Auguste Rodin

t, t

Auguste Rodin (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 HALB

Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium
Auguste Rodin
Referaat
Koostaja : Nipi Tiri
12 klass
2009
Sisukord:
Sissejuhatus........................................................................................................................ 3
Elulugu................................................................................................................................. 4
Looming............................................................................................................................... 6
Calais' kodanikud................................................................................................................. 9
Põrguväravad.....................................................................................................................10Mõtleja............................................................................................................................... 12
Teoseid...............................................................................................................................14
Kasutatud kirjandus............................................................................................................16
Sissejuhatus

Järgnev töö põhineb prantsuse skulptori Auguste Rodini elulool ja tema loomingul.
Elulugu
Francois Auguste René Rodin sündis 12 novembril 1840. aastal Pariisis politseiametniku peres. 14-aastaselt astus tulevane kunstnik Pariisi Petite Ecole ’i, mis oli mõeldud neile, kes planeerisid karjääri dekoratiivkunsti alal. Lühinägelikkuse tõttu vabastati ta sõjaväest
Pärast kolme ebaõnnestunud katset astuda tollal prestiižikasse Kaunite kunstide kooli oli 1, 62 m pikkune Rodin sunnitud elatist teenima skulptorite abilisena Pariisis, kuid peagi viis töö noore mehe Brüsselisse. Aastaid hiljem järgnes tegutsemine ja tunnustus naaberriigis Inglismaal.
1958 aastal hakkas ta tegema dekooritöid, et end ära elatada. Neli aast at hiljem mõjus ta õe surm talle niivõrd, et ta astus ühte pühasse ordusse. Ordu püha isa märkas aga kohe Rodini talenti ja julgustas teda jätkama kunsti loomist. 1964 aastal kohtus Rodin ühe õmblejannaga, kelle nimi oli Marie Rose Beuret, ning kellest sai hiljem tema elukaaslane , ja kellega on tal ka poeg. Marie Rose oli ka tema tööde modelliks.
Rodini esimene teadaolev autografeeritud töö pärineb just 1864. aastast ja see kannab nime „Mees murtud ninaga”. Teose modell oligi üks murtud nina ja saatusega hulgus, kuid tollaseid kunstikriitikuid hämmastas Rodini skulptuuri tõepärasus ja originaalilähedus. Alguses tõrjuti seda skulptuuri, kuid hiljem võeti vastu nime alla „Roomlase portree”.
1875 aastal reisis Rodin Itaaliasse uurimaks sealset renessansiaja kunsti nind tema hilisemates töödes on selgelt tunda vanade meistrite Michelangelo ,Donatelli jt mõju. See reis inspireeris teda tegema skulptuuri „ Pronksiaeg “ mida eksponeeriti Pariisi Salon'is 1877 aastal. Töö algne nimi oli „Võidetu” ja see pidi sümboliseerima Prantsusmaa võitu Preisi sõjas. Modelliks oli Belgia sõdur, sapöör Auguste Neyt, kelle keha oli kujutatud nii täpselt, et Rodini süüdistati vormi valamisel elava modelli kasutamises. See vaidlus tõi karjääri alguses olevale kunstnikule rohkem tuntust kui tema kiitmine oleks tuua võinud.
1880. aastal tegi ta pronksist ukse tulevase Dekoratiivsete Kunstide Muuseumile. Kuigi
