sündis 25 Novembril 1844 Mühlbergis (Karlsruhe) ja suri 4 Aprillil 1929 Ladenburgis. Benz oli abielus Bertha Ringeriga ning neil oli viis last. Benzi esimene tehas ja varajased leiutised (1871-1882) 1871 asutas raua valukoda Mannheimis 1879 2-taktilise mootori patent. Ning üsna varsti patenteeris ka kiiruse reguleerimise süsteemi, süüdet, kasutades akut, süüteküünalt, karburaatorit, sidurit, käigukasti ja radiaatorit. Benz & Cie. ja Benz Patent Motorwagen 1880ndatel Benz hakkas leiutama autot. 1885 lõpetas oma leiutise ning nimetas selle Benz Patent Motorwageniks. Järgnevatel aastatel tegi mitu samalaadset autot. Hiljem tegi mudeli, mis läks masstootmisesse. Daimler-Benz Peale I Maailmasõda majanduskriis Saksamaal süvenes ning, et raskustega toime tulla DMG ja Benz&Cie. ühinesid. Firma sai nimeks Daimler-Benz ning kõik autod nimetati ümber Merceds-Benz´ideks. Kust tuli nimi Mercedes.
a(J. Hurt; vanavara, luuletuste, rahvalaulude, eesti kirjanduse väljaandmine); 5)Tülid(1- J. Hurt(usumees) C. R. Jakobson(kritiseeris usuõpetus));(2-Jannsen(saksameelne)-Jakobson (venemeelne));(3-Hurt Köler(Aleksandrik rahad)); · Venestamine- vene keele ja kultuuri pealesurumine; 1880ndatel Eestis. -vene keele nõudmine ametiasutustes ja koolides; -Aleksandrikool avati 1888.a venekeelsena; -TÜ=>Jurjevi Ülikool -rajati vene õigeusu kirikuid(Aleksander Nevski katedraal Tlnas), kloostreid (Kuremäe klooster); -eestlased asusid venestuse poolele; · Uus rahvuslik liikumise tõus -Karl A. Herman: toimetas Tarus Postimeest; -Hugo Treffner: rajas Tartusse poiste-kooli; -Villem Reiman: Kolga-Jaani kirikuõpetaja; karskusliikumise eestvedaja;
Ta töö ,,Pronksiaeg" saadetakse salonginäitusele. Töö algne nimi oli ,,Võidetu" ja see pidi sümboliseerima Prantsusmaa võitu Preisi sõjas. ,,Võidetu" põhjustas suure skandaali, kuid tõi oma karjääri alguses olevale kunstnikule vaid tuntust juurde. Rodinil polnud elu jooksul puudust teda kritiseerivatest vastastest ja toetajatest. Sõprade ja toetajate positsioon kindlustas Rodinile tellimuse luua dekoratiivne värav dekoratiivkunsti muuseumile. Idee selleks sai Rodin 1880ndatel paljusid katoliku katedraale külastades: ta ühendas palju väikesi figuure, mis sai aluseks ,,Põrguväravatele". Rodin töötas väravate kallal ligi 40 aastat, kuid kolossaalne töö jäigi enne kunstniku surma lõpetamata. 1894. aastal tuli tema juurde uus naisõpilane, praktikant Camille. Camillel oli annet kunstnikuna. 1900. aastal esitatakse Rodinile palju tellimusi, 53 visandit Jaapani tantsiast. Kui ta ei maali teeb ta tervikuid. 1916 aasata pärast 50 aastat kestnud
Ning sama dekaadi keskpaigast algas siinses piirkonnas tugev venestamine. Siiski oli sellel ka järgnevale arengule positiivne tähendus just seoses balti erikorra kärpimisega. Siiski süvendas venestamispoliitika kriisi eesti rahvuslikus liikumises, mitmed rahvusliikumise tegelased sattusid venestamise sõiduvette, mida soodustas ka 7 tsensuuri ränk surve ajakirjanduse ja trükisõna üle. Venestusaja algusega Eestis 1880ndatel võiks kaasneda ka n ö põlvkonnavahetus, st peale tulevad uued inimesed. Esile kerkisid Ühelt poolt Jakobsoni "järglased" Jakob Kõrv, Ado Grenzstein, kes toetasid venestuspoliitikat ja arvasid, et sellestpoleks midagi kui eestlased venestuksid. Grenzstein, kes aga nägi varsti, et Jakobsoni poliitika polnud vilja kandnud leidis, et väikerahva eksisteerimisel pole mõtet. Isamaalised juhtkirjad ja materjalid tema ajalehest kadusid ning 1890ndate alguses läks tema ajaleht venestusega kaasa
1860. külastas ta Normandiat. Tema selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud. 1861- .. ,,impressionismiperiood" 1861 tutvus Edouard Manet'ga ja tema kaudu teiste impressioniste ja nende loominguga, mis mõjutas edasist loomingut. 1872 reisis USA'sse, kus tema onu tegeles puuvillaäriga, kogemuste põhjal maal- "Portraits in a New Orleans Cotton office". 1870ndatest maalis enamasti balleriine. 1880ndatel hakkas nägemine halvenema ning Degas keskendus peamiselt skulptuurile ja pastelljoonistusele. Looming Degas´ peetakse vastandiks Renoir`le, temast õhkub täpsust ja jahedust. Peamisteks töövahenditeks olid värvilised kriidipastellid. Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure, saavutades sellega uuelaadse dekoratiivsuse. Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid
Üheks oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Võttes enda kanda niisuguseid teenuseid ja riske, millest turg huvitatud pole, tõstab hr kaudselt ka turumajanduse efektiivsust. HR'l on kaks põhilist tunnust: 1) Ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonniti (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. 2) ca pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Bismarck 1880ndatel tööõnnetus- ja tervisekindlustus Beveridge aktiivne tööhõivepoliitika: in koolitatakse välja vastavalt tööturule 1) Liberaalne heaoluriigi mudel: investeerib sotspoliitikasse; inimestele ei maksta suuri toetusi; töötajad maksavad võimalikult vähe makse; üritab kaotada takistused vabale konkurentsile; meditsiin ja haridus tasulised. N: USA, GBR 2) Sotsdemokraatlik mudel:
jaotamine, ajalooline jutustus kõrval 18-19 saj kaasaegse muuseumi sünd; Briti Muuseum 1759, Louvre 1793 Saksamaal esimesed spetsiaalsed muuseumihooned; 1830 Das Alte Museum, 1850ndad Neues Museum Rootsis Nordiska Museet, esimene etnograafia muuseum. Venemaal Peeter I kogud, muuseumi juurde asutati Teaduste Akadeemia. Museumite kujunemist on mõjutanud ka maailmanäitused, 1851 Londonis (Kristallpalee). 1880ndatel toimus I muuseumide revolutsioon: · Muuseumitöö professiionaliseerumine · Muuseumitöötajate organistatsioonid · Erialajakirjad · Erialane väljaõpe · Eetikakoodeksid 19 saj lõpus kujunes välja vabaõhumuuseum; 1880 Oslos, Bygdoy poolsaarel, 1891 Stovkholmis Skansen. 20.saj alguseks tänapäevane muuseum: fondiruumid ja näitusesaalid. 1946 ICOM-rahvusvaheline muuseuminõukogu 1970ndad aasta II muuseumirevolutsioon:
