD I KULTUUR..................................................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS..................................................................................................3 2. AJALOOLINE ISELOOMUSTUS.........................................................................4 3. ASUKOHT............................................................................................................6 4. KLIIMA................................................................................................................. 7 5. PINNAMOOD..........................................................
KORDAMISKÜSIMUSED RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS Individuaalne diskretsioon: haldusorgan asetatakse olukorda, kus ta peab ühest küljest arvestades seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min. viidata tuleb konkreetsele lõikele, mitte ainult paragrahvile. Sarnaneb grupi kaasusele. Mis Üldine diskretsioon: on ka võimalik, et kõrgemalseisev ametiasutus määrab halduseeskirjade kaudu tehti haldusakti menetlemises valesti? (30punkti) ...
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate...
Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................2 2. Mis on usuvabadus?....................................................................................................... 3 3. Usuvabadus seaduse silmis............................................................................................ 4 4. Usuvabadus Eestis..........................................................................................................7 5. Usuvabadus maailmas.................................................................................................. 18 6. Küsitlus klassis..............................................................................................................22 7. Kokkuvõte.....................................................................................................................23 8. Kasutatud kirjandus...
Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat USA, Pr & Ingl suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu keeldusid tunnustamast RL põhikirja 2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia,...
annaabi.ee 