see töö jäi tema surma tõttu lõpetamata andis see baasi Rodin'i kõige mõjukamatele ja võimsamatele töödele. Kunstiringkonnad võtsid töö vastu ühtaegu nii imetluse kui raevuga ning kaks äärmuslikku suhtumist on osaks saanud kogu Rodini loomingule.1884.aastal oli ta ülesandeks teha monument ,mille nimeks sai “Calais kodanikud“. Tema kujud “ Ristija Johannes palvetamas”“,“Eve”, ”Pronksiaeg” ja “Mõtleja” on maailmakuulsad.
Kui Rodin oli 76-aastane kinkis , kinkis ta terve oma tööde ja teiste kunstiobjektide kollektsiooni Prantsuse valitusele. Tööd asuvad Hotel Brion’is Pariisis ja on tänapäevani asetatud nii, nagu Rodin ise need sinna pani.
Samal ajal kestis Rodini enam kui 50 aasta pikkune afäär Marie Rose Beuret’ga. Alistuv Rose töötas ennastsalgavalt maestro (nii kutsus Rose Rodini elu lõpuni) ateljees, hoides kunstnikule töötamiseks vajaliku savi niiske. Pärast 56 aastat kestnud suhet abiellus Rodin lõpuks Rose’iga. See juhtus vaid paar nädalat enne naise surma. Rodin järgnes oma abikaasale üheksa kuu pärast. Elu lõpul tabasid teda mitmed halvatushood. Tema surmakuupäevaks sai 17 november 1917. Rodan on maetud Meudoni.
A.Rodin
Looming
Impressionismi kasvupinnaks oli maalikunst , aga impressionistide näitustele oli välja pandud ka Auguste Rodini skulptuurid . Teda sidus impressionistidega tülgastus prantsuse külma ja võltsi ametliku kunsti ja ametlike näituste vastu. Rodinil oli eriti raske säilitada oma sõltumatust ja kunstilist eripära, sest 19 saj skluptuuris ei leidunud talle kuigi palju eelkäijaid. Rodin otsis visalt ja kaua omaenda teed. Enne kui tast sai kujur , pidas ta end maalijaks ja luuletajaks. Ta oli vaimustuses Dantest, Baudelaire 'ist ja Delacroix 'st ning uuris skulptuuri antiikkunsti teoste, samuti ka Michelangelo, Houdoni ja Rude'i tööde järgi.
Skulptuuris oli tänu selle spetsiifikale tähelepanu keskpunktis alati inimene. See õhtutas ka Rodini keskendama kogu oma loomingulist jõudu teemale , mis 19 saj maalikunstis oli tagaplaanile tõrjutud. Rodini köitis peamiselt sangarliku inimese kuju, mis juba antiikajast alates oli kütkestanud suuri meistreid. Kuid tema kunst ei olnud nii tasakaalukas ja viimistletud kui vanaaja suurte skulptuurimeistrite looming. Rodini kunstilises ütlemises oli palju närvilist, erutavat ja liialdatut. Hoolimata sellest tõendavad tema teosed, et 19 sajandi lääne-euroopa kunstis polnud üllad inimlikud ideaalid veel välja surnud.
Juba Rodini noorpõlvetööd üllatasid oma võltsimatu tõetruudusega: „Mees purustatud ninaga“(1864) ja „Pronksiaja inimene“(1877) tundusid kaasaegsetele pärast akadeemiliste skulptorite kujusid , mida oldi harjutud nägema, elusa inimese järgi valmistatudkipsmudelitena. „Mees purustatud ninaga“ avab Rodini väljapaistvate portreebüstide seeria – J.P. Laurens, Puvis de Chavannes , Balzac ja Hugo. Kujurit paelusid eelkõige sügavate elamuste ja kirgedega ilmestatud, kurdusest uuristatud ja mõtlike nägudega inimesed. Victor Hugo portrees aitab iga näojoon kaasa modelli jõulisele iseloomustamisele: otsekui sügavate mõtete koorma alla kaardunud pea, kõrge, selge laup, süngelt kokkutõmmatud kulmud, tugevasti kokku surutud huuled ja jõulised rinnalihased.
