Loengu jätk – õppejõu jutt + teie head täiendused küsimuste esitamise ja oma mõtete jagamisega Loengu- ja lugemismaterjalid on moodles kättesaadavad Loengute teemad • Haldusõiguse mõiste ja ajalooline areng. EL haldusõigus • Haldusõiguse üld- ja eriosa. Haldusõiguse põhimõtted. • Haldusõiguse põhimõtted jätk. • Kaalutlusõigus. Määratlemata õigusmõisted. • Halduskorraldus: erinevad haldusekandjad, haldusorgan. • Halduse organisatsioonilised süsteemid. Haldusülesannete delegeerimine (halduskoostöö). • Haldustegevusvormid: haldusakt, määrus, haldusleping, toiming. • Haldusmenetlus I: menetlustähtajad, menetlusosalised, taotlus. Märgukiri, selgitustaotlus, teabenõue. • Haldusmenetlus I:menetlusõigused. • Haldusmenetlus I: haldusmenetluse läbiviimine jne. • Haldusakti vormistamine ja õiguspärasuse eeldused. • Haldusmenetlus II: haldusakti muutmine ja kehtetuks tunnistamine.
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull
subjektidega ( ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga). 18. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Sotsiaalseid norme võib liigitadaerinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotiaalset tähtsust etendavad moraalinormid, tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu ( ehk religioosed) normid, välise kultuuri ( ehk kombestiku) normid ning õigusnormid. a) Moraalinormid b) Tava c) Religioossed normid d) Välise kultuuri normid. 19. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? Õigusnormile on omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitumise reegel 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele 3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega.
20. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimsete käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) 21. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraalinormid, korporatiivsed normid, tava, traditsioonid, religioossed normid, valise kultuuri normid 12 22. Milline on õiguse ja moraali seos? Õigusnormid reguleerivad ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid (omand, ühiskondlik ja riiklik korraldus, avalik kord jne.) Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid).Kogu see
1. seminar I. Õigusemõistmine ja tsiviilkohtumenetlus II. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja olulised põhimõtted III. Üldised nõuded kohtule ja muud üldküsimused 1. A on ostnud endale B-lt kinnistu suvemajaga endise suvilakooperatiivi territooriumil metsa serval. Ainus juurdepääs avalikule teele on A-l üle C ja D kinnistute kulgeva teeraja. Esialgu saab A teed kasutada, kuid peatselt tekivad konfliktid naaber C-ga, kes heidab A-le ette, et viimase lapsed sõidavad tema kinnistul mopeediga ja lärmavad, samuti häirib C-d A-d nädalavahetusel külastavate isikute suur arv. C teeb A-le ettepaneku sõlmida kokkulepe, kus oleks täpselt reguleeritud, mis ajal ja milliste liiklusvahenditega võib juurdepääsuteed kasutada ning samuti nõuab C A-lt piisavat kompensatsiooni juurdepääsuga põhjustatud ebameeldivuste eest, millena arvestab C 1000 krooni kuus. A teatab C-le, et ei kavatse sellistel tingimustel mingit lepingut sõlmida
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................
.......... 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. Haldusõigusliku kaasuse lahendamise metoodika ..... 60 2 I teema AVALIK HALDUS
siseriiklike normide suhtes ülimuslikuks. 36. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud? Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava (tekkis ürgühiskonna imperatiividena ja nende täitmise tagamiseks riigi sunnivahendite rakendamise. Õiguslik tava toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne, kaitstes sageli arhailisi ja mineviku eelarvamustel rajanevadi suhteid.), juristide arvamus (ehk õigusteadus etendas õigust tähendust teatud ajaperioodil (2.-3. saj) vanas Roomas,
Kõik kommentaarid