Lõpuks selgus, et maad ei saagi, pettumus oli suur ja taheti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu. Õigeusk ei suutnud aga eestlastesse juurduda. 1881. a tõusis Venemaa troonile Aleksander III, kes asus hoogsalt impeeriumi äärealade rahvaid vene rahvaga liitma. Eelkõige pidi see toimuma kohtu- ja sisekaitsesüsteemi ümberkorraldamise kaudu, kuid oluliseks vahendiks sellel teel oli õigeusukirik. Hakati teostama ametlikku riiklikku usupoliitikat venestamise eesmärgil. 1880ndatel luuakse palju õigeusukoole, soodustatakse lastele vene nimede panemist, asjaajamine muutub venekeelseks, koolide õppetöö läheb üle vene keelele ja propageeritakse õigeusku. Keelati luua uusi luterikogudusi ning valdadel keelati anda luterikogudustele toetusi. Riik sekkus aktiivselt kirikuasjadesse. 2. Talurahva rahutused 19. sajandi I poolel. 1804. a vastu võetud seadused ei rahuldanud ei mõisnikke ega talupoegi. Mõisnikud leidsid, et
Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega. Põrguväravad Rodinil polnud elu jooksul puudust teda kritiseerivatest vastastest ja toetajatest. Viimaste hulka kuulus poliitikuid, kirjanikke ja heliloojaid. Sõprade ja toetajate petitsioon kindlustas Rodinile tellimuse luua dekoratiivne värav dekoratiivkunsti muuseumile. Skulpturaalne kompleks pidi baseeruma Dante ,,Jumalikul komöödial". Idee selleks sai Rodin 1880ndatel paljusid katoliku katedraale külastades. Ta ühendas palju väikesi figuure, mis sai aluseks ,,Põrguväravatele". Rodin töötas väravate kallal ligi 40 aastat, kuid kolossaalne töö jäigi enne kunstniku surma lõpetamata. Rodini algne idee kombineerida Dante ja renessansiaja vaimu asendus Baudelaire'i fantaasiate ja romantismi vormidega. Seekordsel näitusel on välja pandud fragmente sellest tööst.
NEOIMPRESSIONISM ehk püäntillism. point - pr.k. puurt. Kunstivool, mis sai alguse 1880ndatel ja vaibus 20.saj. algul. Aluse panijaks peetakse GEORGES SENSAT'. Uuris inimeste värvitaju käsitlevaid teoseid, keemiat ja joonte kujutamise seoseid emotsioonidega. Selle põhjal koostas keerulise värviteooria. Teistesse maadesse levis PAUL SIGNAC'i kaudu. Neoimpressionistide eesmärk oli -------------materjali puudu--------------------- Futurism Kunstivool, mille alguseks peetakse luuletaja, kirjaniku ja kunstniku FILIPPO MARINETTI artiklit 1909 aasta Pariisi Le Figaro's.
Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Lahutuse põhjuseks oli Tsaikovski omasooiharus. Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomingutegevusele. Tsaikovski ja von Mecki kirjavahetus on säilinud tänapäevani. Nendes kirjades avaldub Tsaikovski loomingu tekkelugu. 1880ndatel asus Tsaikovski elama Klin'i, mis asub 90 kilomeetri kaugusel Moskvast. Seal elas ta oma elupäevade lõpuni. Looming Tsaikovski oli vene klassikalise sümfoonia looja. Ise kirjutas ta kuus sümfooniat. Sümfoonilises muusikas pidas ta kõige olulisemaks inimese hingeelu lahtimõtestamist ning inimeste probleemide lahkamist. Tema loomingus peegeldub muretsemine elu ja iseenda tunnete pärast. Sümfooniatest kõige kuulsam oli 6. sümfoonia, mille alapealkiri oli ,,Pateetiline"
hiljem, samuti Inglismaal. Juba viie aasta pärast algas tormiline raudtee-ehitus, esimesena sadamalinna Liverpooli ja tööstuslinna Manchesteri vahel, peagi ka teistes Euroopa riikides. Balti raudtee Eestis avasti 1870. Raudtee-ehitus stimuleeris metallurgiat ja masinaehitust ja mis tähtis, andis tuhandetele inimestele tööd. Ka sõjandusele oli see tähtis. Pikkade reiside auriku leiutajaks on R.Fulton, kelle ehitatud aurulaev tegi esimese sõidu 1807. aastal. 1880ndatel aurikute arv kahekordistus ja tõrjuti välja puust purjekad. Sõjatehnika Sõjatehnika arengut võimaldas tööstuslik tootmine. Tänu uuendatud relvavarudele muutusid sõjad senisest hävitavamaks ja ühiskonnale ohtlikumaks. Pöördelise tähtsusega oli 1867. aastal A.Nobeli leiutatud lõhkeaine dünamiit, mis tegelikult ei olnud üldse sellel eesmärgil ehitatud. Jalaväed said tugevamaks tänu kuulipildujale, mille konstrueeris 1883. aastal H.S.Maxim
juuni 1820. a pikselöögist tekkinud tulekahju Oleviste kirikus. 1876. a keelati Tallinna Tornide väljaku hoonestamine ja alustati linnamüüri tornide restaureerimist A. von Hoveni juhatamisel. 1883. a asutati Eesti vanim arhiiv Tallinna Linnaarhiiv. Seni olid uurimise, restaureerimise ja mälestiste kaitse organiseerimisega tegelenud baltisakslased, eestlastel aga võttis aega kuni nad võõrast omaks võtma hakkasid. Eesti muististe registreerimine sai kampaania mõõtmed 1880ndatel aastatel. 1896. aastaks oli muististe kohta saadud 428 teadet. Ilmus kaks kogumikku ''Muinasaja teadus eestlaste maalt''. 30. detsembril 1918. a ilmus Eesti Töörahva Kommuuni Siseasjade Valitsuse ''Kultuuriajalooliste ja kunstiväärtuslike esemete kohta'', millele tuginedes määrati alates 1. jaanuarist 1919. a kultuuripärandi kaitse ajutiseks vastutavaks korraldajaks Tartus ja lähiümbruses skulptor Jaan Koort, kes oli ühtlasi ka esimene eestlasest muinsuskaitse juht. 1920