„Pronksiaja inimene“ - nooruki kuju ülestõstetud pea ja kätega, on esimene skulptuuride reas, kus Rodinil õnnestus anda inimese kehale sellist elavust ja hingestatust, milleni 19 sajanil ei olnud jõudnud ükski tema eelkäijaist. „Pronksiaja inimesele“ järgnesid kolossaalne „Ristija Johannes“ egiptuse skulptuuridele omase sügava väljaastega , siis võimas, kummargil, endassesüvenenud „Mõtleja“, nukras häbelikkuses nägu varjav „ Eeva “ ja suur grupiskulptuur „Calains' kodanikud. Neis teostes kujuneb välja inimtüüp, mis esineb läbi kogu Rodin'i loomingu. Tal ei olnud eeldusi õnnelikude, rahulikkude ja elurõõmsate kujude loomiseks. Tema inimesed ei ole mitte niivõrd loominguliste impulsidega teoinimesed, kuivõrd äärmiselt tundelised igatsejad.19. sajandi Prantsuse kunstis ja ilukirjanduses taolisi inimesi vaevalt leidus.
Vastandina renessansi suuretele meistritele, kaldus Rodin alati mõnevõrra liialdama. Tema kaasaegsed tõendasid, et see andis tunda ka elava Rodini juures pisut ülespuhutud hoiake näol. Üksnes harukorral suutis ta piirduda naise kujutamisega lihtsalt naisena : teda tõmbas „igavese naiselikkuse“ teema. Paljudes tema töödes näeme tungi rohkem ütleda, kui skulptuuri vahendiega võimalik on.
Rodini suureks teeneks on plastika taaselustamine. Tal olid seejuures abiks mineviku kujurite eeskujud, nagu impressionistid leidsid tuge 17 sajandi koloristidest. Kuid tema vahetu materjalikäsitlus oli lünklik: ta modelleeris savist ja jättis nende marmorisse ülekandmise kiviraidurite hooleks. Oma olemuselt tugevat vastupanu avaldav marmor mõjub Rodini töödes järeleandlikumana, justkui vaha, sageli otsekui vatt .
Ei saa väita, et tal alati oleks õnnestunud luua muljet, et keha kasvab välja kivist. Kasutades valge marmori puhtust, kujundas Rodin figuurile ümber midagi helendava pilve taolist, mingi kiirguse. Oma pürgimuses figuuri õhu ja valguse keskkonda hajutada või vähemalt nendega siduda läheneb Rodin impressionistidele ja erineb antiikplastika meistritest, kelle jaoks on keha alati kesksel kohal. Rodinil ei õnnestunud plastikat arhidektuuriga ühendada; see määras nurjumisele ka tema monumentaalse „Põrguvärava“, milele lõi ta mitmeid suurepäraseid figuure. Sageli pehmetest vormidest hoolimata pääseb vormikäsitlus Rodini skulptuurides nagu antiikteosteski maksvusele kogu oma jõus; paisutatud musklid, figuuride kontuurid. Rodin ehitas oma kujud üles nii, et nende väljendusrikkus ja liikumise mitmekesisus avaneb vaatajaile kogu täiuses, ükskõik kus nad vaataja suhtes asuksid. Pärast Michelangelot olid seda vaid vähesed kujurid teinud.
Rodin püüdis kujutada vormide „vedelust”, pehmeid kurve ja masse. Tema juugendperioodi skulptuurid, nii mees- kui naisfiguurid , on sageli justkui kinnistunud kivisse, millest nad on taotud. Nii kivi kui keha moodustavad orgaanilise terviku. Üks ilusamaid näiteid on skulptuur „Danaiid“, kus naise selja, kaela ja juuste graatsilised jooned väljuvad teda sünnitanud tahumata kivist. Kivi ja keha saavad siin tervikuks. Veel sobib siia skulptuurigrupp „ Sireenid ”, kes esindavad saatuslikke seksuaalseid preestrinnasid. Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega.
Calais' kodanikud
Calais' kodanikud on üks tähtsamaid Euroopa monumentaalplastika teoseid 19 sajandil. Monumendis on jäädvustatud grupp patrioote, kes end kodulinna eest ohverdasid ja end vaenlasele pantvandiks andsid. Igaühes neist on erivetest temperamantidest hoolimata tunda üht ja sama tunnet , mis saatusena neil kõigil lasub. Raugas avaldub oma eluga lõpparve teinud inimese rahulik valmisolek. Dante Farinata ilmega habemetu mees vaatab, võti käes, eelseisvale katsumustele teatava põlgusega vastu. Kolmas on tõstnud käe ja pöördub kibedas kahtluses oma saatja poole, nagu päriks ta sellelt toimuva kohta selgitust. Viimane hoiab pead käte vahel, ta on täieliku meeleheite piiril .
Calais' kodanikud

Põrguväravad

Rodinil polnud elu jooksul puudust teda kritiseerivatest vastastest ja toetajatest. Viimaste hulka kuulus poliitikuid , kirjanikke ja heliloojaid. Sõprade ja toetajate petitsioon kindlustas Rodinile tellimuse luua dekoratiivne värav dekoratiivkunsti muuseumile.
Skulpturaalne kompleks pidi baseeruma Dante „Jumalikul komöödial”. Idee selleks sai Rodin 1880ndatel paljusid katoliku katedraale külastades. Ta ühendas palju väikesi figuure, mis sai aluseks „Põrguväravatele”.
Rodin töötas väravate kallal ligi 40 aastat, kuid kolossaalne töö jäigi enne kunstniku surma lõpetamata. Rodini algne idee kombineerida Dante ja renessansiaja vaimu asendus Baudelaire’i fantaasiate ja romantismi vormidega. Seekordsel näitusel on välja pandud fragmente sellest tööst.
„ Suudlus ” ja „Mõtleja” on kahtlemata Rodini tuntuimad skulptuurid, mis paljudele tuttavad postkaartidelt ja kunstiajaloo õpikutest. „Mõtleja” oli algselt mõeldud „Põrguväravate” tippu, kujutamaks Dantet mediteerimas oma loomingu üle. Töö käigus kujunes sellest aga omaette figuur, kujutamaks lihtsalt üht mõtlevat meest.
„Mõtleja” on inspireeritud klassikalisest kunstist, kuid erinevus Michelangelost seisneb jõulises püüdes väljendada mõtet läbi kokkutõmbunud lihaste, vaimutöö on vaid aimatav.
Ka „Suudlus” oli mõeldud „Põrguväravate” osana, kuid kujunes omaette kompositsiooniks. See kujutab hukkamõistetud armastajaid Paolot ja Francescat ning skulptuuri loetakse erootilise kunsti sümboliks .
Põrguväravad
Mõtleja
“Mõtleja” on Auguste Rodini tuntuim teos, mis modelleeriti Prantsuse valitsuse tellitud suurema kompositsiooni “Põrguvärav” tarvis 1880. aastal ning eksponeeriti originaalsuuruses (kõrgus 71,5 cm) 1888.a.Kollageenis. Suurendatud variant, mis sai valmis 1902 ning oli väljas 1904. aasta Salongi näitusel, vallandades eleva arutelu. 1906 paigaldati “Mõtleja” Rodini esimese teosena avalikku paika, Pariisi Pantheoni ette. Ajastu kontekstis sai sellest teosest sotsialistlik sümbol ja 1922. aastal see teisaldati olmelisel ettekäändel A. Rodini muuseumi, Hōtel Bironi aeda . Teine originaal paikneb Meudonis autori haual.
Dekoratiivkunstimuuseumi ukseks tellitud lõpetamata jäänud “Põrguvärava” teema on Dante Alighieri “ Jumaliku komöödia” esimene osa “Põrgu”. “Mõtleja” pidi idealiseeritult kujutama Dantet ennast. Portreelist sarnasust ei tasu aga otsida - tegemist on üldistuse, puhta ideega, mida märgib ka figuuri alastus. „Mõtleja” poosi tsiteeritakse laialdaselt. Observeri fotograaf kasutab seda “helistamisasendina”, eesti fotograaf Toomas Volkmann portreteerib ajakirja Favoriit tellimusel nõnda Linnar Priimäge ja Lembit Peegel jäädvustab nii sportlast Aleksander Tammertit (küll pigem atleedi tähenduses). “Mõtleja” on üks maailma tuntumaid kunstiteoseid.
Mõtleja
Teoseid
Jumala käsi
Pronksiaja inimene
Kolm varju
Suudlus Victor Hugo monument
Kasutatud kirjandus:

Google pildiotsing
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/rodin/index.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Auguste_Rodin
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=116564
http://www.cantorfoundation.org/Rodin/rbioe.html
M.V. Alpatov 1982. „Kunstiajalugu II“

.ODT Laadi alla originaalfail 16 lk · .odt · 26 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

t t Õppematerjali autor

Kunstiajaloo referaat gümnaasiumile

auguste rodin skulptor

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Auguste_Rodin

Sarnased õppematerjalid

doc

Auguste Rodin & Skupltuur

............2 Skulptuur................................................................................................3 Põrguväravad.........................................................................................4 Teosed....................................................................................................5 Kasutatud kirjanuds...............................................................................6 Sissejuhatus Järgneva töö teema põhineb prantsuse skulptori Auguste Rodini elulool, tema teostel ja skulptuuri olemusel. Elulugu Rodin sündis 1840. aastal Pariisis politseiametniku peres. 14-aastaselt astus tulevane kunstnik Pariisi Petite Ecole'i, mis oli mõeldud neile, kes planeerisid karjääri dekoratiivkunsti alal. Pärast kolme ebaõnnestunud katset astuda tollal prestiizikasse Kaunite kunstide kooli oli

Kunstiajalugu

pdf

Auguste rodin

UURIMISTÖÖ AUGUSTE ROBIN Elulugu Francois Auguste René Rodin(12.11.1840 17.11.1917) oli sündinud Pariisis politseiametniku peres. 14-aastaselt astus tulevane kunstnik Pariisi Petite Ecole'i, mis oli mõeldud neile, kes planeerisid karjääri dekoratiivkunsti alal. Pärast kolme ebaõnnestunud katset astuda tollal prestiizikasse Kaunite kunstide kooli oli Rodin sunnitud elatist teenima skulptorite abilisena Pariisis, kuid peagi viis töö noore mehe Brüsselisse. Aastaid hiljem järgnes tegutsemine ja tunnustus naaberriigis Inglismaal. 1844 aastal oli ta ülesandeks teha monument, mille nimeks sai ,,Calais kodanikid" 1958 aastal hakkas ta tegema dekooritöid, et end ära Auguste Robin elatada. Neli aastat hiljem mõjus ta õe surm talle niivõrd, et ta astus ühte pühasse ordusse. Ordu püha isa märkas aga kohe Rodini talenti ja julgustas

Kunstiajalugu

doc

Auguste Rodin

AUGUSTE RODIN (1840-1917) Auguste Rodin, sünninimega François- Auguste-René Rodin oli Prantsuse kunstnik ning oli ja on siiamaani eriti kuulus oma skulptuuride poolest. Ta oli tolle aja väljapaistvaim Prantsuse skulptor ja on jäänud üheks vähestest skulptoritest, kes on laialdaselt tunnustatud ka väljaspool visuaalse kunsti kogukonda. Kuigi Rodinit peetakse üldiselt modernse kunsti eelkäijaks, ei olnud ta tahtmiseks mineviku vastu mässamine. Ta sai traditsioonilise koolituse, lähenes oma tööle meisterliku käsitööga ja ihaldas

Kunstiajalugu

docx

Auguste Rodin

Auguste Rodin Film räägib ühest ajaloolisest skulptorist nagu Auguste Rodin. Antud film annab põhjaliku ülevaate skulptori eluteekonnast ning kõikvõimalikest äpardustest ja edukamadest osadest. Film tutvustab ka August Rodini tuntumaid töid. Eesti keelset teksti loeb filmile peale Margus Saar. Tegeliku nimega François-Auguste-René Rodin sündis 1840. aastal Pariisis ning oli prantsuse kujur ja graafik. Rodin sündis oma perre teise lapsena. Esimene laps oli õde Maria, kes oli Rodinist kaks aastat vanem. Elu algusaastate kohta võib mainida, et alles 14-aastasena asus Rodin õppima Petite École-i, mille ta lõpetas 1857. aastal. Rodin püüdis kolmel korral École des Beaux-Arts-i õppima saada, kuid kordagi ei võetud teda vastu ning ta alustas tööd skulptoriabilisena. Õe surma tõttu 1862. aastal, loobus Rodin vahepeal skulptuuritööst, kuid 1870. aastal hakkas uuesti tööle. 1880

Kirjandus

doc

David Weiss "Alasti tulin ma"

,,Alasti tulin ma" Romaan Auguste Rodinist David Weiss Teosest: David Weissi romaan jutustab ühe suurima prantsuse skulptori Auguste Rodinist eluloo alates sünnist, kuni surmani. Teos on tundeküllane, sisaldades nii armuseikade kui ka tööalaste katsumuste kirjeldusi. Rodin oli tugev isiksus , kes ei lasknud ühelgi naisel, ega ka kellelgi teisel muuta oma vaatenurki. Tema jaoks oli töö tema elu. Teose probleeme: · Kunstnik lihtsalt ei saa ilma kunstita elada · Augusti isekas käitumine Rose'i jt puhul · Augusti tööte sügavuse mitte mõistmine ja nene vulgaarseks või sobimatuks pidamine · Vaesus ja rahamured · Auguste'i suutmatus ennast lõpuni siduda · Auguste'i skandaalidesse ja poliitikasse kiskumine. · Probleemid pojaga

Kirjandus

docx

August Rodini eluloo essee

August Rodin August Rodin sündis 12. novembril 1840. aastal Pariisis. Rodini on peetud enamasti impressionistiks, kuid tema loomingus leidub jooni, mis on omased ka juugendile. Ta oli häbelik ja lühinägelik. Pärast kolme ebaõnnestunud katset astuda Kaunite Kunstide kool, oli Rodin sunnitud elatist teenima skulptorite abilisena Pariisis. Kuni viiekümne eluaastani oli ta töötanud vaesuses. Ta maalib lähedastest inimestest õest ja vennast. 1862. Aastal suri ta õde, Rodoni oli väga õnnetu õe surmast ning mattis end kloostrisse. Üürib oma esimese ateljee hobusetallis. Selajal kohtab ta 18-aastase Rose'iga, kes poseerib talle mitmeid kordi ja kellega ta elab koos. Rodini esimene teadaolev töö pärineb 1864.aastast ja see kannab nime "Mees murtud ninaga".

Kunstiajalugu

doc

"Alasti tulin ma" D.Weiss

Weiss Lugesin D.Weissi romaani ühest suurimast prantsuse skulptorist läbi aegade- Auguste Rodinist.Valisin selle raamatu, sest olin varem lugenud Vincent van Goghi elust jutustavat teost "Elujanu", mis oli uskumatult huvitav ning ka seetõttu, et kuulsate kunstnike elulood on pea alati väga põnevad.Kuna tegelen ka ise kunstiga, siis oli see raamat mulle vägagi meeltmööda. Nagu juba öeldud räägib raamat Francois-Auguste Rodinist.Auguste Rodin sündis 12. novembril 1840. aastal Pariisis.Tema vanemateks olid Jean-Bapiste Rodin ja Marie Cheffer.Tema isa oli prantsuse talupoeg ja ema Lorraine ist pärit külatüdruk.Enne Auguste ilmatulemist oli neil juba kaks tütart- Clotilde ja Marie.Poja sünd oli tema isa jaoks väga tähtis sündmus, sest just pojast oli ta kaua unistanud.Kahjuks ei läinud kõik nii nagu isa oli unistanud.Auguste oli jässakas maamehe kehaga ning lühinägelik poiss.Kui ta saadeti õppima Ristiusu Doktriini

Kirjandus

rtf

Impressionism

saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". 3) AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid