Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tee (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA TEENINDUSKOOL
Liis Kambek
Rühm T11HT
TEE
Referaat
Juhendaja : Riina Laht
Tallinn 2010

Sisukord




Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Tee ajalugu 4
5
Tee kui kultuurtaim 6
Tee liigid 7
Tee valmistamine 9
Kasutamine toidus 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus



Teed on hinnatud nii ravimi kui ka nauditava joogina üle 4000 aasta. Tee kõige parem ja kasulikum jook , et omastada ravimtaimedest meile tarvilikke aineid. Üks tass teed mõjub väga rahustavalt. Valisin referaadi teemaks tee, kuna ma olen ise suur tee jooja ja kasulik oleks teada, kuidas õiget teed valmistada, millisest taimes on kõik alguse saanud ja millised on tee liigid.
Puhas, värske vesi ja aromaatne tee on lahutamatud mõisted.

Tee ajalugu


Tee ajalugu on alguse saanud vanas Hiinas umbes 5000 aastat tagasi. Imperaator Shen Nung oli osav valitseja, kelle ettenägelikud etiketid nõudsid muuhulgas hügieenilise ettevaatusabina kogu joogivee keetmist. Ühel päeval peatusid valitseja ja tema õukond puhkuseks oma valduste äärealal. Vastavalt valitseja reeglitele hakkasid teenrtid õukonnale joomiseks vett keetma . Kõrvaloleva põõsa küljest kukkusid kuivanud lehed keevasse vette ja pruun vedelik segunes veega. Kuna valitseja oli ka teadlane , oli ta väga huvitatud uuest vedelikust. Ta jõi seda natuke ja leidis selle väga värskendava olevat. Ta ei tahtnud enam midagi muud juua. ( http://www.coffeetea.info/ee.php (28.10.10)). Sellise legendi kohaselt loodigi tee. Tee kohta on mitmeid müüte ja nende tõelisuses on paljud ajaloolased kahelnud.
Jaapani teetark Kakuzo Okakura on oma raamatus öelnud: „ Tee on kunstiteos ja vajab meistrikätt, et ta avaldaks oma õilsamaid omadusi.“ Hiinas oli tavaks teelehti aurutada, uhmris purustada, koogiks vormida ning keeta koos riisi, ingveri, soola, apelsinikoorte, vürtside, piima, ja mõnikord ka sibulatega. Teevaimustus jõudis kõrgpunkti Songi valitsemise ajal. Korraldati ka võistlusi, kus prooviti ja hinnati uusi teesegusid. (Gööck, 7-8).
Teest oli saanud põhiline kaplemise vahend. Tee levis mööda maailma. Teda imporditi mitmetesse maadesse, kus ta kogus kiirelt populaarsust. Budistlik preester Yeisei oli esimene, kes tõi teeseemned Jaapanisse . Ta oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Ta on Jaapanis tuntud kui „tee isa“. Selle tõttu on Jaapanis teed alati zen-budismiga seostatud. Tee levis kiiresti kuninglikus õukonnast ja kloostritest jaapani ühiskonna teistesse osadesse. Tee tõsteti kunstivormiks, mis lõppes Jaapani teetseremoonia loomisega.
Kuna tee oli saavutanud kõrge arengutaseme nii Jaapanis kui Hiinas, hakkas teed puudutav informatsioon imbuma ka Euroopasse. Esimene eurooplane , kes teega isiklikult kohtus ja sellest kirjutas, oli Portugali jesuiit isa Jasper de Cruz 1560ndal aastal. Portugallased lõid suure kaubandustee mida mööda transporditi teed Lissaboni, Hollandi laevad Prantsusmaale, Hollandisse ja Baltimaadesse. Kui tee lõpuks Euroopasse jõudsid, oli ta nii palju populaarsust kogunud , et tee muutus rikkuse allikaks.
Tee oli alguses rahvale kättesaadav apteekides koos vürtsidega nagu ingver ja suhkur, aga 1675ndaks aastaks oli see saadaval ka tavalistes toidupoodides üle kogu Hollandi. Tee oli muutunud elustiiliks.
Esimesed teenäidised jõudsid Inglismaale 1652 ja 1654nda aasta vahel. Tee osutus Inglismaal nii populaarseks, et asendada õlut kui Inglismaa rahvusliku joogina. Just aadelkond kindlustas tee heakskiidu ja vastuvõtu. Kuningas Charles II koos oma naise Portugali printsessi Catherine de Braganzaga tõid teejoomise traditsiooni Inglismaale. Tee import tõusis 40 000 naelast 1699ndal aastal 1708ndaks aastaks keskmiselt 240 000 naelani. Ei olnud kedagi, kes ei oleks teed joonud, kõik ühiskonaklassid tarbisid teed.
Nii Inglise kui Ameerika parimad hotellid hakkasid hilistel 1880ndatel serveerima teed teetubades ja teeõuedes. Daamid ja nende saatjad võisid kohtuda tee joomiseks ja vestluseks. Paljud sellised teeserveeringud muutusid hotellide elegantsi kaubamärkideks, näiteks New Yorki Plaza teeõhtud. 1910. Aastaks hakkasid hotellid pakkma pärastlõunaseid teetantsuõhtuid. Tänapäeva Ameerikas on tee populaarsem kui kunagi varem. Suur huvi tee vastu põhineb sellele, et paljud ameeriklased otsivad tervemat ja positiivsemat elustiili. Head hotellid üle kogu USA planeerivad jälle pärastlõunaseid teeserveeringuid. ( http://www.coffeetea.info/ee.php (28.10.10)).