institutsiooniks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja sellepärast sai alguse esimeste eriotstarbeliste muuseumihoonete ehitamine. Asutati esimesed rahvusmuuseumid (Ungari Rahvusmuuseum 1802, Tsehhi Rahvusmuuseum 1818) ja rahvateaduslikud muuseumid (Kopenhaageni Etnograafiamuuseum, 1849); kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati Tallinnas 1864 Eestimaa provintsiaalmuuseum. 1880ndatel aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 19. sajandi lõpus tekkis vabaõhumuuseum, milles esitatakse eksponaate loomulikus miljöös. 20. sajandi alguseks oli välja kujunenud tänapäevalik muuseum. Eestis asutati 1919. aastal Eesti Muuseum, millest kasvas välja Kunstimuuseum. 1970ndatel leidis aset uus muuseumide revolutsioon muuseumite näol tekkis ühiskonda teeniv institutsioon
valminud filme. Ta töötas seal produtsendi ja stsenaristina. 1918 mängis ta ka ise peaosa filmis "Fantoom". Filmikompanii lõpetas tegevuse 1922, kui selle neelas alla ettevõte Pathé, mis toodab filme tänapäevani. Leroux' romaane, eriti "Kollase toa saladust" kiitsid sürrealistid. 1911. aastal avaldas ta romaani Le Fantôme de l’Opéra („Ooperifantoom”), milles kirjeldab lugejale oma tööd kuulsas ooperimajas aset leidnud veidrate sündmuste uurimisel 1880ndatel ees, kes lõi Fantoomi aastatel. Ta pajatab oma käigust suure maa-aluse järve juurde, kus Fantoom end varjas ja sellest, et komistas „mõnede õnnetute otsa, kes leidsid ooperimaja keldris otsa Kommuuni veriste sündmuste keerises.” 3 Andrew Lloyd Webber (22. märts 1948) Andrew Lloyd Webber kirjutas Gaston Leroux romaani „Le Fantôme de l’Opéra“ põhjal 1986. aastal muusikali „Ooperifantoom“. 2004. aastal
oma ukaasiga. Eestimaa kubermangu asemele moodustati 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel Tallinna asehaldurkond. Seda ajajärku Baltimaade ajaloos nimetatakse asehaldurkorra perioodiks. Kuna uus kord kärpis baltisaksa aadlike õigusi, õnnestus neil saavutata asehaldurkorra muutmine uue keisri Paul I poolt 1796. aastal, muudatus jõustus 1797. aastal. Alles Aleksander III venestamispoliitika ajal 1880ndatel hakati nn Balti erikorda olulisemalt likvideerima. 1917. aastal sai Eestimaa kubermang Venemaa ajutiselt valitsuselt autonoomia ning 12. aprillist (vkj. 30. märts) 1917 kuni 24. veebruarini 1918 olid Eestimaa kubermanguga liidetud eestlastega asustatud alad Pärnumaal, Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal. Kubermangu uut piiri Liivimaa kubermanguga täpset kindlaks ei määratud. 1917. aasta märtsist oktoobrini oli Eestimaa kubermangu viimaseks komissariks Jaan Poska.
kahepaikseid 3 liiki. Kalu on 355 liiki. Niiske kliima tõttu on palju lühikesi veerohkeid jõgesid, kuid ainult Reva jõgi on alamjooksul laevatatav. Maavaradest leidub kulda, hõbedat, vase-, mangaani -ja rauamaaki, kivisütt, boksiiti ja fosforiiti. RAHVASTIK 51% rahvastikust moodustavad põlisrahvas fidzilased. Rassiliselt on fidzilased melaneesia rahvas, kultuuriliselt on nad lähedased polüneeslastele. Fidzil elab väga palju indialasi, kellest enamus on 1870ndatel ja 1880ndatel sisse toodud suhkrurooistanduste tööliste järeltulijad. Enamik neist räägib ka hindi keelt. Pärast 1987.a. riigipööret indialaste osatähtsus rahvastikus vähenes. Fidzil on ka anglosakse (australlasi, uusmeremaalasi, inglasi). Polüneeslastele lähedase omaette etnilise rühma moodustavad Rotuma saare põliselanikud rotumalased. 70% riigi rahvastikust elab Viti Levu saarel. 94% täiskasvanutest on kirjaoskajad. Usklikest on 52% kristlasi, 38% hinduiste ja 8% muslimeid,
teoste peeglis nägi ta ka iseennast. Kirjandus peab olema üks osa ühiskonna vaimsetest elualadest, teatud pilt ühiskonnast üldse. Kirjandused omavahel on lahutatamatult seotud, ükski kirjandus pole tekkinud isoleeritult tühjalt kohalt. Brandes on kirjutanud rea kirjanduslikke portreid, ta tundis oma kaasaegsetes ära hilisemad vaimuhiiglased. ROOTSI KIRJANDUS AUGUST STRINDBERG (1849-1912) - rootsi kirjanduse problemaatilisemaks geeniuseks. Tema esilekerkimine 1880ndatel tähendas naturalismi kõrgperioodi, kuid Strindberg oli samaaegselt romantik, müstik, dekadentlik kirjanik, ka ekspressionist. 1867-71 õppis Uppsala ülikoolis - esteetikat, filoloogiat, arstiteadust, ühiskonnateadusi, astronoomiat - kuid lõpueksameid ei sooritanud ühelgi alal. Uppsalas kuulus ka üliõpilaste ühingusse "The Runa Society", mille liikmed said mõjutusi vanadest rahvatraditsioonidest.. Strindbergi peeti selle ühingu andekamaks liikmeks. S tundis
5. Vanemuise selts 9. Miks on rahvuslik liikumine tähtis? 1. ühtekuuluvustunne, saadi jõudu edaspidiseks, tõusis huvi oma maa, keele ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õigusi Baltisakslastega, hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena. 2. Arendas kultuuri, vaimuelu. Eelnes oma riigi tekkele 10. Millal algas eestlaste venestamine? 1. 1880ndatel 11. Nimeta venestamise tunnuseid! 1. asjaajamind venekeelne 2. riigiametnikud ja muud tähtsad isikud vahetati venelaste vastu 3. haridus venekeelne 4. õigeusukiriku tegevuse toetamine 1. Millised välispoliitilised sündmused mõjutasid EV tekkimist? 1. I MS 2. Saksa okupatsioon 1918. aastal 3. Bresti rahu 4. Vene revolutsioon 2. Millised tagajärjed olid Vabadussõjal? 1. Tekkis piir NSVLi ja Eesti vahel 2
Calais' kodanikud 9 Põrguväravad Rodinil polnud elu jooksul puudust teda kritiseerivatest vastastest ja toetajatest. Viimaste hulka kuulus poliitikuid, kirjanikke ja heliloojaid. Sõprade ja toetajate petitsioon kindlustas Rodinile tellimuse luua dekoratiivne värav dekoratiivkunsti muuseumile. Skulpturaalne kompleks pidi baseeruma Dante ,,Jumalikul komöödial". Idee selleks sai Rodin 1880ndatel paljusid katoliku katedraale külastades. Ta ühendas palju väikesi figuure, mis sai aluseks ,,Põrguväravatele". Rodin töötas väravate kallal ligi 40 aastat, kuid kolossaalne töö jäigi enne kunstniku surma lõpetamata. Rodini algne idee kombineerida Dante ja renessansiaja vaimu asendus Baudelaire'i fantaasiate ja romantismi vormidega. Seekordsel näitusel on välja pandud fragmente sellest tööst.
Just aadelkond kindlustas tee heakskiidu ja vastuvõtu. Kuningas Charles II koos oma naise Portugali printsessi Catherine de Braganzaga tõid teejoomise traditsiooni Inglismaale. Tee import tõusis 40 000 naelast 1699ndal aastal 1708ndaks aastaks keskmiselt 240 000 naelani. Ei olnud kedagi, kes ei oleks teed joonud, kõik ühiskonaklassid tarbisid teed. Nii Inglise kui Ameerika parimad hotellid hakkasid hilistel 1880ndatel serveerima teed teetubades ja teeõuedes. Daamid ja nende saatjad võisid kohtuda tee joomiseks ja vestluseks. Paljud sellised teeserveeringud muutusid hotellide elegantsi kaubamärkideks, näiteks New Yorki Plaza teeõhtud. 1910. Aastaks hakkasid hotellid pakkma pärastlõunaseid teetantsuõhtuid. Tänapäeva Ameerikas on tee populaarsem kui kunagi varem. Suur huvi tee vastu põhineb sellele, et paljud ameeriklased otsivad tervemat ja positiivsemat elustiili. Head
UUSROMANTISM EUROOPA KIRJANDUSES (19. sajandi lõpp) 1880ndatel aastatel oli naturalism Zola juhtimisel ületanud oma kulminatsiooni, kust algas selle voolu kiire langus. Naturalismist kasvas uus nn sajandi lõpu kirjandus, mis on tuntud uusromantismi nime all. UUSROMANTISMI OLEMUS: 1. Realistliku tunnetuse eitamine. Kui realistid lähtusid oma loomingus ümbritsevast maailmast, siis uusromantikud seletasid elunähtusi salapäraste müstiliste jõududega. Nende looming oli täis lootusetust, pessimismi ja elutüdimust. 2
protsessi ja selle resultaati, tsivilisatsioon aga kultuuri taset võrreldes teiste resultaatidega. Tsivilisatsioon on võõrkeelte valdamine, kultuur aga emakeele sügav tundmine. Kultuuri puhul räägime ühe rahva saavutustest, tsivilisatsiooni mõistame laiemalt. Jaapani kultuuri ajalugu hakati tänapäevases plaanis uurima pärast aastat 1868. Hiina konfutsianistlik variant lükati kõrvale, seda asendasid rahvuslikud tendentsid, oma mõju ka lääne saavutustel. 1880ndatel ilmusid esimesed Jaapani tsivilisatsiooni ajalugu käsitlevad uurimused, nendes avaldus tendents tõsta esile Jaapani kultuuri eripära, mida seoti Jaapani rahvusliku vereühtsusega ja Jaapani rahvustundega. Suurt tähelepanu äratas 1932 ilmunud Nishida raamat "Sissejuhatus Jaapani kultuuriajalukku", mis käsitles kogu Jaapani kultuuriajaloo historiograafiat. Autor oli vaimustatud Voltaire'i töödest. Pärast Teist maailmasõda on ilmunud palju töid Jaapani kultuuriajaloost
tootjatelt tarbijateni, on jätkuvalt suur väljakutse. Kuidas säilitada toiduainete värskus nende transportimisel, selle peale on inimesed mõtelnud ammu. Rodrigue ja Notteboom andmetel kasutasid Briti kalurid juba 1797. a looduslikku jääd oma püütud kalade sälitamiseks. Seoses linnastumisega tekkis suurenes nõudlus varustada linnaelanike värske toidukraamiga ning 1800-ndate lõpus hakati nn külmsäilitamist kasutama ka piimatoodete puhul. Kui 1870ndate lõpus ja varajastel 1880ndatel ei suudetud Euroopas toota nii palju liha, kui oli vajadus, siis vedas Prantsusmaa külmutatud liha ja lambaliha rümpasid Lõuna-Ameerikast ning Suurbritannia importis külmutatud veiseliha Austraaliast, sealiha ja muud liha Uus- Meremaalt [1]. Aja jooksul suurenesid veetava kauba kogused ja vahemaad ning 1867. aastal ehitati Ameerikas kiiresti riknevate kaupade veoks esimene külmutusvagun. Selle tehnoloogia
Rootsi soodsad sisepoliitilised vahekorrad tõuke esimese koolmeistrite seminari asutamiseks ja hõreda koolivõrgu loomiseks. (Andresen 2003, lk. 7) Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõneks aastakümneks täielikku madalseisu. Uue koolivõrgu rajamiseni jõuti 18. sajandi teisel poolel. Kõik lapsed, kes lugemist kodus selgeks ei saanud, pidid selle omandama koolis. Sajand hiljem kehtestati üldine koolikohustus, koolis pidid käima kõik lapsed. 1880ndatel aastatel muutis tsaarivõim koolid venekeelseteks. (Andresen 2003, lk. 7) Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Selleks ajaks oli meie väike Eesti ülejäänud Venemaa rahvastest kirjaoskuse poolest ligi saja aasta võrra ette jõudnud. Eesti Vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös. (Andresen 2003, lk. 7)
langemisega ning seetõttu olid nad 1809. aastal sunnitud mõisa oksjonil maha müüma. 23. veebruaril 1810. a. sai Vihula omanikuks Alexander von Schubert. Schubertite perekond oli pärit Elbingist Lääne-Preisimaalt. Alexander von Schuberti isa oli pastor ning hiljem Venemaa tsaari Paul I kojanõunik. Vihula ehitati tänapäevasel kujul üles von Schubertite ajal. Historitsistliku peahoone ehitamine lõpetati 1880ndatel, kuid enamik teisi hooneid ehitati 1820-1840. Peamiseks sissetulekuallikaks von Schubertite ajal oli piiritusetootmine ja puidumüük. 1917. a. novembris, revolutsiooniliste aegade pöörises, laastas mõisa Punaarmee. Mõisas asunud mööbel purustati, veski põletati maha ning kasvuhooned rikuti. Pärast I maailmasõda Vihula mõis natsionaliseeriti ning kahe maailmasõja vahel toimis see riikliku suurfarmina. Aastatel 1941-1944 asus mõisas Saksa vastuluure luurekool. Pärast II
Kuna eksperimenteeriti ohtrasiti ja masinal tootmine tõi hinna alla, siis jõuti arusaamisele, et on lihtsam toota jalanõusid mingi kindla valdkonna tarvis: pallispordi jalatsid, kummitallaga võimlemissussid, päeva ja õhtu jalatsid. Moes on kandiline nina mis 19 saj lõpuks läheb jällegi ülevõimendatult teravaks. Naiste jalatsile tekib konts. 20-30ndatel 1cm ja 60ndatel juba tugev 3cm. 1867 Pariisis juba ennekuulmatu 6,5cm. Jalavõlvi tugevdamise tehnoloogia jõuab järele alles 1880ndatel. Kuna kitsaid jalgu peeti väga noobliks siis valmistati naistele jalanõusid ikka väga kitsal liistul hoolimata sellest, et pealsed üle tallaääre maad riivasid. Aga millal see mood kainelt mõistuselt enne nõu küsinud on. Seetõttu levis ka komme kingi parandada nende kangaga üleõmblemise meetodil. Õmblus jäi talla serva juurde mittenähtavale kohale. Mõnel juhul tehti labajala kulunud osale nahast lapp mis ühtlasi parendas veekindlust.
Osteti võlgu (talupoeg võttis laenu krediitkassast). Esimesena said talusid päriseks osta need, kes olid varem midagi teeninud, näiteks kõrtsmikud ja möldrid. LM kubermangus hakkas suurem buum vabaks ostmiseks 1860ndatel, seda võimaldas linakasvatus, just sellel ajal tõusis lina hind, sest Ameerikas oli kodusõda ja sealt ei saanud Euroopasse tuua puuvilla ja selle asendajana nähti lina. Kõige enam müüdi päriseks Mulgimaa talusid. EM kubermangus hakkas suurem vabaks ostmine 1880ndatel, seda aitas teha kartulikasvatus, sest see läks ühelt poolt söögiks, aga sel ajal toimus ka pööre viinaajamises (kartulist). Saaremaal toimu see sajandivahetuse aegu. Talumehest sai päris permees, sellest tuli suurem motivatsioon tööd teha jne. Mõisates hakati kasutama aastasulasid ehk moonakaid töö tegemiseks. Need olid inimesed, kes töötasid mõisas eeskätt toidumoona eest. 1863.a anti välja passiseadus mõlema kubermangu kohta, sellega saavutasid talupojad täieliku
17. sajandi lõpukümnenditel andsid Rootsi soodsad sisepoliitlised vahekorrad tõuke esimese koolmeistrite seminari asutamiseks ja hõreda koolivõrgu loomiseks. (1) Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse aastakümneks täielikku madalseisu. Uue koolivõrgu rajamiseni jõuti 18. sajandi teisel poolel. Kõik lapsed, kes lugemist kodus selgeks ei saanud, pidid selle omandama koolis. Sajand hiljem kehtestati üldine koolikohustus, koolis pidid käima kõik lapsed. 1880ndatel aastatel muutis tsaarivõim koolid venekeelseteks. Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariudse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Selleks ajaks oli väike Eesti ülejäänud Venemaa rahvastest kirjaoskuse poolest ligi saja aasta võrra ette jõudnud. Eesti Vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös.(1) Vara valla hariduselu kohta soovisin referaadi teha põhjusel, kuna Vara vald on minu koduvald
EKS jätkas Hurda õhutusel alanud rahvaluule kogumist. 1907 asutatud Eesti Kirjanduse Selts jätkas rahvaluule kogumist, uuris eesti keelt, kirjandust ja ajalugu. 9 Ajaloo vallas tõusis tegijate hulka ka 1909 Hurda mälestuseks asutatud Eesti Rahva Muuseum, koguti tarbeesemeid, ehteid, eestikeelseid trükiseid. Kirjandus Kirjandus oli rahvusromantiline, Koidula luule ja draamateosed. Proosas oli ülipopulaarne Bornhöhe 1880ndatel lisandunud romantilised jutud ja "Tasuja", samas anris ka Andres Saal. XIX sajandi lõpul hakati kirjutama realistlike romaane - Vilde. Tuntud luuletaja Liiv ja tuntud tegija draama alal Kitzberg. Murranguks oli 1905 "Noor-Eesti" kirjandusliku rühmituse asutamine - Suits, Tuglas, Aavik. Loosungiks "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Muusika Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest. Esimesed mitteprofessionaalsed
Mitte ainult Hollandist, ka üle Euroopa. Buure oli 19.saj II pooleks veerand miljonid, nemad tundsid end täiesti iseseisva rahvana. Kui SB hakkas end üha enam kehtestama Aafrikas, mis sundis buure oma positsioonidelt taanduma, liiguti ülespoole Buuride Suur Trek, nende väljaränne Kapi aladelt põhja poole. Rajati 2 riiki: 1854 Oranje vaba riik, 1860 Transvaal. Algul SB ka tunnustas neid 2 uut riiki. 1860ndatel avastati aga teemandeid ja 1880ndatel kulda ning need muutsid asja. Need jäid just buuride aladele, samuti laienes üha põhja poole ka SB koloniaalne laienemine. 1877 kuulutas SB Transvaali ja Oranje vaba riigi Suurbritannia poolt annekteerituks. 1880-1881 Esimene Buuri sõda, mis aga SB-le ei toonud edu ja 1881 SB tunnustas neid riike uuesti. Huvi kulla ja teemantide vastu ei vaibunud ja 1899 puhkes Teine Buuri sõda (1899-1902), nüüd pühendas SB sellele väga suurt energiat ja lõppes buuride
Krulli ,,Prantuse sümbolism") C. P. Baudelaire oli prantsuse tõlkija ja kriitik. Õppis juurat. Õppimisest ei tulnud midagi välja kuna armastas boheemlaslikku eluviisi. Pere saatis ta Indiasse, hiljem tuli Pariisi tagasi. Isa pärandus aitas elada 3 a dändielu. Et ta raha ära ei raiskaks kuulutatu ta teovõimetuks. See sundis Baudelaire kirjutama. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880ndatel Prantsusmaal ja Belgias. Sai alguse luulest, levis edasi maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Prantuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile. ,,Prantuse sümbolism" Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades Baudelaire androgüünsus = mees-nais-us, kahesoolisus. Baudelaire järgi läheb luuletajal oma kavatsuste
Modernsus nõudis ootuspärasest loobumist, tavade purustamist; tuleb otsida uut, eksperimenteerides nagu teadlased (nt. otsitakse uusi süsteeme helide organiseerimiseks). 1 2. Prantsuse teater 19. sajandi lõpul. Sümbolism. Maeterlincki ja Debussy “Pelléas ja Mélisande” (1902). Claude Debussy (1862-1918) jagas algul üldist Wagneri-vaimustust, ta käis 1880ndatel ka Bayreuthis Wagneri-festivalil ning nägi seal “Parsifali”, “Nürnbergi meisterlauljaid” ning 1889 “Tristanit ja Isoldet”. Samas oli ta veendunud, et ta “ei taha imiteerida Wagnerit, vaid luua teistsugune draamavorm”, ta leidis, et Wagneri mõju prantsuse muusikale on juba liiga suur. Siiski on Wagner väga oluliselt mõjutanud ka Debussy muusikat ja seega üldse impressionismi, mille rajajaks muusikas Debussy oli
Venemaal), E. Jenner ja vaktsineerimine- 1798 alates hakati vaktsineerima lehmarõuged annavad immuunsuse inimesterõugete vastu, odavam ja ohtu.; Ignaz Semmelweis- avastas, et võiks käsi pesta enne kui võetakse last vastu sünnitusel. Elankkond teda ei kuulanud, mees läks lõpuks hulluks, John Snow- 1849 leidsin, et koolera pole piisknakkus vaid levib vee kaudu, kuid ei suutnud oma avastust tõestada., Louis Pasteur- 1857 avastas piimhappebakteri, 1880ndatel lõi mikroobiteooria- haiguse tekitajad on mikroobid ning nende hävitamiseks on hügieen esmase tähtsusega., Robert Koch- tõestas 15a peale Snow avastust, selle et tegemist pole piisknakkusega koolera puhul. Samtu tõestas tuberkoloosi kepikesed 1880ndatel; nakkushaiguste taandumine, hügieen, sanitaar tingimuste prandamine- 19.saj suremus vähenes, kuna paranes elukeskkond. Euroopast kadus kevadine näljahäda,
brosüürina, mida trükiti 2000 eksemplari. 1884 toimus Tartus esimene turniir Eestis. Turniiri alustas 14 mängijat, kellest võistluse lõpetas 11. Neli kuud kestnud turniiri võitis üliõpilane C. Kupffer. Väikeste sisemiste turniiride kõrval toimusid kirimalematsid linnade maleseltside vahel. Enam kui kakskümmend aastat tegutsesid baltisaksa maleringid ametlikult registreerumata ja põhikirjata. Tõsisemad organiseerumispüüdlused ilmnesid 1880ndatel aastatel. Tallinna 12 baltisaksa malekoondise põhikiri kinnitati ametlikult 1887. Kolm aastat hiljem organiseerusid ametlikult ka Tartu baltisaksa malehuvilised. Eesti päritolu huvilised ei suutnud esialgu veel baltisakslastega konkureerida, küll aga jõudis kompositsioonmales kõrgete saavutusteni eestlane Albert Burmeister.
aastal laienes see õigus kõigile ametitele, v.a vaimulikud ja sõjaväelised kohad. Piiranguteta õigus töötada ükskõik millisel ametikohal anti naistele lõpuks 1952. aastal. 19. sajandi lõpus alanud naiste tulek tööjõuturule ja sellega seoses ka nende majandusliku seisundi muutumine sillutas teed poliitilisele naisliikumisele eesmärgiga saavutada täielikud sotsiaalsed õigused kõigil elualadel. Naisõiguslaste organiseeritud liikumise esimene suurem läbimurre leidis aset 1880ndatel. Tollal võideldi valimisõiguse eest, mis 1913. aastal ka saavutati. Sõdadevahelistel aastatel loodi ametiühingute egiidi all mitmeid naisrühmitusi. 1960ndatel sai naisliikumine uue hoo tudengimässud ning tärkavad naisõiguslusliikumised teistes riikides ja tööturul naistööjõu järele vajaduse tekitanud majanduse tormiline areng elavdasid taas Norra naiste huvi soolise võrdõiguslikkuse vastu ja viisid naisliikumist tugevamini edasi kui kunagi varem.
· Pikkade vokaalide märkmiseks kriips tähe peal TERBATA · Läti rahvusliku identiteedi teadvustamise ja säilitamise keskus · 1802 1850 - 35 lätlast · 1850/60 1918 - 1400 lätlast · 1918. A läks 53 TÜs õppinud õppejõudu töötama Läti Ülikooli NOORLÄTLASED · Intelektuaalide rühmitus · Tegutses 1850 - 1880ndatel Tartis · Ülesanne vabaneda saksalaste võimust o Kujundada oma kultuur, mis oleks vaba saksa mõisnike ja kirikumeeste mõjust o Saada majanduslikult iseseisvaks o Juriidiliselt õiguslikuks · Mässuline LÄTI MAATUNDMINE · Mõjutatud G. Merkeli tööst
vaimulikkonna kohta 12-16.sajandil; Liivi ordus esindatud suguvõsade kohta; Eesti - 10 ja Liivimaa ajaloo põhijooned. Tema poeg samuti ajaloolane – Leonid Arbusow junior. F. Bienemann senior - on Tartus väitekirja kaitsnud, pikka aega Tallinna Toomkooli ajalooõpetaja. Balti ajaloo – ja kultuuriajakirja toimetaja. Oli aktiivne tegelane. Ka tema lahkus 1880ndatel Saksamaale ning tagasi ei pöördunud. Leidis töö Freiburgi ülikoolis, hiljem auprofessorina. On ajaloolasena pühendunud varauusaja ja uusaja teemadele. On olulised 2 monograafiat : Asehalduskorra ajalugu Baltikumis 1783- 1796; Tartu ülikooli algusele pühendatud. Parroti ja Aleksander I vaheliste suhtete vaatlemine. Aleksander II andis keisriülikooli staatuse. Aleksite vaated. Richard Hausmann – oli käsitöölise poeg Võrust. Sai hariduse algul Võru
- Põgenes Venemaalt (võlavangla), rikkus tema maine. - Viimased eluaastad rasked, maetud Suure- Jaani kalmistule. Karl Ludwig Maibach - Jõukast perekonnast, isa aitab koolitada, Pererburi kunstiakadeemia. - Kölerist vähem andekas, probleemid inimfiguuri joonistamisega, lõpetas hõbemedaliga, pühendas end maastikumaalile. - Elanud Alpi mägede piirkonnas, teemaks romantilised mägimaastikud, üsna ühetaolised, kõrged mäed, tipus keskaegsed lossid. - 1880ndatel Eestiga seotud maastikud (kümmekond maali seotud Pühajärve ja Tamula järvega). - Väikseformaadilised mägimaastikud kadunud, säilinud Eesti teemalised tööd. - ,,Vaade Võru linnale" (taga paistab Tamula järv), 1880ndad. - Köleri mõjul hakkas end uuesti eestlaseks pidama. O. Hoffmann - 19.saj. Eesti maalikunstnik - Sündis 1851 - Pärit Tartust Eesti soost käsitööliste perekonnast. - Õpib Düsseldorfi kunstiakadeemias
et rääkis meditsiini seisu kohalt diagnostikast – mingid märgid võimaldavad meil panna haigele diagnoosi, mis ei taga küll tervenemise, ent võimalikest parima ravi. Semiootika mõiste pärineb aga 17.sajandist, John Locke'ilt. Semiootika tekkis iseseisva teadusena 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus. Üheks semiootika rajajaks peetakse Charles Peirce'i, temaga paralleelselt lõi Ferdinand de Saussure semioloogia. Ent juba 1880ndatel tõusis esile kolm suunda, mllest kasvasid 20.sajandil 3 filosoofilist mõtlemist väga tugevalt mõjutanud valdkonda. Kolm erinevat märgiõpetust: fenomenoloogiline suund, analüütilise filosoofia suund, kolmas suund peab tähendust protsessiks ja selle esindajaks on Charles Pierce ja kogu semiootika teooria. Semiootikat on peetud kõikide humanitaar metodoloogiate teoreetiliseks põhjaks ja ühenduslüliks. Semiootika on teadus märgiprotsessidest; aluseks on märgisuhted, mis muutuvad
Trooni toetusel tehti Indias mitmeid teekasvatuse eksperimente. Paljud neist kukkusid halva pinnasevaliku ja vale kasvatustehnika tõttu läbi, laostades nii mõnegi aadliperekonna noorima võsu. Iga läbikukkumisega täiustus tehnoloogia. Lõpuks, pärast aastaid katsetusi ja vigu, kaotatud ja teenitud varandusi õitsesid Inglise teeistandused Indias ja teistes Aasia osades. Loodi suured Inglise teekauplemise kompaniid ja tootmist mehhaniseeriti kui maailm industrialiseerus hilistel 1880ndatel. 1.10 TEELEIUTISED AMEERIKAS JÄÄTEE JA TEEKOTID Ameerika stabiliseeris valitsuse, tugevdas majandust, laiendas piire ja huvisid. 1904. aastaks oli USA valmis, et maailm näeks ta arenguid St Loius`i maailmanäitusel. Kaupade väljapanijad üle kogu maailma tõid oma tooted esimesele Ameerika maailmanäitusele. Üks selliseid kaupmehi oli teeistanduse omanik Richard Blechnyden. Algselt oli ta planeerinud
Vanapärase ilme on säilitanud ka Altja, Pedassaare, Natturi, Pärispea, Virve ja Pedaspea. Rannarahvas pidas tihedat kaubavahetust soomlastega: kevadeti sõideti rändpüügile Soome randa, soomlased käisid omakorda Virumaal kala vilja vastu vahetamas. Põhjranniku murre sarnanaeb ilmselt seetõttu siiani soome keelega. Meri on tähtis nii kaubanduse kui ka laevanduse arengus. Veeti puitu, telliseid, soola ja salapiiritust. Juba 1880ndatel aastatel lasti Käsmus ja Pedassaares merre väiksemaid rannasõidulaevu. Esimene kaugsõidu purjekas taglastati Käsmus 1891. a. Järgneval kolmel aastakümnel ehitati Käsmu ja Vainupea vahelisel rannal rohkem kui poolsada purjelaeva. Kolga ja Kõnnu kandi laevaehitus oli koondunud Hara randa. Paljusid Lahemaa rannakülades ehitatud laevu juhtisid kaptenid, kes said hariduse 1884. a. avatud ja 47 aastat tegutsenud Käsmu merekoolis
Ta valiti Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mille peale Hurda pooldajad sealt välja astusid. Rahvuslikku liikumist mõjutas ärevuse kasv kogu riigis. Sakslased nõudsid lõpu tegemist Eesti rahvuslikule liikumisele. 1882 suri Jakobson kopsupõletikku, mis tõi kaasa suure rahvusliku leina. Aleksandrikooli peakomitees puhkesid vaidlused Köleri ja Hurda pooldajate vahel, mis lõppesid Hurda lüüasaamisega. Uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Venestamine- 1880ndatel hakkas Aleksander III Vene impeeriumi ääremaadel ellu viima tagurlikku rahvuspoliitikat. Ta jättis kinnitamata balti aadli privileegid. 1882.a.tuli Balti kubermange revideerima senaator Manassein, kes kogus siin Balti erikorda halvustavaid andmeid. Tema kogutud materjale kasutati venestamise teostamiseks. Venestamise käigus tehti mitmeid ümberkorraldusi o Nimetati ametisse uued venelastest kindralkubernerid o Levitati õigeusku o Asjaajamiskeeleks sai vene keel, ametnikeks venelased
19. sajandil hakkas kujunema museoloogia teaduslik alus. Muuseum sai olulise tähtsusega institutsiooniks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja sellepärast sai alguse esimeste eriotstarbeliste muuseumihoonete ehitamine. Asutati esimesed rahvusmuuseumid, kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. Eesti Meremuuseum Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati Tallinnas 1864 Eestimaa provintsiaalmuuseum. 1880ndatel aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 19. sajandi lõpus tekkis vabaõhumuuseum, milles esitatakse eksponaate loomulikus miljöös. 20. sajandi alguseks oli välja kujunenud tänapäevalik muuseum. Eestis asutati 1919. aastal Kristjan Raua eestvõttel Eesti Muuseum, millest kasvas välja Kunstimuuseum.
kunstiakadeemiasse vastu. Vassili Surikov - ,,Bojaaritar Morozova" vanausuline bojaaritar saadetakse kindluskloostrisse. ,,Lumelinna vallutamine" vana rahvamäng, mida korraldati vastlate ajal Siberi kasakakülades, oli Surikovile lapsepõlvest hästi meelde jäänud, maali teostamiseks pidi paluma, et mäng lavastataks. Tema loomingus enamasti ajalooteema. Kaastundega kujutab vene lihtrahva rasket elu heaks näiteks teos ,,Burlakid Volgal". 1880ndatel, pärast tutvumist prantsuse kunsti ja vabaõhumaali põhimõtetega, algas tõus skandinaaviamaade kunstis. Rootsi realistidest kuulsaim Anders Zorn, kes maalis lopsakas voolavas laadis portreid ja rahvatüüpe. ,,Jaaniöö tants". Norras ja Soomes osutus realistlik kunst suureks toeks iseseisvumisliikumisele. Soome realismi suurkuju oli Albert Edelfelt, kes maalis nii Pariisi motiive kui ka kodumaiseid soome rahvatüüpe. ,,Mängivad poisid rannal". Samuti Eero Järnefelt ,,Alepõletajad".
selline,nagu ta on. Hiljem ka ameeriklastel, seega Euroopa, teiselt poolt Venemaa (Kesk-Aasias sõltusid ka USAst tema vasallriigid Ladina-Ameerika – sõltuv Euroopast finantsmõttes, aga suuresti sõltus ka USAst. Erandid on ka! 2) Osised – rahvusriigid. Esimeseks rahvusriigiks loeti Kreekat, mis tekkis väga pika ... tulemusena 1880ndatel. Nation state Neid tuli järjest juurde: Saksamaa, Itaalia (ühendamine), Balkanil palju... 3) Struktuur – erakortne nähtus „Püha liit“ - nagu mingi kõrvalekalle Westfaalist. Konsensuslikult püüdsid lahendada toonase Euroopa probleeme, nt Rahvasteliiga juhtorganite tegevust, julgeolekunõukogu. Venemaa pärast Krimmi sõda muutus mõneks ajaks teisejärguliseks riigiks Euroopas. Kui Püha Liit lagunes, siis tekkis taaskord klassikaline jõudude tasakaal
Baltikumi kõrvale · Venemaa oli geograafiliselt suur, mitmerahvuseline impeerium, mis vajas baltisaksa aadli panust ka keskvõimu teenistuses Baltisakslased ja Venemaa · P I ostis ära baltisaksa lojaalsuse kui ta kinnitas nende omavalitsusõigused ja privileegid · Baltisaksa(aadli) ja Venemaa valitseja huvid langesid kokku ja koostöö oli mõlema osapoole jaoks kasulik(kuni moodsa rahvusluse läbimurdeni 1880ndatel aguses) - Baltisaksa aadel saavutas tähtsad positsioonid Vene õukonnnas, halduses ja armees. - Haritud baltisaksa kodanlased tegutsesid Venemaal nt arstide, teadlaste ja õpetajatena - Baltisakslased olid keisrile kõigutamatult truud(kuni 19.
Samal ajal PRM lubas inglismaa tööstuskaupu oma turule väga madalate tollidega ja vastupidi. PRMl oli kaubandus üsna stabiliseerunud olekus kuni C-C lepinguni. 1892. a tühistas PRM selle lepingu. Euroopa majandus hakkas tagasi liikuma 1880ndal, sest 1. ühinesid itaalia ja saksamaa 2. rahvusriigi idee, kus nähti, et riik peab kaitsma oma rahvuslikke huvisid. Ajavahemikul 1850-1880 rahvusvaheline kaubandus neljakordistus. Euroopa ja põhja-ameerika vedasid maailmakaubandust. 1880ndatel tuli proteksionism tagasi, euroopasse jäi vabaks SB, Taani ja Holland, mis jäid vabakaubanduse juurde. Miks tekkis kaubandusvabadus? 1. Liberalistlikud ideed 2. uute maavarade avastamine (kulla paiskumine maailmaturule] 1848. a algas California kullapalavik .Colomo orust leiti suurtes kogustes kulda. 7 aastaga rändas californiasse juurde 300 000 inimest. 3. poliitilised põhjused. Saksamaa kui suure majanduskasvuga riik euroopas. Saksamaal enne 1871
Kõige suurem eestlaste koloonia oli Peterburgi linnas 1918. a. Peterburgis elas ligikaudselt 50 000 eestlast. Rahvaarvu kasvamisega tekkis maa puudus, kõik talupojad ei saanud maad ning pidid rändama välja. Sotsiaalne käärimine: Liivimaal ja Saaremaal hakati rajama õigeusu talurahva koole (Varasemad koolid olid Luterliku usku ning rüütelkonna kontrolli all). Rekonversiooni liikumine ehk tagasi liikumine Luterliku usku. Hiljem hakati takistama tagasi pöördumist Luterliku usku. 1880ndatel ja 18890ndatel aastatel algasid pastori protsessid, kus paljusi Luterlike pastoreid süüdistati selles, et nad sekkuvad õige usku. Baltisakslased nägid selles ohtu kehtiva korrale ning see mõjutas rüütelkonna poliitikat. Siiamaani sooviti harida talupoegi, baltisakslased hakkasid tegelema talurahva harimisega. 1849-1851- Liivimaa koolireform. Talurahva vastuhakud 1840. aastate algul: Katse välja rännata: Talurahva maj olukord hakkab halvenema 1830ndate lõpust peale - rasked
Peajuhid olid Aleksander Kunileid, J.V. Jansen. 1870ndad - ärkamis aja juhiks Jakob Hurt, Otepää kirikuõpetaja, EKSi juht, Eesti Aleksandri Kooli komitee president. 1870ndate lõpp - ärkamis aja juhiks Carl Roberty Jakopson. Üritas Kurgjale Eesti näidis talu rajada. Jakopson oli Põllumeeste seltsi esimeheks. Jakopsoni ja Hurda vahel puhkes tüli. Hurt jäi kahe tule vahele (Rahvuslased - Hurt - vaimulikud). 1878 - Jakobson hakkas välja andma "Sakalat" 1880ndatel aastatel loodi mitteametlikult Üliõpilas Selts. 1882 Manasseini revision - ettevalmistus venestamiseks. Talupoegadelt korjati kaebekirju mõisnike vastu. See sai ettekäändeks baltierikorra likvideerimisel ja venestamise kehtestamisel. 1884 - Otepää kirikus õnnistati Sini-Must-Valge lipp üliõpilas seltsi lippuna. 1888 "Paar palvi." 1891 "Eesti Postimehest" Eesti esimene eestikeelne päevaleht, mille toimetajaks oli Tõnisson. Enne seda
annaabi.ee 