Tee kui kultuurtaim


Teetaimi on olemas kahte sorti Thea (Canellia) sinensis- hiina tee ja Thea (Camellia) assamica- assami tee. (Gööck, 52). Teetaim on hästi vana põõsas, mis kasvab troopilistel ja subtroopilistel aladel. Kui tam kasvab metsikult, võib ta kasvada üle 10 meetri, kultuuritaimena hoiab regelaarne kärpimine selle umbes 90 cm kõrgusena, mis on ka sobilik saagi korjamiseks . Taime pungad ja noored võrsed on kaetud peene sulgja kihi pekoega. Pikka aega usuti , et roheline tee ja must tee pärinevad erineva taime küljest, kuid botaanik ja reisimees Robert Fortune tõestas, et mõlemad teed pärinevad Camelia sinensise taime küljest. Erinevus peitub selles, kas teekehtedel on lastud õhuga kokku puutuda või ei.
Põhiliselt asuvad teeistandused mäenõlvadel, kus drenaaž on hea. Teetaimed vajavad pidevat niiskust, kuid vesine pinnas võib viia juurte mädanemiseni. Mõned suuremad puud on jäetud kasvama istanduse krundile, kuna nende lehed kaitsevad põletava päikese eest ja maha langedes toimivad loodusliku väetisena. Tänapäeval on teekorjamine lihtsustatud kuna kõik on mehhaniseeritud, kuid traditsiooniliselt oli see siiski naiste töö, kuna naisi peeti osavamaks sellise peene ülesande jaoks. Korjaja kogub keskmiselt 30-35 kg lehti iga päev või 40 000- 60 000 võrset. Mida nooremad teepuu lehed, seda õrnemad ja kõrgema kvaliteediga nad on. Kõige väärtuslikumad on pungad (pekoe) ja esimesed kaks lehte. Tee kvaliteet nagu ka hind, mille eest saab seda müüa väheneb vastavalt sellele mida suuremad ja küpsemad lehed lisatakse.
Regulaarne pügamine ja iga kolme aasta tagant tagasilõikamine hoiavad teetaimed u. 90 cm kõrgused, mis on ka korjamiseks kõige mugavam kõrgus. Pügamine on vajalik uute võsude kasvuks ja see sunnib neid kasvama taime tipus horisontaalselt , tekitades nii öelda korjamislaua. Pikk bambusekepp tähistab taset, millest altpoolt ei tohi lehti korjata. See soodustab uute võsude kasvu ja hoiab ära küpsete tugevamaitseliste lehtede korjamise, mis annaks jämeda kesktaseme saagi. ( http://www.coffeetea.info/ee.php (28.10)).

Tee liigid


Must tee on maailmas kõige populaarsem, hõlmates 77% maailma toodangust. Roheline tee hõlmab 21% ja oolong tee 2%. On väljakujunenud teatud tee kasvatuspiirkonnad , mis toodavad põhiliselt ühte tüüpi teed, nt Hiina ja Jaapan – roheline tee, Taivan – punane tee, India, Afrika ja Gruusia – must tee.
  • Must tee

Mustal teel ekstrakti värvus on hele-punasest kuni tuhmi-pruunini. Kõige kvaliteetsem tee ekstrakt on oranžikas-punane.
 
Tuntumad musta tee sordid :
India tee – mõrkja maitsega, mitte tugeva lõhnaga
Hiina tee – pehmema maitse ja tugev aroom
Tseiloni tee – tugev aroom ja maitse
Gruusia tee – nõrgema aroomiga, pisut punaka-pruunivärvusega.
 
 
  • Roheline tee

Fermenteerimata e. käärimata must tee on mõrkja maitsega. Tõmmis on erineva rohelise tooniga. Mida heledam jook tuleb, seda kvaliteetsem ta on. Levinum Jaapanis, Hiinas. Kasulikum kui must tee.
 
  • Punane tee e. oolong tee

Osaliselt fermenteeritud tee, peetakse kõige aromaatseteks teeks, tõmmis jääb maisi-kollase värvusega, vitamiinirikas, kofeiini kaks korda rohkem kui mustas tees.
 
Teelehti töödeldakse kolmel peamisel viisil:
  • Roheline tee: kui lehed on kiirelt kuivatatud ilma kääritamiseta, saab sellest rohelise tee;
  • Oolong tee: on poolkääritatud, jääb musta ja rohelise tee vahele;
  • Must tee: kui lehed teevad läbi täieliku kääritamisprotsesse, saab sellest must tee

Tee valmistamine


Teed tehakse mitmetest erinevatest taimedest: kõrvenõges, paiseleht , süstlehine teeleht , teekummel, leedripuu õied, pärnaõied, tömbilehine viirpuu, humal , apteegitill, sidrunmeliss, salvei, piparmünt, harilik raudrohi , metskassinaeris, koirohi , koerkibuvist ja mate jne.
Teega ümerkäimine on alati olnud kunst . Targad teejoojad on välja mõelnujd 5 reeglit kuidas teed valmistada. Osad neist reeglitest kehtivad tänapäevalgi, kuid osad on uued kujunenud.
Reegel 1. Soojenda eelnevalt kannu . Mida rohkem eelsoojendust, seda kauem võtab aega, kuni kuuma veega ülevalatud tee muutub joomiskõlbulikuks suud kõrvetamata.
Reegel 2. Võta iga tassi kohta üks teelusikatäis teed või sama kogus teekotikesi. See on õige ainult siis, kui on täpselt teada kui palju teelusikas mahutab . Orienteeruvateks kogusteks võib pidada 1,5 kuni 2 g ühe tassi kohta, mille maht on 150 kuni 200 ml, või 10- 12 g lehte teed 1 liitri kohta.
Reegel 3. Lase värske vesi keema minna ning kalla keev vesi kohe tee peale. See on õige musta tee puhul, rohelise tee jaoks aga lasta vesi vastavalt sordile jahtuda 85- 60º C- ni. Valmistada tuleks alati kahe kannuga: üks tõmmise jaoks ja teine, millesse läbi sõela kallatakse valmis tee. Eelistada tuleks klaasist või portselanist kanne. Alati tuleb kasutada puhast vett, kuna see on tee keetmisel kõige tähtsam ja mõjutab tee kvaliteeti.
Reegel 4. Lase teed 5 minutit tõmmata. Teeharrastajad teavad, et piisab 2- 3 minutist, et lasta suuremal osal kofeiinist teest välja tõmmata. Pikem tõmbamisaeg lahustab teest välja üha rohkem parkaineid. Kui tee tõmbab kauem kui 5 minutit võib ta kibedaks muutuda. Lasta 5 minutit tõmmata juhul kui tee peab rahustama. Kui on soovitud ergutavat mõju, siis piisab 3 minutist.
Reegel 5. Sega teed ja kurna seda. Vastavalt maitsele juurde lisada piima, suhkrut või valgeid kristalliseeritud suhkrutükke.

Kasutamine toidus


Enamasti kasutatakse teed einevate jookide (likööride, kokteilide) ja magustoitude (jäätised, kreemid , vahud, küpsetised) valmistamiseks. Briti köök pakub küpsetisi, mis on spetsiaalselt mõeldud tee kõrvale söömiseks nagu näiteks Inglise teekook.
Teeparfee
1/8 l vett, 3 sl musta teed, 4 munakollast, 125 g suhkrut, 2 tl sidrunimahla, 8 sl gernadillimahla, ¼ l rõõska koort.
Valmistamine:
Lase vesi keema minna ning vala teele peale. Lase 4-5 minutit tõmmata, kurna läbi sõela ning pane külma. Löö munakollane koos suhkruga vahule. Seda sisse külm tee ja mahlad . Löö koor vahule ning lisa ettevaatlikult massi sisse. Pane kreem kaussidesse ning pane need 40-50 minutiks sügavkülma.

Kokkuvõte


Läbi aegade on kõikides kultuurides ravimtaimi ja ürte tarvitatud nende tervistavate omaduste pärast, täpselt nagu meie kasutame tänapäeval küüslauku või apelsine neis sisalduvate toitainete ja kosutava toime pärast.
Tee on väga mitmekülgne, ta ei ole ainult janu leevendamiseks vaid temas on tohutu ravimise jõud. Puhtad ja lihtsat joogid annavad tõhusat taimset kaitset haiguste vastu. On olemas immuunsust suurendavaid, stressi vähendavaid, seedimist soodustavaid jne teesid. Tee võib anda ka suurepärase maitseelamuse, kui erinevaid taimi üksteisega sobitada. Teed võib juua nii nagu soov on: kuumalt või külmalt, maitsestamata või maitsestatult.

Kasutatud kirjandus


  • http://www.coffeetea.info/ee.php (28.10.10)
  • Gööck, R. 20 000 saladust tee kohta. Tallinn: AS Bit.
  • Zak, V. Raamat heast teest. Tallinn: Ersen , 2004.
  • Vasakule Paremale
    Tee #1 Tee #2 Tee #3 Tee #4 Tee #5 Tee #6 Tee #7 Tee #8 Tee #9 Tee #10 Tee #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liis Kambek Õppematerjali autor
    Kõik mida teest vaja teada

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Tee
    14
    docx

    Tee

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Fariza Imanova Rühm MK13-TE2 Tee Referaat Fariza Imanova Tee Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2013 Fariza Imanova Tee Sisukord I. Sissejuhatus .................................................................................. 3 II. Must tee.......................................................................................... 4 III. Roheline tee.....................................................................................6 IV. Maitsestatud tee..............................................................................8 V. Jäätee............................................................................................10 VI. Eksootilised teed............................................................................11 VII. Eestis müüdavad kaubamärgid.....................................................12

    Toiduainete õpetus
    Tee
    16
    docx

    Tee

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Olga Baranovits Rühm TÖ11MK Tee Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 Sisukord 1) Sissejuhatus................................................................................................................2 2) Must tee......................................................................................................................3 3) Roheline tee...............................................................................................................6 4) Eksootilised teed..................................................................

    Toiduainete õpetus
    Tee
    30
    docx

    Tee

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 TEE Referaat Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................3 Referaat „Tee“ Hanna Seeder 1TEE VALMISTAMINE.......................................................................................4 2MUST TEE.................................................................................................... 5 2.1TUNTUMAD MUSTA TEE SORDID....................

    Joogiõpetus
    Tee tootmine-valmistamine-ajalugu
    5
    odt

    Tee tootmine, valmistamine, ajalugu

    Tee Tee on teepõõsa kuivatatud lehtedest ja pungadest valmistatud jook. Samuti valmistatakse teed ka muude taimede kuivatatud või värsketest osadest. Tee tootmine Tee valmistamiseks kasutatakse okste tipuosa ehk kasvusid, kus lehed ja pungad on noored ja õrnad. Tee kvaliteet oleneb sellest, kui noor on nopitud leht ja pung. Suurem osa maailma teest nopitakse ka tänapäeval käsitsi, parima sordi teed ei korjata masinatega mitte kunagi. Kui lehed on korjatud, klopitakse neid enne järgnevat töötlemist. Sellest, kuidas neid töödeldakse - närtsitatakse, aurutatakse, rullitakse, kääritatakse, kuivatatakse või kombineeritakse neid meetodeid omavahel - oleneb, millist teed toodetakse. On olemas kolm põhilist teegruppi, mis saadakse teepõõsa lehtede erineva töötlemise tulemusena: must tee - kääritatud ja kuivatatud teelehtedest roheline tee - kuuma auruga töödeldud ja kiiresti kuivatatud teelehtedest ja teised, nagu näiteks oolong Viimase 10 aasta jooksul

    Toitumise alused
    Referaat Teest
    30
    docx

    Referaat Teest

    TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3 1. TEE AJALUGU ............................................................................................................ 3 1.1 HIINA MÕJU .................................................................................................................. 3 1.2 JAAPANI MÕJU.............................................................................................................. 3 1.3 TEE TULEB EUROOPASSE.......................................................................................... 4 1

    Toitumisõpetus
    Tee - ajalugu-ränne-traditsioonid
    24
    docx

    Tee - ajalugu, ränne, traditsioonid

    Tee - ajalugu, ränne, traditsioonid Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Tee ajalugu ja ränne............................................................................................... 4 Tee sordid ja tootmine............................................................................................ 5 Teejoomise traditsioonid: Inglismaa........................................................................7 Teejoomise traditsioonid: India............................................................................... 7 Teejoomise traditsioonid: Hiina............................................................................... 8 Teejoomise traditsioonid: Venemaa........................................................................9 Huvitavad teejoomise traditsioonid..........

    Joogiõpetus
    TEE
    24
    docx

    TEE

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Ausmees MK-14-TE TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 Kristel Ausmees Tee SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1 MUST TEE................................................................................................................. 4 1.1Assam................................................................................................................. 4 Põhja –Indias mõlemal pool Brahmaputra jõge asuv teeregioon on maailma suurim terviklik teekasvatuspiirkond. Assami teed nimetatakse ka India teeks- mägitee tugeva maitsega ja linnaseid meenutava aroomiga,punakas- pruuni tõmmisega. Assami tee on üldiselt kange ja vürtsikas, teda segatakse meelsasti noortest teemaadest pärit kergemate sortidega. Assami on Inglise või Ida- Friisi

    Joogiõpetus
    Tee
    11
    doc

    Tee

    Referaat TEE Tallinn 2010 SISUKORD EESSÕNA..........................................................................................................3 1. Tee tootmine..................................................................................................................................... 4 2. Tee ajaloost.......................................................................................................................................5 3. Teesordid.......................................................................................................................................... 7 4. Tee valmistamine..............................................................................................................................8 5. Tervislikud omadused.......................................................................................................................9 6. Jäätee ....................

    Joogiõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun